MS § 426, § 432 , § 383, § 383,§ 384 MÄÄRAS: Jätta I.I elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 02.10.2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava I.I elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. I.I on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 01.02.2008 kohtuotsusega
lg 2 p 4, § 209 lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõisteti
lg 1, § 65 lg 2 ja § 73 lg 4 kohaldamisega 4 aastat vangistust.
lg 2 p 1 järgi karistati 1 aasta vangistusega.
lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg kokku 3 kuud 28 päeva. Mõistetud 4 aastane vangistus ja 1 aasta vangistust kuuluvad ärakandmisele paralleelselt ja tegelikult kuulub kandmisele vaid pikem vabadusekaotuslik karistus 4 aastat vangistust. Lõplikuks karistuseks lugeda 4 aastat vangistust. Viru Ringkonnakohtu 10.04.2008 kohtuotsusega tühistati Viru Maakohtu 01.02.2008 otsus karistuste paralleelselt ärakandmiste osas.
lg 2 ja § 73 lg 4 alusel mõistetud liitkaristusele- 4 aastat vangistust-liita 12.09.2006 kuriteo eest mõistetud karistus- 1aasta 1 vangistust-kergema karistuse kaetuks lugemise teel raskemaga ning ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõista 4 aastat vangistust. Karistuse algus 03.10.2007 ja lõpp 02.10.
itatud tingimusliku karistusega. Süüdimõistetu poolt varem toimepandud kuriteod on varavastased II astme kuriteod. Viimase, esimese astme varavastaste kuritegude (röövimise, kelmuse) eest karistati teda 4-aastase vangistusega. Süüdimõistetu kuriteod on järjest raskemaks ja vägivaldseks muutunud. Väärtegude toimepanemise eest on I.I karistatud 10 korral, millest enamus on Alkoholiseaduse § 70 ja NPAS § 15´ alased rikkumised. 2 Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused I.I puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Süüdimõistetu käitumine vanglas on olnud korrektne. Distsiplinaarkaristusi tema suhtes kohaldatud ei ole. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Isiku enne vangistusse sattumist ja vangistuses käitumise võrdlemine näitab, et vangistuses viibimine avaldab I.I-le enam parandusliku mõju kui varem mõistetud tingimuslik karistus. Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega paranemise teele asunud. Arvestades poolt toimepandud kuritegude asjaolusid ja nende raskust, ei ole kohtu hinnangul süüdimõistetu enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Eksisteerib suur tõenäosus, et süüdimõistetu paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Ka varem oli süüdimõistetul perekonna toetus, samuti kindel elukoht ja töökoht (mida momendil ei ole), kuid see ei takistanud I.I uusi kuritegusid toime panna. Alkoholi ja narkootiliste ainete tarbimine omakorda suurendab uue kuriteo toimepanemise ohtu. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes
MS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu I.I vabastamata temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valvega. Kohtunik (allkiri) Loretta Pikma 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.