lg 2 järgi Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus Tuvastas: U.N-i süüdistatakse selles, et tema, olles isik, keda on varem korduvalt karistatud varavastaste süütegude eest, 08.04.2009.a. kella 12:00 paiku Tallinnas Viru 12 asuvas Bastion AS-le kuuluvas kaupluses, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis Code jaki maksumusega 2499,- krooni, millega möödus kassast, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid oli kinni peetud klienditeenindaja poolt. Kaup on rikkumata kujul tagastatud kauplusele, kahju puudub. Seega U.N, vastavalt oma ettekujutusele süüteost, asunud vahetult süüteo toimepanemisele ning olles isikuks, kes on varem toime pannud süstemaatiliselt varavastaseid süütegusid, pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.t. pani toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS §
Kohtuistungil süüdistatavana üle kuulatud U.N seletas, et on süüdistusest aru saanud ja tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi süüdistuse täies mahus ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses, enda ülekuulamist ei taotlenud. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning kvalifitseeritud õigesti. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: AS Bastion avaldust, 08.04.2009.a. kella 12.00 paiku varastati AS Bastion kauplusest jakk väärtuses 2499,- krooni. Klient läks proovikabiini 3 jakki proovima, kuid kabiinist väljus kahe jakiga. Jakk tagastati rikkumatult kauplusele. (tl. 2); Tunnistaja LR´i ülekuulamise protokolli, milles tunnistaja on andnud ütlusi, et 08.04.2009.a. kella 12.00 ajal tuli Viru tn 12 asuvasse Bastioni poodi naine, kes äratas kahtlust. Kabiini võttis klient kaasa 3 jakki, kuid kabiini jäi maha kaks jakki. Ta keeras kaupluse ukse kinni. Naisterahvas möödus turvaväravatest, mis ei hakanud tööle. Kuna uks oli kinni pöördus klient tagasi poodi ja võttis mõned kleidid ja läks proovikabiini. Kabiinist väljudes oli seal jakk, mida enne ei olnud. Jaki väärtus 2499,- krooni. (tl. 3); Tunnistaja Liis Lepp´a ülekuulamise protokolli, milles tunnistaja on andnud ütlusi, et 08.04.2009.a. kella 12.00 paiku oli tööl Viru 12 asuvas Bastioni kaupluses. Kauplusesse sisenes naisterahvas, kes oli kahtlane. Naisterahvas võttis 3 jakki ja läks proovikabiini. Kaupluses on aken, mis ulatub proovikabiini kohale. Naisterahvas pani proovikabiinis käekotti kaupluse müügisaalist võetud jaki. Siis panid nad kaupluse ukse kinni ja helistasid politseisse. Naisterahvas pani müügisaali tagasi 2 jakki ning suundus välisukse poole. Naisterahvas möödus turvaväravast, kuid häiresignaali ei tulnud. Kuna uks oli kinni, suundus naisterahvas tagasi müügisaali ja võttis kleidid ja läks proovikabiini. Naisterahvas väljus proovikabiinist tühjade kätega. Proovikabiini oli jätnud naisterahvas võetud kleidid ja jaki, mille oli ta enne käekotti pannud. Kuna jakil oli turvaelement küljes, eeldas, et naisterahval pidi olema kaasas fooliumkott, mis takistab turvaväravate häiresignaali tekitamist. (tl. 12 – 14); Kahtlustatava U.N-i kinnipidamise protokoll, 08.04.2009.a. peeti kahtlustatavana KarS §
(tl. 5); Kahtlustatava U.N-i ülekuulamise protokolli, milles kahtlustatav on andnud ütlusi, et 08.04.2009.a. kella 12.20 paiku läks Viru tänaval asuvasse Bastioni kauplusesse. Ta proovis algul suvekleite, mis jättis kabiini ning pärast võttis kolm jakki, millega läks proovikabiini, kus neid proovis. Kuna jakid talle ei sobinud, väljus proovikabiinist ning kaks jakki pani tagasi müügisaali, kolmas jakk oli tal seljas, mille peale pani oma mantli. Siis läks teise saali ja võttis kaks kleiti. Kleidid ja jaki jättis ta kabiini. Siis soovis väljuda kauplusest, kuid uks oli suletud. Kohale tuli politsei ning ta viidi minema. Tema ei üritanud midagi varastada, vaid lihtsalt proovis. Tal oli kaasas fooliumkott, mille sai tuttava käest mõneks ajaks hoidmiseks. Antud fooliumkoti abil ei kavatsenud ta midagi varastada. (tl. 7 – 8); Kohus, kuulanud ära süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on U.N-i süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises kogu süüdistuse mahus tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on U.N-i käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS §
Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava isikut, süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust ning vastutust raskendavate asjaolude puudumist, karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Süüdistatav omab elukohta, töötab mitteametlikult, tema ülalpidamisel on alaealine laps. Arvestades taolisi asjaolusid asub kohus seisukohale, et süüdistatavale tuleb mõista karistuseks vangitus, millise võib asendada üldkasuliku tööga. Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 4,9; § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1,3; § 237; § 238 lg 2 p 4, § 311; § 312 , § 313 ja § 315, KarS § 69, 74 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada U.N KarS §
MS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistus 2 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda kinnipidamine 08.04.2009.a. so 1 päev karistuse hulka ning kandmisele kuulub 1 kuu ja 29 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust 30.03.2009.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsusega mõistetud kandmata karistuse osa - 1 kuu ja 29 päeva vangistust – võrra ja liitkaristuseks lugeda 3 kuud ja 28 päeva vangistust. Vastavalt KarS § 74 lg 5 ja § 69 lg 1 asendada vangistus üldkasuliku tööga 236 tundi, millise tegemise tähtajaks määrata 1 aasta. Määrata U.N üldkasuliku töö tegemise ajaks Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Üldkasuliku töö tegemise ajal on U.N kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada peale kohtuotsuse jõustumist. Välja mõista U.N-ilt 6525 krooni sundraha ja kaitsja tasu summas 1200 krooni riigi tuludesse, millised tuleb asuda hiljemalt
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.