järgi, käskmenetlus Ille Mardo Prokurör Süüdistatavad M.F, isikukood xxx, kodakondsuseta, elukoht: xxx; keskharidusega; ei tööta; varem kriminaalkorras karistamata; väärteokorras karistatud 1 korral; tõkend: elukohast lahkumise keeld. Kaitsja Kadi Mägi RESOLUTSIOON Tunnistada M.F süüdi
järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 90 (üheksakümne) päevamäära ulatuses, s.o summas 4500 krooni, lähtudes miinimumpäevamäärast 50 krooni.
lg 1 kohaselt arvata M.F-i karistuse hulka tema eelvangistuses viibitud aeg 05.-06.12.2008.a, s.o kaks päeva (ühele eelvangistuspäevale vastab rahalise karistuse kolm päevamäära) ning mõistetud rahalisest karistusest lugeda kantuks 6 päevamäära. KrMS § 202 lg 6 alusel arvata karistuse hulka M.F-i poolt kriminaalmenetluse lõpetamisel täidetud kohustuse osa – riigituludesse tasutud 900 krooni, mis vastab 18 päevamäärale ja mõistetud rahalisest karistusest lugeda seega kantuks 18 päevamäära. 2 Ärakandmisele kuulub seega rahaline karistus 66 päevamäära ehk 3300 (kolm tuhat kolmsada) krooni.
lg 1 ja 3 alusel jätta rahaline karistus 3300 krooni tingimisi täitmisele pööramata, kui M.F ei pane 3 (kolme) - aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista M.F-ilt riigituludesse menetluskulud - sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni. Menetluskulu tasuda ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus: „M.F , 1-09-20851, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates kümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui nimetatud tähtaja jooksul kohtule sellist taotlust ei esitata, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub. Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon M.F-i süüdistatakse selles, et tema 05.12.2008.a. kella 04:00 paiku Harjumaal Vasalemma vallas Rummu alevikus Xxx asuvas korteris ühise joomingu ja tekkinud tüli käigus lõi elukaaslast TM jalaga näo piirkonda, parema jala reie piirkonda ja vasaku jala sääre piirkonda, millega põhjustas ™ füüsilist valu ja tervisekahjustusi – hematoomid paremal reiel ja vasakul säärel ning marrastus paremal pool lõual. Teise inimese löömise, peksmise ning valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemisega pani M.F toime
Prokurör pidas võimalikuks karistada M.F-i
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 90 miinimumpäevamäära ulatuses, s.o 4500 krooni suuruses summas.
lg 1 kohaselt taotles prokurör arvata M.F-i karistuse hulka tema kinnipidamine 05.-06.12.2008.a, s.o kaks päeva, arvestusega, et ühele eelvangistuspäevale vastab rahalise karistuse kolm päevamäära ning arvestada ärakantuks kuus päevamäära rahalist karistust. KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel M.F-i poolt riigituludesse tasutud 300 krooni arvestada samuti karistuse hulka.
kuue
3900 krooni tingimisi täitmisele pööramata, kui M.F ei pane 3 - aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 2 3 Kohtu järeldused Käskmenetlust on võimalik kohaldada, kui teise astme kuriteos peab prokurör võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust. Kriminaalasja materjalidega tutvumise järel teeb kohus järelduse, et süüdistatava kuritegu on õigesti kvalifitseeritud, kriminaalasjas kogutud materjalidega tõendamist leidnud ning prokuröri poolt tehtud ettepanek M.F-i karistuse liigi ja määra osas on põhjendatud. Tegemist on teise astme kuriteoga, süüdistatav omab kindlat elukohta, tõendamiseseme asjaolud on selged. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus M.F-i puhtsüdamlikku kahetsust, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Süüdistatava süü ei ole suur ja puudub avalik menetlushuvi. Süüdistatav ei ole enne antud kuriteo toimepanemist ega ka pärast seda toime pannud teisi kuritegusid. Seega on põhjendatud süüdistatava karistamine kergema karistusliigiga – rahalise karistusega. Kohus leiab, et M.F-ile rahalise karistuse mõistmisega on võimalik mõjutada teda edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest, samuti vastab see õiguskorra kaitsmise huvidele. Antud kriminaalasjas lõpetas Põhja Ringkonnaprokuratuur 03.06.2009.a KrMS § 202 lg 2 p 2, 7 alusel menetluse ning kohustas M.F-i tasuma riigituludesse 4500 krooni tähtajaga 03.11.2009.a. 03.12.2009.a uuendas prokuratuur kriminaalasja, kuna M.F oli temale pandud kohustusest tasunud vaid 300 krooni. Kohus leiab, et kuna käesolevaks ajaks on süüdistatav prokuröri teatel tasunud riigituludesse veel 600 krooni, seega kokku 900 krooni, väljendab see asjaolu seda, et M.F suhtub oma kohustusse tõsiselt. Samuti arvestab kohus tema poolt tasutud summat vastavalt KrMS § 202 lg 6 karistuse mõistmisel. KrMS § 175 lg 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 alusel mõistab kohus süüdistatavalt menetluskuludena riigituludesse välja II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha summas 6525.- krooni ja määratud kaitsjale makstud tasu 420 krooni. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KrMS §§ 251, 253 p1 ja 254. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.