detsembri 2006.a. otsusega mõistetud karistuse 1 aasta 10 kuud vangistust kandmiselt tingimisi enne tähtaega.
Kohustada Kenneth Kuningat katseajal järgima
elada kohtu määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
lg.2 p.2,4 alusel määrata Kenneth Kuningale katseajaks järgmised lisakohustused: 1.Mitte tarvitada alkoholi ja narkootilisi aineid. 2. asuda tööle 21 päeva jooksul alates vabanemisest 3.mitte suhelda I.S-iga ja teiste kriminaalkorras karistatud isikutega, kelle nimetab kriminaalhooldaja 4.2 kuu jooksul vabanemisest asuda osalema sotsiaalprogrammis, mis on suunatud vägivaldse käitumise korrigeerimisele. Määrata Kenneth Kuningas kriminaalhoolduse teostamiseks Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla. Määrus Kenneth Kuningas suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks kriminaalhooldusosakonnale.
lg.2 alusel hakata Kenneth Kuninga katseaega arvestama alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Vabastada süüdimõistetu Kenneth Kuningas karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik. Tartu Vangla on 19.11.2009.a esitanud Tartu Maakohtule Kenneth Kuninga kohta koostatud materjalid tema vangistusest vabastamiseks tingimisi enne tähtaega. Viru Maakohtu 12.12.2006.a otsusega kriminaalasjas nr 1-06-9094 tunnistati Kenneth Kuningas süüdi
lg 2 p 7 ja § 263 p 1, 4 järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta 10 kuud vangistust, millest kandmata osa, s.o 1 aasta 7 kuud 18 päeva vangistust mõisteti tingimisi 2-aastase katseajaga. Kenneth Kuningas tunnistati samuti süüdi Tartu Maakohtu 25.04.2007.a otsusega kriminaalasjas nr 1-07-5090
lg 1 p 4, 8 järgi ja karistuseks mõisteti 5 kuud vangistust tingimisi 18-kuulise katseajaga. Pärnu Maakohtu 07.08.2008.a määrusega kriminaalasjas nr 1-06-9094 mõisteti Kenneth Kuningale
lg 1 alusel liitkaristus, lugedes Tartu Maakohtu 25.04.2007.a otsusega mõistetud karistuse kaetuks Viru Maakohtu 12.12.2006.a otsusega mõistetud karistusega 1 aasta 10 kuud vangistust ning pöörati täitmisele karistuse kandmata osa – 1 aasta 7 kuud 18 päeva vangistust. Karistusaja algus 17.07.2008.a, karistusaja lõpp 06.03.2010.a. Tartu Vangla iseloomustusest nähtub, et K.Kuningas on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, kuid koolis õppimisest otsustas loobuda, kuna ei soovinud tõsiselt õppida. Vangla peab vajalikuks, et K.Kuningas loobuks kohe alkoholi tarvitamisest ega tarvitaks narkootikume, asuks tööle ega suhtleks karistatud isikutega. Vangla peab vajalikuks ka kriminaalhooldaja vestlusi, et Kuningat abistada õigete valikute tegemisel. On alkoholi liigtarvitaja, riskiv ja hoolimatu elustiiliga. Lähisotsiaalvõrgustik on isa, ema, õdede ja venna näol. Oma sõnade kohaselt on motiveeritud seaduskuulekaks eluks, sotsiaalsed oskused vastavad eale ja taustale. Kriminaalhooldaja oma ettekandes ei nõustu Kenneth Kuninga vabastamisega tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma ettekandes kinnitab K.Kuninga lähisugulaste toetavat hoiakut, otsest toetust on lubanud isa. Poolvend xxxx on lubanud tagada Kennethile 2
lg 2 kohaselt võib esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud (p 1) vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub käesoleva seadustiku § 75 lg 2 p 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või (p 2) vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Viru Maakohtu 12.12.2006.a otsusega mõisteti Kenneth Kuningale karistus 1 aasta 7 kuud 8 päeva vangistust, millest
lg 2 p 1 tähtaeg (pool mõistetud karistusest) on 8 kuud 21 päeva vangistust, see tähtaeg sai täis 06.04.2009.a.
See tähtaeg sai täis 26.07.2009.a. Tartu Maakohtu 06.05.2009.a määrusega jäeti Kenneth Kuningas elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärus jõustus 19.05.2009.a. Vangistusseaduse § 76 lg 2 kohaselt edastab vanglateenistus kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmisel
lg 2 p 1 alusel materjalid uuesti kohtule pärast
lg 2 p 2 sätestatud karistusaja ärakandmist, kuid mitte varem kui kuue kuu möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest. Seega on käesolevaks ajaks Kenneth Kuningal saabunud Vangistusseaduse § 76 lg 2 sätestatud tähtaeg (19.11.2009.a), see tähendab, et ennetähtaegse vabastamise formaalsed eeldused on täidetud. Kohus on seisukohal, et lähtudes eesmärgist mõjutada isikut ka karistuse kandmise järgselt on põhjendatud K.Kuninga vabastamine karistuse kandmiselt ennetähtaegselt. Vabaduses on K.Kuningal olemas kindel elukoht poolvenna ema M.Kuninga juures ja töökoht poolvenna firmas OÜ Puiduladu. K.Kuninga karistus saab kantud 06.03.2010. See tähendab, et 3
g.3 sätestab nõude arvestada ka neid tagajärgi, mida toob süüdimõistetule kaasa tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Praegusel juhtumil annab enne tähtaega vabastamine võimaluse püstitada üheks aastaks nõue lõpetada alkoholitarvitamine, hoiduda kuriteokaaslastega suhtlemisest. Kriminaalhooldusametniku näol oleks objektiivne ja asjatundlik nõuandja. Neil asjaoludel leiab kohus, et K.Kuninga vabastamine enne tähtaega on tema elu õiguskuulekaks kujundamisel kindlasti tulemuslikum kui vabastamata jätmine. On õige, et K.Kuningase jaoks on olnud oluline sõprade ring ja kuriteod on ta toime pannud koos I.S-iga, kes elab samas piirkonnas, kus hakkab elama K.Kuningas. Uute riskide ärahoidmiseks tuleb K.Kuningale seada suhtlemiskeeld I.S-iga, aga ka teiste isikutega, kes on kriminaalkorras karistatud ja kelle isikuline ring tuleb määrata koos kriminaalhooldajaga. Kuna K.Kuningal on olemas lähedased, kes on sotsiaalselt aktsepteeritava käitumisega ja moodustavad K.Kuningale toetava sotsiaalvõrgustiku (poolvend, isa, poolvenna ema), ei jää ta ilma suhtlemisvõimalusest ja toest. K.Kuningas kannab vangistust esimest korda. Käesolevaks ajaks on vangistusest kantud 1 aasta ja kuid ja kohus tugineb eeldusele, et ärakantud karistusosa on omanud toimet ja vabanemisjärgselt täidab ta kriminaalhooldusnõudeid. Toimikust nähtub ja K.Kuningas kinnitas ka ise, et probleemid tekkisid alkoholitarvitamise tõttu. Kohtule esitatud kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et eluaseme valdaja M.Kuningas on püstitanud alkoholi tarvitamise keelu ja tulevane tööandja, poolvend Erik on nõudlik. Sellest järeldab kohus, et kui alkoholi mittetarvitamise nõue on püstitatud nii elukohas kui ka tööl, siis see peaks toetama alkoholist hoidumist ja sedakaudu seaduskuulekal teel püsimist. K.Kuningase puhul on riskifaktoriks tema impulsiivsus, mõlemad kuriteoepisoodid on toime pandud vägivallaga. Vangla individuaalses täitmiskavas on peetud vajalikuks agressiivsuse alandamist, mistõttu sellekohase sotsiaalprogrammiga liitumist katseajal peab kohus vajalikuks. Kõigil neil asjaoludel leiab kohus, et K.Kuninga resotsialiseerumine on tema ennetähtaegsel vabastamisel karistusjärgse järelkontrolli ja kriminaalhoolduse toel parema perspektiiviga kui tähtaegsel vabastamisel. Kohtunik Ülle Raag 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.