lg 3 p 4 kohaselt saab kokkuleppemenetluses tehtud otsust apellatsioonikorras vaidlustada vaid juhul, kui tegemist on
9 peatüki 2 jao sätete rikkumisega, ehk on rikutud kokkuleppemenetlust sätestavaid menetlusõigusnorme. 5.1 Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja I.L-i apellatsiooni väidetega leiab, et apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata, kuna apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole apellatsiooni esitamise õigust. I.L-i kaebuses esitatu ei sisalda endas viiteid kokkuleppemenetlust sätestatavate menetlusnormide rikkumisele.
p 1 ja 4 sätestavad, et kui prokuratuur peab võimalikuks kohaldada kokkuleppemenetlust, siis selgitab ta süüdistatavale kokkuleppemenetluse kohaldamise võimalust, tema õigusi kokkuleppemenetluses ja kokkuleppemenetluse tagajärgi ning koostab protokolli selle kohta, et süüdistatav ja tema kaitsja on kokkuleppemenetluse kohaldamisega nõus.
kohaselt kokkuleppemenetluse kohaldamiseks süüdistatavalt ja tema kaitsjalt saadud nõusoleku kohta koostatud protokolli kantakse muuhulgas märkus selle kohta, et süüdistatavale on selgitatud tema õigusi kokkuleppemenetluses ja kokkuleppemenetluse tagajärgi ja süüdistatava ning tema kaitsja nõusolek alustada kokkuleppemenetluse 2 läbirääkimisi. Protokollile kirjutavad alla prokurör ja süüdistatav ning tema kaitsja.
lg 2 sätestab, et kui prokuratuur ja süüdistatav ning tema kaitsja jõuavad kuriteo kvalifikatsioonis ning kuriteoga tekitatud kahju laadis ja suuruses kokkuleppele, alustatakse läbirääkimisi karistuse liigi ja määra üle, mida prokurör taotleb kohtus kuriteo toimepanemise eest. Kokkulepe on sõlmitud, kui prokurör, süüdistatav ja tema kaitsja on sellele alla kirjutanud. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et I.L on nõustunud koos kaitsjaga 10.11.2009.a alustama kokkuleppemenetluse läbirääkimisi. Seejuures selgitati I.L-ile tema õigusi kokkuleppemenetluses, sealhulgas õigust loobuda kokkuleppest kohtuliku arutamise käigus, aga samuti kokkuleppemenetluse tagajärgi. Protokollile kirjutasid alla prokurör, I.L ja tema kaitsja ( tl 26-27). Samal päeval sõlmisid prokurör, I.L ja tema kaitsja ka kokkuleppe, kusjuures selles on eraldi välja toodud milles seisneb süüdistus, teole antav juriidiline hinnang, karistuse liik ja määr ning ka kannatanu P. N. poolt esitatud tsiviilhjagi summas 9091.20 krooni.(tl 31-32). Kohtuistung toimus 10 novembril
lg 2 p 2 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole
Vastavalt
lg 3 p-le 4 saab süüdistatav, kes ei ole kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses avaldanud mittenõustumist kokkuleppega, vaidlustada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsust apellatsiooni korras üksnes viitega Kriminaalmenetluse seadustiku
lg 2 1-se lause, § 323 lg 2 p 2 ja § 318 lg 3 p 4 alusel läbi vaatamata ja tagastada apellatsioon apellandile. Sellele asjaolule on juhtinud kohtute tähelepanu ka Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 27. aprilli 2006.a määruses nr 3-1-1-38-06 (RT III 2006, 17, 160). 5.2
lg 3 sätestab, et kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, siis võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi
15 peatüki kohaselt, mis näeb ette määruskaebuse lahendamise menetluse. Kuna I.P on apellatsioonina pealkirjastatud kaebuses puudutanud vaid menetluskulude küsimust lahendab ringkonnakohus antud asja määruskaebuse lahendamise menetluseses, mis on võimalik ka juhul, kui maakohus arutas kriminaalasja kokkuleppemenetluses. I.P ei ole vaildustanud temalt väljamõistetud menetluskulude suurust ega nende väljamõistmise fakti. On vaid kirjutanud, et tal ei ole võimalik neid tasuda 90 päeva jooksul kuna kannab vangistust.
kehtestab, et kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste nõuete sissenõudmisel järgitakse käesoleva seadustiku sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta.
lg 2 sätestab, et kui süüdimõistetu ei ole rahalise karistusena mõistetud rahasummat täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul kohtu arvelduskontole, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile. Kohtukolleegium peab vajalikuks osutada, et maakohtu poolt otsuses antud võimalus 90 päevase rahaliste kohustuste täitmise kohustusest on faktiliselt pikem kui seadusega on ette nähtud. Rahaliste kohustuste täitmise tähtajad tulenevad seadusest ning kohtul oli kohustus süüdistatavale otsuses vabatahtlikku nõuete tasumise tähtaega selgitada. Selline selgitus lähtub eelkõige süüdistatavate endi huvidest kuna täitemenetlusega kaasnevad uued menetluskulud. I.P poolt esitatud taotluse sisust tulenevalt peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada, et menetluskulude tasumise pikendamine ning ajatamine on reguleeritud
18 peatükis, kus § 423 kehtestab, et kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse käesoleva seadustiku sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta ja § -s 424 nähakse ette, et mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Seega on I.P poolt esitatud küsimuse lahendamine võimalik pärast kohtuotsuse jõustumist kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuste lahendamise menetluse korras Harju Maakohtu täitmiskohtuniku poolt, mitte aga antud menetlusetapil apellatsioonikohtu poolt. Pealegi on täitmiskohtuniku poolt süüdimõistetu vastavasisulise taotluse alusel tehtav kohtumäärus määruskaebe korras vaidlustatav ning alles vastava määruskaebuse esitamisel on ringkonnakohtul, kui teise astme kohtul, pädevus vaidlustatud küsimuses oma põhistus esitada ning maakohtu määruse seaduslikkust kontrollida. 6. Eeltoodu alusel ja juhindudes
lg 2, § 323 lg 2 p 2 ja § 318 lg 3 p 4, § 390 lg 1,2,3; § 391 jätab ringkonnakohus I.L-i apellatsiooni läbi vaatamata ja tagastab apellandile. I.P kaebuse jätab rahuldamata. IVI KESKÜLA JÜRI PAAP PAAVO RANDMA 4 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.