1-07-11464/7

Ärakiri 1-07-11464 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. september
2. a Haapsalu kohtumaja Kohtuistungi toimumise aeg
3. september
4. a Kriminaalasja nr 1-07-11464 Täitmiskohtunik Piia Jaaksoo Kohtuistungi sekretär Gerda Raidla Prokurör Indrek Kalda Kaitsja Advokaat Peep Rajavere Erakorraline ettekanne Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse kriminaalhooldusametniku Arnik Kurov erakorraline ettekanne V.J'ele täiendava kohustuse määramiseks RESOLUTSIOON
5. Jätta rahuldamata Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse kriminaalhooldusametniku A. Kurov taotlus määrata V.J'ele (isikukood xxx, elukoht *) täiendav kohustus.
6. Välja mõista V.J'elt riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulu /tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Pank, arveldusarve nr 221023778606 Swedbank, viitenumber
7. Maksekorralduse selgitusse lisada: Haapsalu kohtumaja, määrus nr 1-07-11464 ning nõude liik - kaitsjatasu/ määratud kaitsjale makstud tasu 300 (kolmsada) krooni. Nõue menetluskulu osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse otsus täitmisele ja saadetakse kohtutäiturile ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada, kelle eest nõue tasutakse.
8. Edastada määruse ärakiri V.J'ele, kriminaalhooldusametnikule A. Kurov, prokurörile I. Kalda ja kaitsjale P. Rajavere. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest Pärnu Maakohtule. 1 Ärakiri 1-07-11464 Asjaolud Pärnu Maakohtu 28.03.2008 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-07-11464 mõistis kohus V.J süüdi karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 169 järgi ja karistas teda vangistusega 3 kuud. Vastavalt KarS § 74 lg 1 ja 3 jättis kohus vangistuse V.J suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määras, et mõistetud ära kandmata 3 kuulist vangistust ei pöörata täitmisele kui V.J 24 kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. V.J määrati katseajaks Pärnu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna (praeguse nimega Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna) Haapsalu talituse juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustas teda täitma KarS § 75 lg 1 p 1-5 tulenevaid kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 4, 6 tulenevaid kohustusi: elama oma alalises elukohas *; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; leidma endale kindla töökoha ning asuma tööle hiljemalt 2 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest; täitma S. L. ülalpidamiskohustust. Katseaja alguseks loeti kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 28.03.
9. Kohtuotsus jõustus 07.04.
10. Erakorraline ettekanne 31.07.2009 saabus Pärnu Maakohtusse kriminaalhooldusametniku A. Kurov alljärgnev erakorraline ettekanne V.J kohta. I Ettekande esitamise põhjus - ei otsi määratud ajaks töökohta, ei täida ülalpidamiskohustusi. Kriminaalhooldusalune V.J ei täida oma lapse S. L. ülalpidamiskohustust.
11. märtsil
12. a Pärnu Maakohus mõistis V.J'e süüdi KarS § 169 järgi ja karistas teda 3 kuulise vangistusega tingimisi katseajaga 24 kuud. Ühtlasi kohus määras V.J-ile KarS § 75 lg 2 p 4 ja 6 alusel kohustused: leida endale kindel töökoht ning asuda tööle hiljemalt 2 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, s.o 07.04.2008.a; täitma S. L. ülalpidamiskohustust. Lähtuvalt ülaltoodust V.J asus tööle 02.06.
13. a OÜ Jussike ehitustöölisena ja töötas seal kuni 20.02 2009.a. Selle aja jooksul ta täitis kohtu poolt määratud kohustust ja kohtutäituri andmetel tasus oma lapse ema M. R. kasuks elatisraha kokku summas 21266,86 krooni. II Kokkuvõtte kriminaalhooldusaluse seletustest. Oma seletuses kriminaalhooldusalune V.J teatas, et 20.02.2009.a lõpetas OÜ Jussike raske majandusliku olukorra tõttu temaga töölepingu ning ta jäi töötuks. Uut töökohta otsides võttis V.J-innast Töötukassas arvele alates 04.04.09 ning temale oli määratud töötutoetus 270 päevaks alates 24.04.
14. a kuni 18.01.
15. a. See riiklik rahaline toetus on vaid 800-900 krooni ja ta ei ole võimeline sellest rahast jätkama ülalpidamiskohustuse täitmist. Ühtlasi hoolealune loodab, et ta siiski leiab töökoha, kuid hiljem. III Kriminaalhooldaja hinnang üldkasuliku töö tegemisele. Kriminaalhooldusalune V.J täitis temale määratud kohustusi hoolega kuni lõppes tema tööleping, aga kahjuks tema majanduslik olukord on praegu nii nagu see on paljudel teistel inimestel ja selles teda süüdistada eriti ei saa. Registreerimistel käis hooldusalune regulaarselt, vestluste ajal oli viisakas ja avameelne. V.J'e toimikus on tema tegevust ja käitumist tõendavad paberid, mille lisamist erakorralise ettekande juurde peab kriminaalhooldaja otstarbekaks koos selgitustega: V.J asus tööle 02.06.
16. a OÜ Jussike ehitustöölisena (lisa 1 - tööleping 02.06.
17. a) ja töötas kuni 20.02
18. a (lisa 2 - töölepingu lisa nr 8). Selle aja jooksul hooldusalune maksis elatisraha kohtutäituri andmete alusel alates 16.07.
19. a kuni 06.02.
20. a 21266.86 krooni (lisa 3 - KT büroo teatis 08.07.09). Elatise maksmise kohustus oli 1800 krooni kuus (lisa 4 - KT büroo teatis 14.10.08). See tähendab, et V.J maksis elatisraha oma poja S. L. ülalpidamiseks 12 kuu jooksul, kusjuures kohtutäitur I. Prigoda teatas, et V.J maksis selle aasta jooksul ka kohtutäituri kulud summas 3373.72 krooni. 20.02.
21. a lõpetas OÜ Jussike töölepingu V.J'ega ja siis V.J võttis end arvele Töötukassas alates 04.04.09.a (lisa 5 - töötukassa otsus 06.04.09) ja talle määrati töötutoetus 270 päevaks alates 24.04.
22. a kuni 18.01.2010.a (lisa 6 2 Ärakiri 1-07-11464 töötutoetuse otsus 17.04.08). V.J-i viimase kahe kuu jooksul töötutoetuse numbrid: 04.06.09 - 910 krooni ja 10.07.09 - 810 krooni (lisa 7- panga sularaha väljamakse teatised). Kuna isiku endine elukaaslane esitas kriminaalhooldajale teatise (lisa 8 – M. R. kiri 08.07.09), kus ta avaldas oma mõtteid sellest, kuidas V.J ei maksa pojale 4 kuu jooksul elatisraha, kriminaalhooldaja kutsus erakorraliselt hooldusaluse vestlusele, kus V.J kirjutas ka seletuskirja (lisa 9). Kriminaalhooldaja on arvamusel, et katseaja jooksul võib määrata V.J'ele tähtaeg kuni 31.10.
23. a leidma endale kindla töökoha ja asuma otsekoheselt maksma oma pojale elatusraha. IV Kriminaalhooldaja ettepanekud põhjendustega - määrata täiendavaid kohustusi: täita ülalpidamiskohustust; täita enda võetud kohustusi kui kohus need kinnitab. Vestlustes selgus, et V. V.J ei hoidu kõrvale oma poja ülalpidamisekohustusest ja täidab seda edasi kui tuleb töö, mille peale on tal lootust septembri kuust. Kriminaalhooldaja loobus kohtuistungil erakorralises ettekandes esitatud taotlusest. Kriminaalhooldaja teatas, et V.J on jälle tööle saanud alates 21.09, tal on ametliku tööleping ja tööandja kinnitas, et tööd peaks nüüd jätkuma. V.J-iga katseajal ei ole mingeid probleeme olnud, peale selle, et ta jäi töötuks, siis registreeris ta end töötuks. Töötu raha oli nii väike, et siis ei olnud võimalik lapse ülalpidamiskohustust täita. Kriminaalhooldaja leidis, et kuna V.J oma töö saanud, siis täiendavaid kohustusi pole vaja panna, sest kui V.J oli enne töö, siis ta täitis ülalpidamiskohustust, makstes ka vanu võlgu, mõni kuu laekus temalt 4000 krooni, olenevalt palgast. Prokurör leidis kohtuistungil, et V.J poolt ülalpidamiskohustuse rikkumine on tõendamist leidnud – ta jäi töötuks ja seetõttu ei suutnud kohustust täita. Täiendavat kohustust ei ole põhjust panna, kuna nüüdseks on taas tööle asunud. KarS § 74 lg 4 aga sätestab, et kui isik katseajal rikub kohustusi, peab kohus kas määrama täiendavaid kohustusi, pikendama katseaega kuni 1 aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Prokurör palus pikendada katseaega 6 kuu võrra, kuna see vastab ka perioodile, mil V.J ei täitnud lapse ülalpidamiskohustust katseajal. V.J andis kohtuistungil ütlusi, et on alates 21.09 taas ametlikult tööl, praegu tööd on ja hakakb koheselt jälle ka ülalpidamiskohustust täitma. Tööandja andis lootust, et saab Soome tööle, seal on ka plagad suuremad. S.V.J ülalpidamiseks vastavalt kohtuotsusel peab maksma 1800 krooni iga kuu. Palgast läheb kõik maha, mis lunatud, ise saab pool miinimumist kätte. Eelmisel perioodil kui tööd oli, siis mõni kuu läks elatise katteks ka 4000 krooni. Nüüd samamoodi hakkavad summade suurused palgast sõltuma. Kaitsja leidis, et kriminaalhooldaja taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuna kriminaalhooldaja on oma taotlusest loobunud. V.J poolt katseaja kohustuste rikkumine ei olnud tahtlik ja käesolevaks ajaks on rikkumine kõrvaldatud. Tööleping lõpetati temaga, sest tööd ei jätkunud, mitte V.J enda süülise käitumise tõttu. Mingeid muid rikkumisis katseajal V.J ei ole olnud. Kohtu seisukoht KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. KrMS § 427 sätestab, et KarS § 74 lg 4 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. Vastavalt Pärnu Maakohtu 28.03.
24. a otsusele on V.J kohustatud katseajal (28.03.2008 kuni 27.03.2010) elama oma alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 3 Ärakiri 1-07-11464 leidma endale kindla töökoha ning asuma tööle hiljemalt 2 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest; täitma S. L. ülalpidamiskohustust. Kohtule esitatud materjalide kohaselt on V.J täitnud kohtu poolt määratud kohustust leida endale kindel töökoht ning asuda tööle 2 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest – 02.06.2008 on Jussike OÜ ja V.J sõlminud töölepingu ja V.J on tööle asunud abitöölise ametikohale. Nimetatud tööleping on lõpetatud 20.02.
25. a. Kohtutäituri poolt kriminaalhooldajale edastatud andmete kohaselt on V.J täitnud ülalpidamisekohustust kohtutäiturite vahendusel alates 16.07.2008 kuni 06.02.
26. a, seega perioodil, kui omas töölepingu alusel töökohta Jussike OÜ-s. Kohtus on tõendamist leidnud, et alates märtsist 2009 ei ole V.J täitnud kohtu poolt pandud kohustust - täitma S. L. ülalpidamiskohustust ning ka kohustust, et ta peab leidma endale töökoha. Erakorralisele ettekandele lisatud seletuskirjas V.J kinnistab, et on kohtuotsuse jõustumisest saadik üritanud täita võimalikult korrektselt temale pandud kohustusi. Töökoha leidmisest alates on tasunud elatisraha S. L.'ele. Tööleping lõpetati temaga seetõttu, et firma kus ta töötas, ei suutnud tagada oma töölistele enam tööd. Saades kätte otsuse töölepingu lõpetamisest registreeris ta ennast Tööhõiveametis 06.04.
27. a, millisest ajast on ta elanud vaid töötu abirahast. V.J kinnitab, et on otsinud endale tööd, kuid tulemusteta. V.J loodab antud seletustes, et leiab endale kiiremas korras ükskõik millise töö, millega ta toime tuleb. Käesolevaks ajaks on endine tööandja OÜ Jussike sõlminud V.J-iga uue töölepingu ja V.J kinnitusel peaks tööd jätkuma. Kohus leiab, et kuigi kohustuse rikkumine V.J poolt on tõendamist leidnud, ei olnud kohustuse rikkumine V.J poolt tahtlik. V.J registreeris end koheselt pele tööta jäämist töötuks ja nüüdseks on ta taas töö leidnud. Kohus leiab, et arvestades riigis praegust majandusliku olukorda, saab öelda, et V.J on teinud endast kõik sõltuva, et kohtuotsusega pandud kohustusi täita. Kohus leiab, et ilmekalt on näha, et V.J on aru saanud, et last tuleb ülal pidada ja möönab ka seda, et kuigi ta käib tööl, siis väljateenitud palgast talle endale jääb ainult seadusega ettenähtud raha. Kohsu leiab, et eelmine tööl käimise periood näitas ilmekalt, et kui V.J on tööd, siis ta täidab oma kohustust S.V.J ülal pidada ja tasutud saavad ka võlgnevused. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kriminaalhooldaja erakorralises ettekandes esitatud taotlus – määrata V.J-ile täiendav kohustus, tuleb jätta rahuldamata, sest V.J on kohustuse tööle asuda juba täitnud. Kohus leiab, et rahuldamata tuleb jätta ka prokuröri taotlus katseaja pikendamiseks. KarS § 74 lg 4 ei sätesta kohustust iga rikkumise puhul abinõusid tarvitusele võtta, vaid annab võimaluse seda teha. Kohus leiab, et kuna käesoleval ajal on V.J-i katseaja rikkumine - mitte töötamine ja ülalpidamiskohustuse mittetäitmine lahenduse leidnud, siis ei vajadust käesoleval hetkel katseaega pikendada. Kohus leiab, et käesoleval ajal on veel katseajal pikkust, et jälgida, kuidas kohustuste täitmine ja isiku väärtushinnangute kujunemine kulgeb. Kriminaalmenetluse kulud Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see alljärgnev – kaitsjale P. Rajavere taotluse läbivaatamisel V.J kaitsmise eest makstud riigi õigusabi tasu summas 300 krooni. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kaitsjatasu tuleb V.J-ilt välja mõista. /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige 4