lg 2 p 3, § 263 p 1, § 424 järgi kokkuleppemenetluses Arika Pettai Prokurör Süüdistatav J.K Isikukood: xxx, elukoht: xxx; EV kodanik, põhiharidus, emakeel – eesti keel, töökoht puudub; kriminaalkorras varem karistatud 1-l korral - 16.08.2002.a. Lääne – Viru Maakohtu poolt KrK § 108 lg 2 p 3 alusel tingimisi vabadusekaotus 1 aasta katseajaga 1 aasta, väärteokorras karistatud 18-l korral; Kaitsja tõkend – elukohast lahkumise keeld Urmas Simon RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249, § 311, § 313, § 175 lg 1 p 3,4, 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1, § 310, Tunnistada süüdi J.K
lg 2 p 3 järgi ning mõista talle karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust,
p 1 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust,
järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 1 alusel mõista J.K-le liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ning lõplikuks karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust. 2
20.01.2007.a. ning kandmisele kuulub vangistust 5 kuud ja 29 päeva.
lg 1, 3 alusel määrata, et J.K-le mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui J.K ei pane 18 (kaheksateist) kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab
lg 1 p 1-5 ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi, kohustudes: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu,- töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
lg 2 p 2 alusel määrata, et J.K on kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume ning
lg 2 p 8 alusel on kohustatud osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalabiprogrammides. Katseaja algust arvestada kohtuotsuse kuulutamisest. Lisakaristusena
Rahuldada Rimi Eesti Food AS tsiviilhagi summas 1263 krooni 60 senti (üks tuhat kakssada kuuskümmend kolm krooni 60 senti) ja välja mõista J.K-lt Rimi Eesti Food AS kasuks 1263 krooni 60 senti. Tõkend - elukohast lahkumise keeld - tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista J.K-lt riigituludesse menetluskulud: teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 6525.- (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, ekspertiisitasu 4380,- (neli tuhat kolmsada kaheksakümmend) krooni ja kaitsjatasu 5511,80(viis tuhat viissada üksteist) krooni. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 6 kuu jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest, Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas nr 10220034800017 või Swedbankis nr
lg 2 p 3 sätestatud kuriteo, so grupis valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ebaseadusliku tungimise. Samuti tema, rikkus vägivallaga rahu ning avalikku korda ja nimelt: viibides 20.01.2007 kella 03.45 paiku, so ajal mil baaris viibis palju külastajaid, Tallinnas Tatari 64 asuvas baaris Võit, lõi J.K kahel korral peaga vastu nägu SE, millega põhjustas viimasele valu ja tervisekahjustusi ning häiris oma tegevusega teisi baaris viibinud võõraid ja asjassepuutumatuid külastajaid. J.K põhjustas tahtlikult valu SE, ilma et tal oleks selleks olnud sisulist põhjust ning rikkus seeläbi kannatanu ja teiste baaris viibinud isikute turvatunnet ja rahu. Seega pani J.K toime
Samuti tema, isikuna, keda on 30.11.2007 karistatud Liiklusseaduse § 7419 lg 1 alusel rahatrahviga 13 500 krooni (trahv on tasumata) koos sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 5 kuud ning omades seega kehtivat karistust mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, juhtis uuesti 28.02.2009 kella 21.15 paiku Harjumaal Maardus Keemikute teel mootorsõidukit Xxx reg/nr xxx, olles alkoholijoobes (0,86 mg/l). Seega pani J.K toime
järgi kvalifitseeritava kuriteo, so mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. Kuriteoga on tekitatud kahju Rimi Eesti Food AS-le summas 1263,60 krooni. Menetlusosaliste seisukohad: Juhindudes KrMS § 245 sätetest, on prokuröri abi Arika Pettai, J.K ja tema kaitsja Talvi Vaske käesolevas kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe. Vastavalt kokkuleppele nõuab ringkonnaprokurör kohtus J.K-le
lg 2 p 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust,
p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 3 (kolm) kuu vangistust,
Vastavalt
lg 1 mõista J.K-le liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ning lõplikuks karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust.
20.01.2007.a. ning kandmisele kuulub vangistust 5 kuud ja 29 päeva. Vastavalt
määrata, et J.K-le mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui J.K ei pane 18 (kaheksateist) kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab
lg 1 p 1-5 ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi.
lg 2 p 2 alusel määrata, et J.K on kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume ning
lg 2 p 8 alusel on kohustatud osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalabiprogrammides. Lisakaristusena
4 Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kohtu seisukoht: Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsja ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub J.K temale
lg 2 p 3, § 263 p 1 ja § 424 sätestatud kuritegude toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Kohtunik Julia Vernikova
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.