Toimik nr 1-09-3497 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18.novembril 2009 Kohtla-Järve kohtumajas Kohtuasja number 1-09-3497 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu juuresolekul Prokurör Aivar Lembit Kaitsja Vandeadvokaat Sergei Politšev Kohtuasi Viru Vangla materjalid N.Z tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 17.11.2009 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu N.Z, isikukood: xxx, kannab karistust Viru Vanglas. RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta N.Z vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 26.08.2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava N.Z tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. N.Z on viimati süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 06.05.2009 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi ning karistuseks mõisteti 9 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel suurendati mõistetu 9-kuulist vangistust Pärnu Maakohtu 09.10.2008 otsusega mõistetud 1 aasta pikkuse vangistuse arvelt ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 5 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus 30.07.2008 ja lõpp 29.12.2009. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 14.04.2009. 1
(3)Kinnipidamisasutusest N.Z kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on vangistuse jooksul 2 korral distsiplinaarkorras karistatud. Viru Vanglas kinnipeetav osaleb alates 19.08.2009 sotsiaalprogrammis „Tööalane nõustamine vanglas“. Vabanedes puudub kinnipeetaval kindel elamispind. N.Z on esitanud võimalikuks aadressiks pärast vabanemist Lepna, Lasteaia 2-23. Korter kuulub kinnipeetava ema õele Tea Partsile, kes ei ole nõus kinnipeetavale elamispinda pakkuma kinnipeetava probleemse käitumise tõttu. Kinnipeetaval on algharidus, puudub erialane väljaõpe, töökogemus on vähene. Vabanedes puudub kindel töökoht. Vanaema soovib kinnipeetavat aidata, kuid selleks puuduvad tal materiaalsed võimalused. Kinnipeetaval oli vabaduses probleeme alkoholiga, joobeseisundis on ta toime pannud süütegusid ja saanud väärteo korras trahvi. Kinnipeetav kaldub probleeme eitama. Kinnipeetava sõnul on vabaduses proovinud narkootilisi aineid kanepit ja amfetamiini. N.Z on diagnoositud õpiraskused ja käitumishäired, mis mõlemad on ebasoodsad asjaolud uute käitumismallide omandamiseks. Isik võib kalduda emotsionaalsuse ebastabiilsusele. Suhtumine ametnikesse ja ja ühiskonda väidetavalt positiivne, samas N.Z on varem olnud kahel korral kriminaalhooldusel, kuid ei allunud käitumiskontrollile. Vangla ei toeta N.Z tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna vanglal puudub veendumus, et kinnipeetav on suuteline vabanemisjärgselt seaduskuulekale teele asuma. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt kriminaalhooldusametnik süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega ei nõustu. Isiku uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktoriteks on: käitumishäired ja õpiraskused; algharidus, kinnipeetav ei oma eriala; vähene töökogemus; alkoholi kuritarvitamine; kindla elukoha puudumine pärast vabanemist; varasematele käitumiskontrollidele mitteallumine. Riskifaktoritele tuginedes ei toeta kriminaalhooldusametnik N.Z ennetähtaegset vabastamist. N.Z avaldas kohtuistungil, et ta ei soovi ega taotle ennetähtagset vabastamist. Kaitsja leidis, tema kaitsealuse olukorras ennetähtaegne vabastamine on sisuliselt välistatud, sest kaitsealusel ei ole alalist elukohta. Prokurör ei toeta isiku enne tähtaega vabastamist, kuna süüdimõistetul puudub elukoht ja lähedaste toetus. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused, leiab, et N.Z tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik. Kohus nõustub kriminaalhooldaja ja prokuröri arvamustega. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik N.Z isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on varem 6 korral kohtulikult karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Isikut on varem kahel korral karistatud tingimusliku karistusega, kuid pole suutnud katseaega läbida uusi kuritegusid toime panemata.Viimase kohtuotsega karistati teda 3 episoodilise varguse toimepanemise eest liitkaristusega 1 aasta 5 kuud vangistust. Karistusregistri teatisest on näha, et isikut on 9 korral karistatud väärteokorras, millest enamjaolt (7 korral) varavastaste süütegude toimepanemise eest nii rahatrahvide kui ka arestiga. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused N.Z puhul ei ole täitnud eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. 2
(3)Vanglas viibides ei ole N.Z üles näidanud paranemise teele asumist. Vangla esitatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on vangistuse ajal 2 korral karistatud distsiplinaarkorras. 23.02.2009 karistati noomitusega, sest ei allunud vanglaametniku korduvatele seaduslikele korraldustele panna kaela nimesilt. 05.05.2009 karistati noomitusega, sest ei allunud vanglaametniku seaduslikele korraldustele minna temale määratud kambrisse. Kõik see näitab, et vangistuse ajal ei ole N.Z oma käitumist ega mõtteviisi muutunud ning säilib oht, et ka vabanedes ei võtta süüdimõistetu oma käitumist kontrolli alla. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav osaleb sotsiaalprogrammis „Tööalane nõustamine vanglas“. Kinnipeetaval on isikuttõendav dokument EV pass kehtivusega 23.10.2012. Vabanedes ei ole N.Z kindlat elukohta. N.Z soovis peale vabanemist asuda elama ema õe Txx Pxxx juurde aadressile xxx kes aga ei ole nõus N.Z-ile elamispinda pakkuma kinnipeetava probleemse käitumise tõttu. Elukoha puudumisel on kriminaalhoolduse teostamine võimatu. N.Z puudub lähedastest inimestest koosnev tugivõrgustik, kes oleks valmis teda vabanemisel toetama. Süüdimõistetu vanaema soovib N.Z aidata, kuid selleks tal materiaalsed võimalused puuduvad. Vabanedes ei ole N.Z kindlat töökohta ega sissetulekuallikat. Samuti puudub tal töökogemus ja eriala, mis raskendab töö leidmist ja suurendab uute varavastaste kuritegude toimepanemise riski. Alkoholi ja narkootikumide tarvitamine võivad omakorda suurendada uue kuriteo toimepanemise ohtu. Samas on tal kohtupidamisega seotud võlgnevusi 79505 krooni, mis omakorda suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu. Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega paranemise teele asunud. Arvestades N.Z poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, korduvaid karistusi ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Süüdimõistetu ise ei soovi ennetähtaegset vabastamist. Süüdimõistetu on olnud varem määratud kriminaalhooldusele, kuid ta ei ole suutnud kinni pidada temale määratud kriminaalhoolduse tingimustest ja katseajal pani toime uue kuriteo. Seega kriminaalhooldus ei osuta N.Z-ile piisavalt mõju. Arvestades Mihhail Jegorenkovi poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, korduvaid karistusi ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses ( töökoha, hariduse), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu N.Z temale Tartu Maakohtu 06.05.2009 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Kohtunik Inna Kirsipuu 3
(3)