1-09-15816 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 02. detsembril 2009.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Kriminaalasja nr 1-09-15816 (09230112045) Kohtunik Külli

§ 238

lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku (3 kuu ) võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust, millest KarS § 68 lg 1 alusel lugeda kantuks 2 päeva eelvangistust. 2 KarS § 74 alusel ei pöörata mõistetud vangistust (5 kuud ja 28 päeva) täielikult täitmisele, kui F.M 18-kuulise katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded ja KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustuse: osaleda kriminaalhooldaja määratud sotsiaalprogrammis. Tallinna Vangla Harju KrHO juhatajal määrata F.M-ile kriminaalhooldaja. Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1 alusel ära võtta F.M-ilt mootorsõiduki juhtimise õigus 8 (kaheksaks) kuuks. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.

1. Välja mõista F.M-ilt menetluskulud riigieelarve tuludesse: määratud kaitsjale makstav tasu 1 200 (üks tuhat kakssada) krooni ja sundrahast 3 600 (kolm tuhat kuussada) krooni. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 SEB-is või arvele 221023778606 Swedbank-is, mõlemal juhul viitenumber 2800049777 ning ära märkida kriminaalasja numbri „1-09-15816“. Kui nimetatud summad ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seaduses sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. SÜÜDISTUS. F.M , olles alkoholijoobes (alkoholi sisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,93 +0.09 mg),
2. juulil 2009.a. kella 21.20 ajal juhtis Tallinnas Peterburi tee 1a maja juures mootorsõidukit Audi 80 registrimärgiga xxx. Sellega pani F.M toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Süüdistatav F.M end kohtuistungil süüdi ei tunnistanud. Ta nõustus asja arutamisega lühimenetluses, kuid väitis, et peale seda, kui politsei oli ta peatanud, lubati tal ca 150 meetrit eemale oma auto parkida ning alkoholi tarvitas ta oma autos, enne kui politseile alkomeetrisse puhus. Teistsuguseid ütlusi olevat ta eeluurimisel andnud politsei mõjutusel, et kiiremini minema saada. Tema kaitsja V. Viilol palus F.M-i õigeks mõista, kuna süüdistatav loobus oma varasematest ütlustest ning politseile võis jääda märkamatuks, et peale peatumismärguannet F.M oma autos alkoholi tarvitas ning enne autot juhtides oli ta kaine. Kohtuliku arutamise järeldused. 2 3 Kohus leiab, et F.M-i süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kohtuistungil kontrollitud tõenditega: -protokolliga indikaatorvahendi kasutamise kohta (tl.4), kus kell 21.25 joobeks on mõõdetud 1,0 mg/l ning F.M on protokolli kirjutanud, et ei soovi joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist ja vereproovis alkoholisisalduse määramist: - tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga (tl.5), mille kohaselt F.M-i joove tuvastati kell 21.56 ning tõendusliku alkomeetri lugem oli 0,93 mg; -tunnistaja A Winteri ütlustega (tl. 7-10), kes 25.07.09.a. liiklusjärelevalvet teostades peatas Tallinnas Peterburi 1A maja juures Tartu suunas sõitva sõiduauto Audi 80 (xxx); autot juhtis F.M. Kui juht politseiautosse istus, oli tunda alkoholi lõhna. Konstaabel T. Pindis lasi juhil alkomeetrisse puhuda ning see näitas joovet 1,0 mg/l. Juht oli sellega nõus ja arstlikku ekspertiisi ei nõudnud. Juht toimetati Rahumäe tee 6 politseiosakonda, kus joobe kindlakstegemiseks kasutati tõenduslikku alkomeetrit; juht puhus välja 0,93 mg/l - samuti F.M-i enda ütlustega eeluurimisel (tl. 16 - 19), kus ta oma süüd tunnistas ja toimepandut puhtsüdamlikult kahetses. Ta on üksikasjalikult kirjeldanud kellega, kus ja kui palju ta oli 25.07.09.a. alkoholi tarvitanud ja seda enne, kui rooli taha istus ning politsei ta 15 minutit hiljem kinni pidas. Kohtul pole alust nendes ütlustes kahelda, sest need on kooskõlas teiste asjas kogutud tõenditega. Ebaloogilised on väited kohtuistungil, et alkoholi hakkas ta tarvitama alles pärast seda, kui politsei oli talle andnud peatumismärguande. Lühimenetluses saab kohus otsuse teha toimikus olevate kirjalike tõendite alusel, mis on avaldatud kohtuistungil. F.M nõustus asja arutamisega lühimenetluses ega taotlenud enda ülekuulamist kohtuistungil. Asjaolu, et ta kohtuistungil oma süüd ei tunnista, ei muuda olematuks tema eeluurimisel antud ütlusi. Tõendiks on ka kahtlustatavana antud ütlused ja kohus hindab neid kogumis teiste kogutud tõenditega. Vale on kaitsja seisukoht, et need eeluurimisel antud ütlused tuleb kõrvale jätta, sest süüdistatav on nendest loobunud. Alates
3. juulist 2009 jõustunud liiklusseaduse redaktsiooni kohaselt määratletakse joobeseisundit kui alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundit, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides (LS § 20 lg 3). Vastavalt LS § 20 lg 3 1 p-le 1 loetakse juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi. Liiklusseaduse § 20 lg 31 p 2 kohaselt loetakse juht alkoholijoobes olevaks ka siis, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 0,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,25 milligrammi alkoholi ning väliselt on tajutavad tugevasti häiritud või muutunud kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid, mille tõttu ta ei ole ilmselgelt võimeline juhtima sõidukit liikluses nõutava kindlusega. Seega on alates
4. juulist 2009.a. KarS § 424 järgi karistatav mootorsõiduki või trammi juhtimine, mil isikul tuvastatud alkoholijoove ületab LS § 20 lg 31 p-des 1 ja 2 sätestatud alkoholijoobe määrasid ning kõnealuse sätte punktis 2 märgitud juhul on isiku käitumises täiendavalt tuvastatud sellised välised muutused, mille pinnalt on võimalik järeldada, et isik ei ole ilmselgelt võimeline juhtima sõidukit liikluses nõutava kindlusega. Kohtuistungil kontrollitud tõenditega on tuvastatud, et F.M 25.07.09.a. juhtis sõiduautot alkoholijoobes ning õigesti on tema käitumine kvalifitseeritud KarS § 424 järgi. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. 3 4 Karistuse mõistmisel lähtub kohus F.M-i süüst. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus arvestab ka teo toimepanemise tehiolusid ja süüdlase isikut ning leiab, et F.M, kellel on käesoleva ajani osaliselt tasumata eelnevate väärtegude eest mõistetud rahatrahvid ning kes käesoleval ajal on töötu, pole võimalik karistada rahalise karistusega. Samalaadse kuriteo on ta toime pannud juba teist korda ja tema kergemaliigilise karistusega karistamine pole võimalik. Seega tuleb talle põhikaristuseks mõista vangistus. Samas kohus leiab, et F.M, kelle ülalpidamisel on ka alaealine laps, on võimalik karistada vangistusega tingimisi, kohaldades tema suhtes KarS § 74 ja § 75 sätteid, s.o. anda ta katseajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla. Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust vähendada ühe kolmandiku võrra. Lisakaristuse kohaldamist KarS § 50 lg 1 p 1 alusel peab kohus vajalikuks nii teo raskust kui süüdlase isikut arvesse võttes ning see on vajalik ka õiguskorra kaitsmise huvides. Samuti peab lisakaristus olema pikem kui seda on F.M-ile mõistetud juba varasema otsusega analoogse kuriteo eest.

§ 175

lg 1 p 4, 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetutelt välja mõista ka menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära ehk 6 525 krooni.

§ 180

lg 3 alusel, arvestades F.M-i varanduslikku ja perekondlikku seisundit ja tema resotsialiseerumisväljavaateid, jätab kohus osa kohtukuludest riigi kanda, sest menetluskulude täielik tasumine käib talle ilmselt üle jõu. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on

§-d 238, 311, 313. Kohtunik 4