Obsah (4)
§ 76§ 199§ 64§68Toimik nr 1-05-972 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 02.märtsil 2010 Kohtla-Järve kohtumajas Kohtuasja number 1-05-972 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekr
§ 76ja Kr
MS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta T.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 15.01.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava T.G tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. T.G tunnistati süüdi 28.12.2006 Viru Maakohtu poolt
§ 199
lg 2 p 4,7,8, § 215 lg 2 p 1,3, § 200 lg 2 p 7, § 263 p 1,3,4 järgi ning karistati
§ 64
lg 1 alusel 4-aastase vangistusega.
§ 64
ja § 65 lg 1 alusel loeti Ida-Viru Maakohtu 29.11.2005 otsusega mõistetud kergem karistus (2 aastat vangistust) kaetuks antud kohtuotsusega mõistetud karistusega ja liitkaristuseks mõisteti 4 aastat vangistust.
§ 64
ja § 65 lg 1 alusel ning suurendades Ida-Viru Maakohtu 10.11.2005 otsusega mõistetud raskeimat karistust (6 aastat 3 kuud 18 päeva vangistust), mõisteti liitkaristuseks 7 aastat vangistust. Ida-Viru Maakohtu 10.11.2005 otsuse alusel ärakantud karistuse osa (1 aasta 1 kuu 18 päeva vangistust) arvati 1
(3)liitkaristusest maha. Kandmisele kuulus 5 aastat 10 kuud 12 päeva vangistust.
§68alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 6 kuud 3 päeva.
Lõplikult kuulus kandmisele 5 aastat 4 kuud 9 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 28.12.2006 ja lõpp 06.05.
- Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 06.01.
- Kinnipidamisasutusest T.G kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on vangistuse jooksul 10 korral distsiplinaarkorras karistatud. Kinnipeetav ei oma vabaduses kindlat elukohta, kuna kinnipeetava onu ei andnud oma nõusolekut tema juurde elama asumiseks. Kinnipeetav õpib Jõhvi Gümnaasiumi 9.klassis. Õpimisse suhtub positiivselt. Soovib omandada kutseharidust keevitaja või ehitaja erialal. Isik on vabaduses teinud juhtutöid, tööharjumus puudub. Toime pandud kuriteod olid suunatud materiaalse kasu saamisele. Viimane kuritegu oli toime pandud alkoholijoobes. Kuriteo põhjusi näeb enda riskivas ja teravaid elamusi otsivas elustiilis. Tagajärgedele varem ei mõeldnud. Soovib end muuta ja loobuda kuritegelikust käitumisest. Korduvkuriteod näitavad kinnipeetava suhtumist hoiakutesse ning ta pole teinud tulemuslikke järeldusi. Seda kinnitavad ja kehtivad distsiplinaarkaristused vangistuse ajal. Korduva mitte vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 61%. Korduva vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 54%. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist arvestades kinnipeetava kinnipeetava poolt toimepandud kuriteo raskust, püsiva elukoha puudumist ja sotsiaalseid ning majanduslikke tingimusi. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt kriminaalhooldusametnik süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega ei nõustu. Arvestades T.G poolt toimepandud kuriteo raskust ja püsiva elukoha puudumist, ei ole kriminaalhooldusametniku hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. T.G sotsiaalsed ja majanduslikud tingimused ei soodusta seaduskuuleka eluviisiga kohanemist. Vabanemise korral puudub kindel elukoht, võimalus koheselt tööle asuda ning raskendatud tööturul konkurentsivõimelisena olemine. Otstarbekas oleks ennetähtaegne vabanemine edasi lükata, et kinnipeetav saaks soetada endale elamis- ja töökoha, pöördudes eelnevalt avaldusega sissekirjutusejärgse kohaliku omavalitsuse poole. Samuti enne tähtaega mittevabastamine annaks kinnipeetavale ka võimaluse lõpetada 9 klassi, mis tagaks talle omakorda võimaluse jätkata 2010 aasta sügisel õpingute jätkamise. T.G ei taotle kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Elukohta tal ei ole. Kaitsja leidis, et alused ennetähtaegseks vabastamiseks on olemas. Elukoha probleem on lahendadav vabaduses viibides. Süüdimõistetu soovib õppida, mis tähendab, et ta on oma suhtumist elusse muutnud. Prokurör ei toeta isiku enne tähtaega vabastamist. Süüdimõistetul puuduv vabanedes kindel elukoht ja garanteeritud töökoht. Ta ei ole valmis tagasi ühiskonda tulema. Vanglas viibimise ajal on teda korduvalt distsiplinaarkorras karistatud. Sotsiaalprogrammides osalenud ei ole. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et T.G tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekas.
§ 76
lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse 2
(3)läbivaatamisel arvesse kõik T.G isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on kolmel korral kriminaalkorras karistatud. Viibib vahi all katkestamatult alates 28.02.2005, I astme kuritegude (tapmine, röövimine) eest. Karistusregistri teatisest (lk 8-11) on näha, et isikut on korduvalt karistatud väärteokorras nendest 7 korral Alkoholiseaduse rikkumise eest ja 5 korral avaliku korra rikkumise eest rahatrahvidega. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused T.G puhul ei ole täitnud eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla poolt esitatud kinnipeetava iseloomustusest on näha, et vangistuse ajal on tema suhtes kohaldatud 10 distsiplinaarkaristust. Peale viimast 15.01.2009 kohtumäärust, millega jäeti T.G elektroonilise valvega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata, on lisandunud neli uut distsiplinaarkaristust (2 korral noomitus ja 2 korral kartser)+ vestlus. Kinnipeetav on hetkel seitse kehtivat distsiplinaarkaristust. Rikkumiste arv ja iseloom näitab, et vangistuse ajal ei ole T.G oma käitumist ega mõtteviisi muutunud ning säilib oht, et ka vabanedes ei võtta süüdimõistetu oma käitumist kontrolli alla. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Kinnipeetav ei ole vangistuse jooksul läbinud ühtegi sotsiaalprogrammi, mis aitaksid teda võitlemaks agressiivsuse ja alkoholi kuritarvitamisega. Kohus leiab, et sotsiaalprogrammide läbimine aitaks kinnipeetavat valmistuda vabanemiseks ja uue kuriteo toimepanemise riske maandada. Positiivseks võib lugeda, et isik õpib Jõhvi Gümnaasiumi 9 klassis. Isikul on isikuttõendav dokument ID kaart kehtivusega 19.09.2013. Vabanedes ei ole T.G kindlat töökohta ega sissetulekuallikat. Samuti puudub tal töökogemus ja eriala, mis raskendab töö leidmist ja suurendab kuritegude toimepanemise riski. Vabanedes puudub T.G kindel elukoht, sest kinnipeetava onu, V A ei andnud oma nõusolekut tema juurde elama asumiseks. Kindla elukoha puudumisel on kriminaalhoolduse teostamine võimatu. Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega paranemise teele asunud. Arvestades T.G poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja selle raskust, ei ole kohtu hinnangul süüdimõistetu enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Isiku käitumine vanglas näitab, et süüdimõistetu ei ole võimeline hoidma enda käitumist kontrolli alla ja hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Alkoholi ja narkootikumide tarvitamine omakorda suurendab uue kuriteo toimepanemise ohtu. Karistusaja lõpp on 06.05.2012, seega karistusaja lõpuni on veel 2 aastat 2 kuud 4 päeva, mis on piisavalt piik aeg. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes
§ 76, Kr
MS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu T.G temale Viru Maakohtu 28.12.2006 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Kohtunik Inna Kirsipuu 3
(3)