Obsah (7)

§ 199§ 218§ 238§ 68§ 56§ 74§ 65

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28 aprill 2009, Tallinn Kriminaalasja number 1-08-13734 Kohtukoosseis Eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Jüri Paa

§ 199lg 2 p 4- § 25 lg 2, § 199 lg 2 p 9 järgi.

Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 19 jaanuari 2009 otsus lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav E.G Prokurör Ringkonnaprokuröri abi №na- Salome Barbo Süüdistatav E.G, ik: XXX, varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, kinni peetud 05.12.2008 Kaitsja Advokaat Talvi Vaske RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu 19 jaanuari 2009 otsus kriminaalasjas nr 1-08-13734, E.G süüdistusasjas, muutmata. E.G apellatsioonid jätta rahuldamata. 1 Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul. SÜÜDISTUS:

1. E.G pani toime 2 võõra vara varguse katset ja nimelt 14.09.2008.a. kella 14:00 E. F. AS kauplusest püüdis varastada kaupa 2305 krooni väärtuses ja 13.10.2008.a. kella 17:28 paiku Tallinnas, XXXXXXXXX XXX XX L. C. kaubanduskeskuse kaupluses „S.“ püüdis varastada kaupa 3498 krooni väärtuses. Kuriteod jäid lõpule viimata, sest peeti turvatöötaja poolt kinni.
2. E.G, isikuna, kes on varem toime pannud vargusi, pani süstemaatiliselt toime võõra vallasasja äravõtmisi selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, so

§ 199lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Olles 17.04.2008 karistatud Põhja Politseiprefektuuri poolt

§ 218

lg 1 järgi varguse eest, taas 23.10.2008 kella 12:30 paiku Tallinnas XXXXXXXX XXX XXX asuvas R. M. P. püüdis varastada kaupa üldmaksumusega 3244 krooni, peeti turvatöötajate poolt kinni, 19.11.2008 kella 20.07 paiku Tallinnas, XXXXXXXXX XXX XX asuvas H. R. kaupluses püüdis varastada 2 fooliumi rulli kogumaksumusega 90,00 krooni, peeti turvatöötajate poolt kinni, 22.11.2008 kella 10.05 paiku Tallinnas, XXXXXXXX X asuvast T. K.st varastas T. K. ASle kuuluvat kaupa summas 3 787 krooni, 02.12.2008 kella 12:59 paiku Tallinnas XXXXX XX asuvas K. P. püüdis varastada meeste sulejope maksumusega 1 299 krooni, kuid peeti turvatöötajate poolt kinni, 05.12.2008 kella 11.00 paiku Tallinnas XXXXXX X N. C. püüdis varastada AS-le S. kaupa üldmaksumusega 2 693 krooni, kuid kuritegu jäi tema poolt lõpule viimata, kuna ta peeti kinni turvatöötajate poolt. HARJU MAAKOHTU OTSUS: 3. Maakohus tunnistas E.G süüdi

§ 199

lg 2 p 9 järgi ja karistas teda 1 aasta 6 kuulise vangistusega.

§ 238

lg 2 alusel vähendas E.G-le mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja lõplikuks karistuseks mõistis 1 aastase vangistuse.

§ 68

lg 1 alusel arvas karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aja 14.09.-15.09.2008.a, 13.10.-14.10.2008.a, 23.10.2008.a., 19.11.-20.11.2008.a., 23.11.2008.a., s.o 8 päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks luges 11 (üksteist) kuud 22 (kakskümmend kaks) päeva vangistust. Karistuse kandmise algust loeti kinnipidamise päevast, s.o. 05.12.2008.a. APELLATSIOONID: 2

1. E.G on esitanud kaks samasisulist apellatsiooni, milledes taotleb üle vaadata temale mõistetud karistus ja palub talle mõista kergem karistus. Taotleb osalist tingimisi vabastamist lugedes reaalseks kandmisele kuuluvaks karistuseks 6 kuud vangistust, et ta saaks tasuda kõik rahalised nõudes. Palub üle vaadata ka T. K. poolt esitatud tsiviilhagi kuna mäletab, et varastatud esemed ei maksnud nii palju. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS:
2. Apellant- süüdistatav toetas esitatud apellatsiooni osaliselt. Loobus kaebusest osas milles vaidlustas väljamõistetud tsiviilhagi suurust. Taotles tema karistusest tingimisi osalist vabastamist. Kaitsja toetas esitatud taotlust. Prokuröri arvamuse kohaselt on kohtuotsusega mõistetud karistus seaduslik ja apellatsioonide alusel tühistamisel ei kuulu. RINGKONNAKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:
3. Kriminaalkolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, kohtuotsusega ja apellatsioonidega, ära kuulanud menetlusosalised leidis, et kohtuotsus on seaduslik ja apellatsioonide alusel tühistamisele ei kuulu. Apellatsioonikohus peab vajalikuks osutada, et kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt on süüdistatavale mõistetud karistuse muutmine ringkonnakohtus lubatav juhul, kui tuvastatakse, et esimese astme kohtu poolt süüdlasele mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele või süüdimõistetu isikule või kui tema suhtes on mõnel muul viisil kohaldatud ebaõigesti kriminaalseadust. Karistusseadustiku § 56 lg 1 kohaselt on isiku karistamise esmaseks aluseks tema süü, kusjuures karistuse mõistmisel arvestatava süü suurus oleneb kuriteo toimepanemisel ilmnenud kergendavatest ja raskendavatest asjaoludest ning muudest asjaoludest, mis näitavad süü suurust. Lisaks sellele võetakse karistuse mõistmisel arvesse võimalust mõjutada süüdi tunnistatud isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemistest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Maakohus on E.G-le mõistnud 1 aasta ja 6 kuulise vangistuse, mida on seoses asja lühimenetlusega vähendanud 1/3 võrra.

§ 68

lg 1 kohaselt oli kantud karistuse hulka arvestatud tema eelvangistuses viibitud aeg. Karistuse mõistmisel on kohus arvestanud karistust kergendava asjaoluna tema puhtsüdamlikku kahetsust ja karistust raskendavaid asjaolusid pole kohus karistuse mõistmisel arvestanud. Kohtukolleegium möönab et maakohus on eksitavalt märkinud, et süüdistatav oli toime pannud 8 teise astme kuritegu, kuna tegelikkuses on talle inkrimineeritud 7 kuriteo toimepanemine, kuid kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt selline minetus ei anna iseenesest alust mõistetud karistust tühistada. Ka seitsme kuriteo toimepanemine on aluseks et mõista süüdlasele 1 aasta ja 6 kuuline vangistus, mis oma tähtajalt jääb alla sanktsiooni keskmist määra. 3 Apellant pole viidanud seaduses ettenähtud karistust kergendavatele asjaoludele millised oleksid jäänud maakohtu poolt tähelepanuta ning mis annaks seadusliku aluse ringkonnakohtul mõistetud karistust leevendada. Selliseid asjaolusid ei tuvastanud ka ringkonnakohus. Kohtukolleegium leiab, et 10 korral varem kuritegusid toimepannud isiku 7 kuriteo toimepanemise eest mõistetud 1 aasta ja 6 kuuline vangistus, millest seaduse kohaselt kandmisele kuulub 1 aasta, on kooskõlas

§ 56sätestatuga ja puuduvad alused mõistetud tähtajalist vangistust lühendada.

Apellatsioonis ja ka kohtuistungil peamiseks süüdistatava taotluseks oli karistusest tingimisi osaline vabastamine. Ka kaitsja taotles süüdistatava suhtes

§ 74sätete kohaldamist.

Kohtukolleegium leiab, et sellekohane taotlus rahuldamisele ei kuulu. Riigikohus on korduvalt väljendanud otsustes seisukohta, et isiku karistusest tingimisi vabastamine on võimalik üksnes väikese raskusastmega kuritegude puhul, kui teo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on märkimisväärsete erisustega/ Riigikohtu otsused nr 3-1-1-14-02, 3-1-1-79-03/. Antud juhul kuuluvad E.G poolt toimepandud kuriteod oma raskusastmelt teise astme varavastaste kuritegude hulka, kuid arvestada tuleb, et tegemist ei ole ühel korral ega juhuslikult toimepandud kuriteoga vaid süstemaatiliselt kuritegude toimepanemistega. Seega pole sedastatav olukord, kus kuriteo raskus või toimepanemise tehiolud annaksid aluse tema tingimisi karistusest vabastamiseks. Hinnates E.G isikut ei saa arvestamata jätta faktiga, et teda on varem 10 korral kriminaalkorras karistatud ja nendest üheksal korral varavastaste kuritegude eest, Seega on tema jätkuv käitumine näidanud, et mõistetud karistused sealhulgas reaalselt kandmisele kuuluvad karistused pole oma eesmärki täitnud, E.G pole õigeid järeldusi teinud. Samuti on karistusregistri väljavõtte alusel tuvastatav, et alates 2004 aastast kuni tema kinnipidamiseni 2008 detsembris on E.G korduvalt karistatud väärteokorras sealhulgas enamus ebaseadusliku narkootilise aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise eest, seega on tegemist aastaid narkootikume tarvitava isikuga. Eeltoodu alusel tuleb teha järeldus, et kuritegude toimepanemistele viinud tegurid pole E.G puhul sotsiaaltööga kõrvaldatavad. Seega pole tuvastatavad E.G isikulised erisused, mis annaksid aluse tema tingimisi karistusest vabastamiseks. Kriminaalasja materjalidega, eelkõige karistusregistri õiendiga, on tuvastatav, et E.G on varem

§ 74

alusel tingimisi karistusest vabastatud, kuid ta pole katseaega läbinud vaid on pannud katseajal toime uued kuriteod. Samuti on ta karistuse kandmise ajal toime pannud uue kuriteo. Kohtukolleegium nendib, et maakohtu poolt märgitu, et ta on vabanedes vanglast ennetähtaegselt, pannud katseajal toime uued kuriteod, ei ole täpne, kuna tegelikult pani E.G tema suhtes tehtud eelmise 18.04.2008 otsuse alusel kuriteo toime vanglas, karistuse kandmise ajal, mis tõi kaasa

§ 65lg 2 kohaselt liitkaristuse mõistmise.

Samas kohtukolleegium leiab, et selline minetus ei anna alust E.G-le mõistetud reaalse karistuse muutmiseks. Riigikohus on oma lahendis 3-1-1-99-06 sedastanud, et karistuse kandmisest osalise vabastamise instituudi eesmärk on üksnes nn šokivangistus, mida tuleb sisustada eripreventiivselt kui isiku tõsist hoiatamist lühiajalise - s. o mõnekuulise vangistusega. Selline lühivangistuse määramine võib kõne alla tulla siis, kui kohus pärast seda, kui on kirja pannud veenvad põhjendused isiku tingimuslikult karistusest vabastamiseks, leiab siiski, et katseaja 4 toime võiks sellele konkreetsele isikule mõjuda oluliselt distsiplineerivamalt, kui ta on vahetult kogenud, mida kujutab endast ja milliste tegelike vabadusepiirangutega on vangistus seotud. Sellist lühivangistuse toimet oleks raske loota aga isiku puhul, kes on juba ka eelnevalt kogenud vabaduse võtmisega seonduvat. Kohtukolleegium leiab, et kuna antud juhul pole alust E.G tingimisi karistusest vabastamiseks, siis pole alust ka rääkida nn šokivangistusest, seda enam, et tegemist on isikuga kes on varem korduvalt reaalset vangistust kandnud. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1, 342 lg 3 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 19 jaanuari 2009 kohtuotsuse muutmata ja E.G apellatsioonid rahuldamata. IVI ESKÜLA JÜRI PAAP MALLE PREIMER 5