1-09-5349/5

Kriminaalasi nr. 1 – 09 - 5349 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

1. mail 2009 a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik sekretäri: Leili Merila juuresolekul prokuröri: Aleksander Tšitšerov kaitsja: Rein Kiviloo osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas S.L ik. xxx, eesti keel, Eesti vabariigi kodanik, keskharidus, ei tööta, eluk. xxx elab xxx, varem kriminaalkorras karistatud 1.06.12.2002 a. Harju Maakohtu poolt KarS § 424 järgi 4 . vangistusega tingimisi 18 k. katseajaga. Mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 1 aastaks. 2.26.04.2005 a. Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 424, § 329 järgi 9 k. vangistusega. Mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 1 aasta 6 kuud. 3.19.12.2006 a. Harju Maakohtu poolt KarS § 329 järgi 6 kuu vangistusega, mis asendatud ÜKT-ga 240 tundi tähtajaga 1 aasta 4.18.08.2008 a. Pärnu Maakohtu poolt KarS § 424 järgi 1 a. 2 k. vangistusega tingimisi 2 a. 2 k. katseajaga. Mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 2 a. 2 k. süüdistusasja KarS § 329 järgi. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kontrollitud tõenditega kohus tuvastas: S.L on kohtu alla antud süüdistatavana selles, et olles karistatud 18.08.2008 a. KarS § 424 järgi KarS § 74 alusel tingimisi vangistusega 1 a. 2 k. katseajaga 26 kuud, ühes sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 26 kuuks mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest. Karistuse kehtivuse ajal, juhtides uuesti 17.01.2009 a. kella 15.19 ajal Harju Maakonnas Tallinnas Endla – Sõpruse pst. ristmikul sõidukit Xxx reg. nr. xxx, omamata selleks juhtimise õigust. S.L ei täitnud tahtlikult täitmisele pööratud kohtuotsust, rikkudes 26.08.2008 a. jõustunud kohtuotsusega temale mõistetud sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist. Seega pani S.L toime KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o. täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud muust karistuse täitmisest kõrvalehoidumise. Süüdistatav S.L tunnistab end talle inkrimineeritud kuriteos täielikult süüdi ja taotleb kriminaalasja arutamist lühimenetluse vormis. Prokurör ja kaitsja samuti nõustuvad kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Kaitsja on seisukohal, et süüdistatavale esitatud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine tõendatud. Süüdistatav S.L ei taotle enda ülekuulamist, jääb kohtueelse uurimise ajal antud ütluste juurde. Kinnitab kohtueelsel uurimisel antud ütlusi selles, et ta oli teadlik kohtuotsusega temalt võetud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega. 17.01.2009 a. ta oli tööl ja pidi töökaaaslase koju viima, kuna viimasel hakkas tööl paha. Kedagi teist töökaaaslase abistamiseks ei olnud, otsustas ise sõidukit juhtida. Kristiine ristmikul ta ei pannud liiklussituatsiooni tähele ja sõitis otsa ees pidurdanud sõidukile. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis märgitu kohaselt S.L väitis, et 17.
2. ta pidi prahi prügimäele viima ja edasised ütlused kattuvad kahtlustatavana ülekuulamise protokolli sisuga. Kohtuistungil lisab, et prügi oli ka autol. Koos elukaaslasega kasvatab kahte alaealist last. Lähiajal peaks saama ka töökoha. Sõiduauto on tagastatud. Kahetseb juhtunut. Tunnistaja TA poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et 17.01.2009 a. ta juhtis sõidukit ja Kristiine ristmikul ootas fooris rohelise tule süttimist. Hakkas vaikselt sõitma ja järsku sõitis tagant otsa teine sõiduk. Tagant otsa sõitnud Xxx sõidukis oli veel üks kaasrei-sija. Sõiduki juht tegi ettepaneku eemale sõita, kuid ta tegi ettepaneku politsei ära oodata. Sõi-duki juht ütles, et läheb eemal oleva bensiinitankla juurde mingeid tööriistu viima. Lahkus ja ta-gasi ei tulnud. Ta helistas ise politseisse ja varsti saabud sündmuskohale ka sõiduki Xxx oma-nik ehk firmajuht. S.L-i süü on peale tema ja tunnistaja poolt kohtueesel uurimisel antud ütluste veel leidnud tõendamist väärteomenetluse lõpetamise määruse, väärteoprotokolli kirjeldusega, liiklusõnnetuse aktiga, fototabeliga / t.l. 2 – 6 /. KarS § 56 alusel arvestab kohus süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kriminaalasja menetlemisel järgitud lühimenetluse sätteid, süüdistatava enda süüditunnistamine ning lühimenetluse kohaldamisega nõustumine oli tema tõeline tahte avaldus. Kohus arvestab süüdistatava kriminaalkorras karistatust, varem samaliigiliste kuritegude toimepanemist ja kahetsust, töökoha ja iseseisva sissetuleku puudumist, kuid tema sõnade kohaselt lähiajal töökoha olemasolu, koos elukaaslasega kahe alaealise lapse kasvatamist, kohus leiab, et teda tuleb karistada rahalise karistusega. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 179, § 238, § 313 lg. 1 p. 5 kohus otsustas: 1 Süüdi tunnistada S.L KarS § 329 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 75 miinimumpäevamäära s.o. 3750 krooni. Mõistetud karistuse vähendamisega ühe kolmandiku võrra, mõista põhikaristuseks 50 miinimumpäevamäära s.o. 2500 krooni. 2 Välja mõista S.L-ilt sundraha 6525 krooni riigieelarve tuludesse 3 Välja mõista S.L-ilt kaitsjatasu1439.60 krooni Rahaline karistus kanda Rahandusministeeriumi a/a 10220034796011 SEB pank viitenumber 4100064939, sundraha ja kaitsjatasu kanda Rahandusministeeriumi a/a 10220034800017 SEB pank viitenumber 2800049777 4 Vastavalt KrMS § 318, § 319 on õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kätteandmisele järgnevast päevast Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtusse, apellatsioonõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtule teatada 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast. Kohtunik