1-09-13566/14

1-09-13566 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar
2. a., kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-09-13566 Kohtukoosseis Meelika Aava, Malle Preimer, Paavo Randma Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
3. novembri 2009.a otsus M.T süüditunnistamises ja karistamises KarS § 199 lg 2 p 5,7,9 järgi lühimenetluses Süüdistatav M.T (ankeetandmed esimese astme kohtuotsuses) Apellatsiooni esitaja RESOLUTSIOON Jätta M.T apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Harju Maakohtu
5. novembri
6. a otsusega lühimenetluses mõisteti M.T süüdi KarS § 199 lg 2 p 5,7,9 järgi ja karistati 1 aasta 3 kuu vangistusega, mida KrMS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra vähendati ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 10 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud 6 päeva karistusaja hulka ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 9 kuud 24 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti
7. märts 2009.a.
8. M.T mõisteti süüdi selles, et ta vargusi süstemaatiliselt toime paneva isikuna, pani ajavahemikul
9. detsember 2008.a kuni
10. märtsini 2009.a taas toime 5 vargust Tallinna linna kauplustest ja tänaval liikunud inimestelt. Neist esimese, so
11. detsembri 2008.a varguse pani ta toime isikute grupiga ja avalikult.
12. Maakohtu otsuse peale esitas M.T apellatsiooni, milles vaidlustab üksnes talle mõistetud karistuse, leides, et see on liialt range, palub ärakantava vangistuse lühendamist. Oma taotlust põhjendab sellega, et ta tunnistab end toimepandud kuritegudes täielikult süüdi ja kahetseb. Kuriteod pani ta toime seetõttu, et on narkosõltlane. Vanglas viibimise ajal on ta alustanud suhtlemist Lootuse küla rehabilitatsioonikeskusega. Ta soovib vanglast võimalikult kiiresti vabaneda, et sinna elama asuda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Oma seisukohta põhistab kohtukolleegium järgmiselt.
13. Apellatsioonimenetluse eesmärk on maakohtu otsuse seaduslikkuse kontrollimine. Riigikohtu kriminaalkolleegium on
14. oktoobri 2007.a kohtumääruses nr 3-1-55-07 märkinud, et kui apellatsioonis ei vaidlustata sisuliselt faktilisi asjaolusid ega tõstatata õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada, ei ole ringkonnakohtus asja arutamine suulises menetluses ilmtingimata vajalik, isegi kui süüdistatav seda taotleb (RT III 2007, 36, 288).
15. Kohtukolleegium märgib, et kriminaalasja arutamine maakohtus toimus avalikus suulises menetluses ning M.T ja tema kaitsja viibisid selle arutamise juures, samuti oli süüdistataval õigus anda kohtuistungil ütlusi. Kuriteo toimepanemise asjaolude kohta M.T ütlusi anda ei soovinud, kuid ta tunnistas tema vastu esitatud tsiviilhagi ja kahetses toimepandut ning taotles endale kergema karistuse mõistmist. Seega oli esimese astme kohtus tagatud M.T õigus viibida oma asja arutamise juures ja olla ära kuulatud.
16. Apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. Apelleeritud kohtuotsusest nähtub, et kohus on M.T-le karistust mõistes järginud KarS §-s 56 sätestatut, arvestanud süü suurust, karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust, raskendavate asjaolude puudumist, lähtunud nii üld- kui eripreventiivsetest kaalutlustest. Kohtukolleegium rõhutab, et kuigi karistusseadustik on loobunud süüdlase isiku arvestamisest karistuse mõistmisel iseseisva alusena, sisaldub KarS §-s 56 ka süüdlase isikuline näitaja eripreventiivse prognoosi näol – kohus arvestab karistuse kohaldamisel võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Eelnevat silmas pidades on kohus õigustatult oma otsuses märkinud, et M.T on varem kriminaalkorras 8 korda karistatud, seda peamiselt reaalse vangistusega. Varasemad karistused ei ole süüdistatavat mõjutanud uute kuritegude, so varguste toimepanemisest loobuma. Kohtukolleegium peab siinjuures vajalikuks rõhutada, et kuritegude toimepanemist on M.T jätkanud kohe pärast vanglast vabanemist.
17. Peamine on aga kohtukolleegiumi hinnangul asjaolu, M.T ärakandmisele kuuluva 9 kuu 24 päeva vangistuse alguseks loeti
18. märts 2009.a, mistõttu käesolevaks ajaks on ta mõistetud karistuse juba ära kandnud ning apellatsioonis esitatud taotlus ainetu. Kuna M.T on karistuse ära kandnud, siis on tal võimalus realiseerida oma apellatsioonis väljendatud soov ja asuda tegelema narkosõltuvusest vabanemisega.
19. Eelnevat silmas pidades leiab kohtukolleegium üksmeelselt, et M.T-le mõistetud karistus on seaduslik ja põhjendatud, apellatsiooni põhjendused selle tühistamiseks alust ei anna. Seega on M.T apellatsioon ilmselt põhjendamatu ning ringkonnakohus jätab selle juhindudes KrMS § 326 lg 2 p 2 läbi vaatamata. Meelika Aava Malle Preimer Paavo Randma