järgi lühimenetluses Prokurör Peeter Pool Kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil SÜÜDISTATAV: G.G -elukoht : xx /vahistatuna Vanglas/,isikukood: xxx,kodakondsus: EV,haridus: kesk,emakeel: vene, eesti,töökoht : AB C ,karista-tus: -14.06.1996 Tallinna Linnakohus KrK § 139 lg 2 p 1,2,3, § 140 lg 2 p 1,2,3 alusel v/k 1a -29.10.1999 Rapla Maakohus KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 alusel tingimisi v/k 1a katseaeg 1a -19.02.2001 Harju Maakohus KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 alusel tingimisi v/k 1a katseaeg 2a -28.09.2005 Rapla Maakohus
alusel rahaline karistus 10500.- kr sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 6k -05.09.2008 Harju Maakohus
MS § 238 lg 2 alusel tingimisi vangistus 30p katseaeg 1a 6k, sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 2k -02.10.2008 Harju Maakohus
MS § 238 lg 2 alusel ÜKT 176t -väärtegude eest 2 korda /1 täitmata/ Süüdistatavale kohaldatud tõkend: KrMS § 217 26.12.08, vahistatud 27.12.08 RESOLUTSIOON Mõista G.G süüdi
MS § 238 lg.2 alusel vähendada G.G-le mõistetavat karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 3(kolme) kuuline vangistus.
Harju Maakohtu otsusega mõistetud üldkasuliku töö ärakandmata tundide võrra s.o. 144 tundi ehk 2 kuud ja 12 päeva , mis arvestada ümber vangistuseks ning kokku mõista G.G-le liitkaristuseks 5(viis ) kuud ja 12 (kaksteist) päeva vangistust.
detsembrist 2008.a. kuni kohtuotsuse tegemise päevani 12.03.2009.a. s.o. 2 (kaks) kuud ja 16 (kuusteist) päeva karistusaja hulka G.G kuulub kandmisele 2(kaks) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks on kohtuotsuse tegemise päev 12.03.2009.a. Tõkend- vahistamine jätta muutmata.
lg.1 p.1 alusel lisakaristusena võtta G.G-lt mootorsõiduki juhtimise õigus 5-ks (viieks) kuuks. Mõista G.G-lt välja menetluskulud riigituludesse, s.o kaitsjatasu 2035.50 krooni (kaks tuhat kolmkümmend viis krooni ja 50 senti) krooni ning sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni. Menetluskulud tasuda KrMS § 423 alusel ositi 10(kümne) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandus-ministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034800017 või Swedpangas nr
Kohtuistungil tuvastatud asjaolud Kohus leiab, et esitatud süüdistus on täielikult tõendamist leidnud. Süüdistatav G.G tunnistas kohtuistungil ennast süüdi ja nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kohtuistungil süüdistatav sündmuse kohta täiendavalt ütlusi 2 anda ei soovinud. Süüdistatav andis enda kohta ütlusi, mille kohaselt on tal tasumata palju rahatrahve, kuid töökoht pidi sellega tegelema. Vabanedes tahab hakata töötama kahel kohal . Lubab, et tulevikus enam seadust ei riku. Süüdistatava kaitsja pidas süüdistust põhjendatuks ja leidis, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud
Leidis, et kuna isik pani kuriteo toime katseajal, siis on kõik võimalused ammendunud peale reaalse vangistuse mõistmise. Liitkaristuse mõistmisel on tähtis, et karistus ei oleks väga pikk, pikaajaline vangistus võib põhjustada perekonna lagunemise ja töökoha kaotuse. Kohus leiab, et G.G poolt toime pandud kuritegu on tõendamist leidnud järgmiste toimiku materjalidega: 02.10.2008.a. kohtuotsuse väljatrükiga (tl 14-15); 05.09.2008.a. kohtuotsuse väljatrükiga (tl 16-17); 26.12.2008.a. protokolliga joobe tuvastamise kohta (tl 7); kahtlustatava kinnipidamise protokoll 26.12.2008.a. (tl.2-4); Tunnistaja I Tibari ütlustega (tl 5-6); G.G kahtlustatavana ülekuulamise protokolliga (tl 20-23); kriminaalhooldusosakonna õiend /ÜKT tehtud 32 tundi/ (tl.
koosseisule vastava, õigusvastase ja süülise teo, mille toimepanemise eest tuleb teda karistada. Karistuse mõistmine
Kohus juhindub G.G-le karistuse mõistmisel
§-st 56, mille kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine , raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Võttes arvesse asjaolu, et süüdistatav on varem 6-l korral karistatud kriminaalkorras ,nendest 2005.a. ja septembris 2008.a.
Vaatamata tingimisi vangistuse mõistmisele septembris 2008.a. , mõisteti G.G 02.oktoobril 2008.a. uuesti süüdi
järgi ning asendati mõistetud vangistus üldkasuliku tööga 176 tundi., on kohus seisukohal, et karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergemaliigilise karistusega ja G.G-le tuleb mõista karistuseks reaalne vangistus. Lähtudes süüteo toimepanemise asjaoludest, prokuröri taotlusest ning kaitsja nõustumisest prokuröri taotletud vangistuse pikkusega peab kohus 26.12.2008.a. toime pandud teo eest võimalikuks ja otstarbekohaseks karistada G.G vangistusega kestvusega 4 kuud ja 15 päeva. 3 Tuginedes KrMS § 238 lg.2 vähendab kohus süüdimõistetu karistust ühe kolmandiku võrra ja lõplikuks karistuseks jääb 3 kuud vangistust , mis kuulub reaalselt ärakandmisele. Samuti tuleb
Harju Maakohtu otsusega mõistetud üldkasuliku töö ärakandmata tundide võrra s.o. 144 tundi ehk 2 kuud ja 12 päeva , mis arvestada ümber vangistuseks ning kokku mõista G.G-le liitkaristuseks 5(viis ) kuud ja 12 (kaksteist) päeva vangistust.
lg.1 alusel lugeda eelvangistuse aeg karistusaja hulka Kohus peab vajalikuks
lg.1 alusel ka lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamist, karistuse eesmärkide saavutamiseks peab kohus põhjendatuks kohaldada lisakaristust pikkusega 5 kuud. Süüdistatav ei ole toonud esile asjaolusid, mille alusel on tal ilma mootorsõiduki juhtimisõiguseta objektiivselt võimatu mistahes sissetulekut teenida. Isiku karistamisel korduvalt mootorsõiduki juhtimise eest joobes võib kohus jätta temalt juhtimisõiguse ära võtmata üksnes väga erandlikel juhtudel. Üksnes asjaolu, et sissetuleku teenimine ilma mootorsõiduki juhtimise õiguseta võib olla raskendatud või ebamugavam, ei ole kohtu arvates sedavõrd erandlikuks asjaoluks, mis tingiks isikule mootorsõiduki juhtimisõiguse säilitamise vaatamata toimepandud teole. Samuti ei ole põhjendatud lisakaristuse määramine üksnes minimaalmääras. Mootorsõiduki juhtimisõiguse kui eriõiguse abil võib isikul küll olla võimalik oma põhiõigusi ja -kohustusi hõlpsamini realiseerida, kuid selle äravõtmine pikemaks kui 1 kuu ei takista käesoleval juhul G.G elatist teenida. Samuti nähtub kuriteo toimepanemise asjaoludest, et G.G on reaalselt kasutanud mootorsõidukit ajal, mil juhtimisõigus juba oli kohtuotsusega ära võetud, põhjusel, mis ei olnud seotud tema tööülesannete täitmisega, seega suhtus ta mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamisse erilise ükskõiksusega. Kohus on seisukohal, et G.G otsus jätkata mootorsõiduki kasutamist juhtimisõiguse karistusena äravõtmise ajal üksnes kinnitab vajadust mõista karistuse eripreventiivsete eesmärkide saavutamiseks süüdistatavale lisaks põhikaristusele ka lisakaristus. Arvestades joobes juhtide kõrget ohtlikkust liikluses ning nende hoolimatut suhtumist kaasliiklejatesse ning liikluskorda tervikuna ning vajadust kaitsta teiste liikluses osalejate õigusi ja vabadusi, on lisakaristuse mõistmine liikumisvabaduse piiranguna põhjendatud ja vajalik arvestades ka karistuse üldpreventiivset eesmärki. Kohtukulud KrMS § 175 lg.1 p 3, 4 ja 9 alusel tuleb süüdistatavalt välja mõista kohtukulud s.o süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha ja tasu määratud kaitsja osavõtu eest kohtueelses menetluses ning kohtuistungil. Arvestades G.G varalist seisundit ,peab kohus KrMS § 423 alusel võimalikuks tasuda menetluskulud ositi 10 kuu jooksul, kuna süüdimõistetu materiaalne olukord ei võimalda menetluskulusid seaduses ettenähtu ühe kuulise tähtaja jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest tasuda. Kohtuni k 4 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.