lg 2 p 4, 6, 7, 8; § 346 ja A.I süüdistuses
Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu otsus 17.novembrist 2009.a. Apellatsiooni esitaja Süüdistatavad Sergei Orlov ja A.I Prokurör Loreta Tšurilova Süüdistatavad Sergei Orlov ja A.I (ankeetandmed Harju Maakohtu otsuses) Kaitsja RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord Adv. Eva Rivis ja Owe Ladva Harju Maakohtu otsus 17.novembrist 2009.a. Sergei Orlovi ja A.I suhtes jätta muutmata. Esitatud apellatsioon jätta rahuldamata. Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada 2 kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav ja kannatanu võivad kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK: Harju Maakohus otsustas 17.novembri 2009.a. otsusega : Süüdi tunnistada Sergei Orlov
199 lg 2 p 4, 6, 7, 8 järgi ja karistada vangistusega 5 kuud. Süüdi tunnistada Sergei Orlov
järgi ja karistada vangistusega 3 kuud.
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 4 kuud vangistust.
kuni 02.04.2009.a., see on 3 päeva. Kandmisele kuulub vangistus 3 kuud ja 27 päeva.
otsusega mõistetud ja kandmata karistusega, see on 7 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistusaja alguseks lugeda 25.08.2009.a. KrMS § 179 lg 1 alusel välja mõista Sergei Orlovilt sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest 1,5 palga alamääras s.o. 6525 krooni riigi tuludesse. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Sergei Orlovilt menetluskuludena tasu õigusabi osutamise eest summas 2772 krooni riigi tuludesse. Süüdi tunnistada A.I
199 lg 2 p 4 järgi (24.06.2008.a. episood) järgi ja karistada vangistusega 3 kuud. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 2 kuud vangistust.
otsusega mõistetud karistusega (3 kuud ja 15 päeva vangistust tingimisi 18-kuulise katseajaga). Süüdi tunnistada A.I
episoodid) järgi ja karistada vangistusega 4 kuud. Süüdi tunnistada A.I
346 järgi ja karistada vangistusega 3 kuud. Süüdi tunnistada A.I
järgi ja karistada vangistusega 5 kuud.
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra ja mõista lõplikuks karistuseks 6 kuud ja 20 päeva vangistust.
lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistus (03.09.2008.a kuni 05.09.2008.a ning ajavahemikul 10.02.2009.a 3 kuni 11.02.2009.a), see on 5 päeva. Kandmisele kuulub 6 kuud ja 15 päeva vangistust.
mõistetud ärakandmata karistuse, see on 3 kuu ja 15 päeva võrra. Lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks on 10 kuud vangistust.
MS § 179 lg 1 alusel välja mõista A.I-lt sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest 1,5 palga alamääras s.o. 6525 krooni riigi tuludesse. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista A.I-lt menetluskuludena tasu õigusabi osutamise eest summas 2154 krooni ja 20 senti riigi tuludesse. Välja mõista A.I-lt ja Sergei Orlovilt M. P. kasuks 52 200 krooni. Välja mõista A.I-lt AS E. S. kasuks 1000 krooni ja 16 senti. Sergei Orlov ja A.I on
prg. 199 lg 2 p. 4,6,7,8 järgi mõistetud süüdi järgmiste kuritegude toimepanemises: - selles, et nemad koos ajavahemikul 22.03.2009 kella 21.00-st kuni 26.03.2009.a kella 10.30-ni tungisid rõduukse klaasi lõhkumise teel võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tallinnas, XXXXXX XX-X asuvasse korterisse, kust varastasid M. P.´ile ja M. J. ühisvarana kuuluvat vara ning muuhulgas ka kahe sõiduauto võtmed, millised olid pargitud maja ette ja millised samuti varastati, kokku seega vara 620 350 krooni väärtuses - A.I selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, 24.06.2008.a kella 22.19 paiku tankis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tallinna linnas XXXXX XXX XX asuvas AS E. S. L. teenindusjaamas registreerimisnumbreid XXX XXX kandvasse sõiduautosse Opel Omega 53,2 liitrit bensiini 95 Euro Ultima, koguväärtusega 1000.16 krooni, misjärel lahkus teenindusjaamast kütuse eest tasumata.
prg. 346 järgi on Sergei Orlov ja A.I mõistetud süüdi selles, et nemad koos ajavahemikul 22.03.2009 kella 21.00-st kuni 26.03.2009 kella 10.30ni varastas Tallinnas, XXXXXX XX-X asuvast korterist M. P. nimele juhiloa nr XXXXXXXX, M. J. nimele juhiloa nr XXXXXXXX, sõidukiregistreerimistunnistuse nr XXXXXXXX sõiduautole Škoda Octavia reg. märk XXXXXX ning sõiduki registreerimistunnistuse nr XXXXXXXX sõiduautole Škoda Octavia reg. märk XXXXXX.
prg. 121 järgi mõisteti A.I süüdi selles, et tema, 10.02.2009.a kella 21.45 paiku lõi Tallinna linnas XXXXXXXX XX-X asuvas korteris tekkinud sõnavahetuse käigus enda ema elukaaslasele V. M. ühe korra rusikaga näkku, tekitades V. M. parema silmalau ja silmaümbruse lahtise haava ning põrutuse, põhjustades V. M. füüsilist valu. 4 APELLATSIOONIDE SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD: Süüdistatav Sergei Orlov märgib esitatud apellatsioonis, et tema arvates on kannatanu M. P. rahalised nõudmised ilmselgelt ülehinnatud. Palub üle vaadata hagisumma ja vähendada seda või muuta. Taotleb ka menetluskulude vähendamist kuna ei ole maksejõuline. Süüdistatav A.I ei ole nõus maakohtu otsusega ja temalt tsiviilhagi katteks väljamõistetud summadega. Tema ei ole võtnud jalgratast, selle võttis kaassüüdistatav S.Orlov, Samuti fotoaparaat Olympose, naiste ja meesteasjad, kuld- ja hõbeesemed – kõik need võttis ka Orlov. Ka ei ole ta näinud elektripardlit. Tema võttis ainult toiduaineid ja alkoholi, kõik ülejäänud asjad korjas kokku S.Orlov. A.I taotleb, et kohus jagaks tsiviilhagi võrdselt tema ja kaassüüdistatava vahel ning mõistaks temalt välja konkreetse summa kannatanu kasuks, mitte solidaarselt kogusumma S.Orloviga. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT: Kohtukolleegium, kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja esitatud apellatsioonidega, leiab, et nendes toodud taotlused ei ole põhjendatud ning maakohtu otsuse tühistamiseks puudub alus. Süüdistatava Sergei Orlovi väide selles, et kannatanu on temalt varastatud esemetele märkinud liiga kõrged hinnad, on paljasõnaline. Varastatud asjade hulgas on enamasti elektroonikakaubad, firmamärkidega riideesemed, kuld ja hõbeesemed. Nende asjade väärtust ei saa kannatanu kõrgemalt tegelikust väärtusest hinnata juba seetõttu, et nende esemete hinnad on kergesti kontrollitavad ja seda isegi interneti vahendusel. Süüdistatav ei ole apellatsioonis nimetanud ka ühtegi konkreetset eset ega hinda, mida liiga kõrgeks peab. Apellatsioonikohtus oskas süüdistatav nimetada vaid seda, et tema arvates on veinide hinnad ülehinnatud. Kohtukolleegium leiab, et süüdistuses märgitud hinnad ei ole tahtlikult kõrgendatud ja vastavad samaväärsete toodete hindadele kauplustes. Nii ei ole midagi üllatavat selles, et korralik jalgratas maksab 8000 krooni ja rohkemgi veel. Et televiisori hind võib olla 21000 on samuti loomulik. Dell Latitute seeria arvutile koos lisavarustusega ei ole 19000 krooni samuti mingi müstiline hind vaid suhteliselt keskmine. Ka on tänapäeval täiesti normaalne, et inimesed ostavad endale kallimat tehnikat, sest kallimad on tavaliselt uuemad mudelid ja nendel on pikem kasutusiga ja selline tehnika jõuab tehnika uuenemisprotsessiga kauem kaasas käia. Ka muretsevad inimesed vara endale, mitte varastele varastamiseks ja ka selles osas kehtivad teatud elatustasemega inimeste seas arusaamad , et „me ei ole nii rikkad, et lubada endale odavat tehnikat “. Ka veinide hinnad on teatavasti kaubanduses väga erinevad ning seega ei ole välistatud, et osad inimesed tarvitavad kallihinnalisemaid veine, kui seda on harjunud süüdistatav. Keegi ei sundinud süüdistatavaid varastama ja kui nad varastasid, siis peavad lihtsalt arvestama sellega, et varastatu võib olla tunduvalt kallihinnalisem, kui nad arvata oskavad. 5 Tähelepanuvääriv on fakt, et vargad otsivad just selliseid kortereid, kus arvavad korralikku vara olevat (konkreetsed elurajoonid, kardinate järgi jne.), kuid siis esitavad kahtlusi , kas varastatu oli ikka nii korralik asi. Asjaolu, et varas ei tea varastatu tegelikku väärtust või et varastatud kauba kokkuostjad hindavad vara tahtlikult madalamaks, ei tohiks kuidagi mõjutada kannatanu materiaalset olukorda. Kohtukolleegium ei aktsepteeri sellist olukorda ja seni kuni kannatanute poolt esitatud vara loetelu ja hinnad ei ületa müsteeriumi piire, seni pole ka nendes mingit alust kahelda. Veel märgib kohtukolleegium, et süüdistatav väites, et tema arvates on kannatanu hinnanud oma asju liiga kõrgete hindadega, selgitas apellatsioonikohtu istungil, et see väide ei käi mitte nende asjade kohta, mis kannatanule tagastati vaid nende kohta, mis tagastamata jäid ja mis tuleb rahas hüvitada. Selline väide ilmestab kohtukolleegiumi arvates süüdistatava tegelikke eesmärke – tema huvi on vähendada tagasimakstavat summat ja sellisel viisil leevendada oma olukorda. Menetluskuludena on süüdistatavalt välja mõistetud sundraha ja kaitsjatasu. Seega on sisuliselt tegemist minimaalseimate menetluskuludega, millised kriminaalmenetluses esinevad (ekspertiisikulud jms. puudub). Asjaolusid, millised annaks alust vähendada maakohtu poolt väljamõistetud menetluskulusid, kohtukolleegium tuvastanud ei ole. Tegemist on täisealise ja töövõimelise isikuga. A.I taotlust on maakohus oma otsuses juba sisuliselt põhjendanud ja selgitanud, et koos olukorras, kus süüdistatavad on toime pannud varguse koos, ei oma tähtsust, millise eseme konkreetselt üks või teine süüdistatav konkreetselt korterist kaasa võttis. Süüdistus on põhjendatult esitatud kummalegi süüdistatavale kogu varastatu ulatuses ja esitatud tsiviilhagi tuleb neil ka solidaarselt hüvitada. Kuna süüdistatav esitab apellatsioonis väiteid, mille põhjendamatust on temale selgitanud kaitsja ning selgitatud ka vaidlustatud kohtuotsuses, siis on ilmselge, et kaebuse esitamise tegelikud eesmärgid ei ole mingilgi määral seotud maakohtu otsuse seaduslikkuse või põhjendatusega. A.I on ilmselgelt esitanud apellatsiooni eesmärgiga viibida Tallinna Vanglas kuni karistuse lõpuni. Käesolevaks ajaks on tal karistus kantud ning ta vabanes vanglast mõned päevad enne apellatsioonikohtu istungit. Apellatsioonikohtu istungile süüdistatav ei ilmunud kuigi oli selle toimumise ajast ja kohast teadlik – apellatsiooni esitanud vanglas viibivale süüdistatavale antakse üle kohtu poolt saadetud teade, milles on märgitud apellatsiooni läbivaatamise aeg ja koht ning mille üleandmist vangla administratsiooni poolt kinnitas ka kohtus viibinud süüdistatav Sergei Orlov, samuti kinnitas prokurör fakti, et A.I on teadlik apellatsioonikohtu istungi ajast ja kohast – seega on põhjendatud alus järeldada, et A.I ei ole sisuliselt huvitatudki tema poolt esitatud apellatsioonis esitatud väite toetamisest ja apellatsioonikohtu otsuse sisust. Sisuliselt on tegemist ilmselt põhjendamata apellatsiooniga, kuid mille läbivaatamata jätmist KrMS prg. 326 lg 2 alusel ei kohaldanud apellatsioonikohus Riigikohtu uutest ja käesoleval momendil valitsevatest seisukohtadest tulenevalt. 6 Kohtukolleegium leiab, et kannatanute tsiviilhagi , milline koosneb vargusega tekitatud kahjust, on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses VÕS § 127 lg.1, 4; § 128 lg 2; § 132 lg 1, 2; § 1043; § 1045 lg.1 p.5 alusel Muid asjaolusid ei ole süüdistatavad apellatsioonides vaidlustanud ja ka kohtukolleegium ei ole tuvastanud selliseid asjaolusid, mis annaks alust maakohtu otsuse tühistamiseks nii süüdistatavate süü, nende käitumisele antud juriidilise hinnangu, kui ka karistuse osas. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS prg.337 lg 1 p.1 , prg. 344-345 lg 1 , 2 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu otsuse 17.novembrist 2009.a. Sergei Orlovi ja A.I suhtes muutmata. Julia Katškovskaja Meelika Aava Urmas Reinola
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.