← Eesti

1-09-21363/6

Obsah (5)§424§ 65§ 74§ 69§ 50

Kriminaalasi nr.1-09-21363 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kokkuleppemenetlus Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. detsember 2009. a Valga Kohtumaja Kriminaalasja number 1-09-21363 Ko

§424

järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Valdo Gerassimov Süüdistatav K.S elukoht: X Kaitsja Varem kohtulikult karistatud, viimati: 14.05.2008.a. Tartu Maakohtu Valga kohtumaja poolt

§ 424järgi nelja

(4)kuu vangistusega tingimisi 2–aastase katseajaga ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega üheks aastaks. Vandeadvokaat Neeme Leok RESOLUTSIOON KrMS §173, §§248-249 ja §318 lg.3 p.4, alusel Kohus otsustas: Süüdi mõista K.S

§424järgi ja karistada teda viie

(5)kuulise vangistusega.

§ 65lg.2 alusel suurendada kuriteo eest mõistetavat karistust 14.05.2008.a.

Tartu Maakohtu Valga Kohtumaja poolt temale mõistetud karistuse ärakandmata osa – 4 kuu vangistuse – võrra ning mõistes seega K.S-ile lõplikuks kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks üheksa

(9)kuud vangistust.

§ 74lg.

5 kohaselt asendada vangistus üldkasuliku tööga

§ 69

sätteid arvestades.

§ 69

alusel asendada karistuseks mõistetud vangistus 9 kuud üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele vangistuse päevale vastab 2 tundi üldkasulikku tööd ( 9 kuud vangistust = 270 päeva x 2 ) s. o. üldkasuliku tööga 540 tundi. Üldkasulik töö tuleb teha ühe

(1)aasta jooksul s.o. kuni 17.detsember 2010.a.

§ 69

lg 4 kohaselt tuleb üldkasuliku töö tegemise ajal K.S järgida

§-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja -kohustusi: 1) elama alalises elukohas – X 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukoha vahetamiseks. Samuti tuleb määrata K.S katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. kohta;

§ 50lg 1 alusel võtta K.S-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus kaheksateistkümneks

(18)kuuks. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – K.S-i suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista K.S-ilt menetluskulu – süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha - summas kuus tuhat viissada kakskümmend viis (6525.-) krooni riigi tuludesse. (Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034800017, viitenumber 2800049874; a/k Hansapangas 221023778606, viitenumber 2800049874). Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus: „Vahur Sikk, 1-09-21363, sundraha“. Välja mõista K.S-ilt menetluskulu – kaitsjatasu vandeadvokaadi Neeme Leok´i osaluse eest asja kohtulikust ettevalmistamisest ja menetlemisest - summas üks tuhat kaheksakümmend
(1080)krooni (sh. käibemaks 180.-), riigituludesse. (Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034800017, viitenumber 2800049874; a/k Hansapangas 221023778606, viitenumber 2800049874). Maksekorraldusele märkida 2
(4)viitenumber kaitsjatasu. 2800049874 ning selgitus: „K.S, 1-09-21363, Sundraha ja kaitsjatasu tasuda 30 päeva jooksul. Selgitada, et nimetatud tähtaja jooksul tasumise korral ei pöörata kohtuotsust täitmisele antud summa sissenõudmise osas kohtutäituri kaudu. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest (17.12.2009a.). Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Valga kohtumajale kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtu nimele 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtuotsusega tutvuda (17.12.2009.a.). Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Valga Maakohtule. ASJAOLUD Kohus tuvastas: Kriminaalasjas süüdistatakse K.S-i selles, et tema 04.12.2009.a. kella 06 ja 08 vahel juhtis X maakonnas X vallas X külas X- X- X mnt. 30,5 km sõiduautot Ford Escort riikliku reg. numbriga XXX XXX seisundis, kui alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 1,13 mg. Võttes arvesse laiendmääramatust 0,10 lugeda lõplikuks tulemiks 1,03 mg/l. Mõõtmine toimus alkomeetriga Alcotest 7710 MK III EST ARAF – 0020. Mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis pani K.S toime

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kuriteoga varalist kahju ei tekitatud, tsiviilhagi puudub. Kokkuleppe sisu : Karistuse liik ja määr : Prokurör nõuab kohtus:

§ 424järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale K.S-ile karistuseks viis

(5)kuud vangistust.

§ 65lg.

2 alusel suurendada mõistetavat karistust

  2. 2008.a. Tartu Maakohtu Valga kohtumaja otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra s.o. 4 kuud vangistust ja liitkaristuseks K.S-ile mõista üheksa

(9)kuud vangistust. 3
(4)

§ 74lg.

5 kohaselt asendada vangistus üldkasuliku tööga

§ 69

sätteid arvestades.

§ 69alusel asendada karistuseks mõistetud vangistus üheksa

(9)kuud vangistust üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele vangistuse päevale vastab 2 tundi üldkasulikku tööd (9 kuud vangistust = 270 päeva x 2 ) s. o. üldkasuliku tööga 540 tundi. Üldkasulik töö tuleb teha ühe
(1)aasta jooksul kuni
  2. 2010.a.

§ 69lg.

4 kohaselt tuleb üldkasuliku töö tegemise ajal jälgida kontrollnõudeid vastavalt

§-s 75 sätestatule. Tulenevalt

§ 50lg. 1 võtta kaheksateistkümneks

(18)kuuks. K.S-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus Välja mõista K.S-ilt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 6525.- krooni. Menetluse käik : K.S on end inkrimineeritavates kuritegudes täies mahus süüdi tunnistanud ning andnud üksikasjalisi ütlusi kuritegude toimepanemise asjaolude kohta. Isiku poolt toimepandud kuriteod on kohtueelse uurimise käigus leidnud täielikku tõendamist ka asjas kogutud muude tõenditega. Seega esinevad kõik KrMS §239 toodud kokkuleppemenetluse kohaldamise alused. Süüdistatav K.S ja tema kaitsja nõustusid kokkuleppemenetluse kohaldamisega. KrMS §244 ja §245 nõuetest lähtuvalt sõlmis ringkonnaprokurör 17.detsembril 2009.a. lihtmenetluse kokkuleppe. Süüdistatav K.S kinnitab, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Süüdistatav avaldab kohtule, et on kokkulepet sõlmides väljendanud oma vaba ja tegelikku tahet. Prokurör ja kaitsja jäävad kokkuleppe juurde. Hele Ilisson Kohtunik 17.12.2009.a. 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.