(3)Vabaduses garanteeritud töökoht puudub. Vanglas viibides läbis programmi „viha juhtimine“. Samuti on toimunud konsultatsioonid psühholoogiga enesekontrolli ja toimetulekuoskuse küsimustes. Enne vangistust tarvitas narkootikume. Alkoholi ja narkootikumide mõjul muutuskäitumine mittekontrollitavaks, mistõttu kinnipeetav on jõudnud arusaamale, et ei soovi enam tarbida. Kriminaalhooldusega lubab kinnipeetav koostööd teha kuigi ta on varem rikkunud kontrollnõudeid. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldusametnik ei toeta Igor Vassiljevi tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamisega elektroonilise valve alla, Kriminaalhooldusametnik peab E.Z-i ennetähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega ennatlikuks, kuna karistuse eesmärgid vangistuse näol tema suhtes on veel täitmata ning uue kuriteo riski tema poolt isegi käitumiskontrolli ja elektroonilise valve abil ei saa käesoleval ajal sisuliselt määndada. E.Z taotleb enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist vangistusest elektroonilise valve alla. Prokuröri hinnangul on E.Z-i ennetähtaegne vabastamine ennatlik, kuna sel juhul saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks E.Z-i vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et E.Z-i on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud. Kinnipeetaval esinevad hulgalisi distsiplinaarkaristusi. Isiku hoiakud näitavad, et ta on endiselt ühiskonnale ohtlik ja uue kuriteo toimepanemise risk on väga suur. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud kinnipeetava ja prokuröri arvamuse, leiab, et E.Z tuleb jätta elektroonilise valve alla tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine on ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik E.Z-i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. E.Z on vangistuse ajal korduvalt karistatud distsiplinaarkorras, mis räägib sellest, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega muutnud käitumist. E.Z on varem 4 korda kriminaalkorras karistatud avaliku korra rikkumise, varguse ja röövimiste eest kuid vaatamata sellele paranemise teele ei asunud ning olles kriminaalhooldusel pani katseajal toime uue kuriteo, mis räägib sellest, et ta pole oma eelnevatest karistustest järeldusi teinud ning katseajal ei suutnud tõendada, et ta on võimeline käituda seaduskuulekalt. Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei hoia teda uute kuritegude toimepanemisest. Vabaduses puudub kinnipeetaval kindel töökoht, mis raskendaks toimetulekud ja suurendaks uute kuritegude toimepanemise riski. Lähtudes ülaltoodust võib järeldada, et E.Z-i puhul on kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikust ühiskonnas alandada. Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus omandada haridust ja eriala ning osaleda sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. Arvestades E.Z-i poolt toimepandud kuritegude korduvust, dünaamikat ja kinnipeetava isikuga seotud asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine 2

(3)õigustatud. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud ning samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on