1-08-10024/5

Toimik nr.1-08-10024 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10 märtsil 2009.a Kohtla-Järve kohtumaja avalik kohtuistung Kohtuasja nr 1-08-10024 Kohtunik Jüri Sakkart Kohtuistungisekretär Tõlk Prokuröri abi Inna Kossinets Marina Davõdovits Indrek Rebase Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid R.H tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla Süüdimõistetu R.H (isikukood: xxx; viibib Viru Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta R.H tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastamata. KrMS § 426 lg 2 alusel määrata, et R.H vabastamise küsimust võib uuesti arutada mitte varem kui 9 (üheksa) kuu möödumisel käesoleva määruse jõustumisest Määrus saata teadmiseks Viru Vanglale, prokurörile ja R.H-le. Edasikaebamise kord: Määruse peale saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Viru Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 20.02.2009.a Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava R.H tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla. R.H mõisteti süüdi Viru Maakohtu 01.08.2008.a kohtuotsusega nr.1-08-10024 KarS §199 lg.2 p.9 järgi ja karistati 4 kuulise vangistusega. KarS § 65 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 15.02.2008 a kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 3 kuud 28 päeva vangistust. Kannab karistust alates 31.07.2008.a ja karistuse kandmise lõpp on 27.11.2009.a. R.H kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub , et vangistuse kandmise ajal on teda 1 kord karistatud distsiplinaarkorras. Võimalikul vabanemisel kavatseb asuda elama aadressil xxx. Garanteeritud töökoht vabaduses puudub. 1 Enne vangistus oli probleemi alkoholi kuritarvitamisega. Vangla riskihindaja arvamuse kohaselt on säilinud risk uute kuritegude toimepanemiseks. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldusametnik ei nõustu R.H tingimisi ennetähtaegse vabastamisega elektroonilise järelvalve alla kuna isikul puudub vabaduses toetav võrgustik, kindel elu- ja töökoht. Elektroonilise järelvalve kohaldamine seab isikule ranged reeglid, mille täitmisega kinnipeetav hakkama ei pruugi saada. Varasemalt on isik tingimisi karistatud ning elektroonilistest toimikutest nähtub, et käitumiskontrollnõuete täitmisega ta hakkama ei saanud. Ta on katseajal sooritanud korduvalt uusi kuritegusid, kuid ei ole teinud enda jaoks vajalikke järeldusi. Võib oletada, et isikul on raskusi põhjus tagajärgede seoste leidmisega. Käesoleva vangistuse ajal on kinnipeetav saanud ühe distsiplinaarkaristuse, mis näitab, et vanglas kehtiva distsipliini täitmisel on isikul raskusi. Vabaduses on soodustegureid reeglite ja kohustuste rikkumiseks veelgi rohkem. Mittenõustumist põhjendab ametnik ka sellega, et kinnipeetav ei ole oma õde teavitanud võimalikust vabanemisest ning sellest, et korterisse paigaldatakse elektroonilise järelvalve koduseade. R.H taotleb enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokuröri hinnangul on R.H ennetähtaegne vabastamine ebaotstarbekas. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud R.H ja prokuröri arvamuse, leiab, et R.H tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ei ole otstarbekas. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik R.H isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab asjaolu, et R.H puudub vabaduses elukoht, kuhu oleks võimalik paigaldada elektroonilise järelevalve seadmed, mis on elektroonilise järelvalve alla tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise eeltingimuseks Puudub eluruumi, kuhu kinnipeetav soovis elama asuda, omaniku kirjalik nõusolek elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Peale seda kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et R.H varasem käitumine, toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. R.H on vangistuse ajal üks kord karistatud distsiplinaarkorras, mis räägib sellest, et ta ei ole teinud enda jaoks tema sotsiaalset ohtlikust alandavaid järeldusi ega muutnud oma käitumist. R.H on kriminaalkorras karistatud 17 korda enamuses varavastaste kuritegude eest. Viimase kuriteo pani toime katseajal. See näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole oma eelnevast karistustest järeldusi teinud. Kinnipeetava varasem käitumine ja toimepandud õigusrikkumised viitavad tema ohtlikkusele. Seega võib järeldada, et R.H puhul on kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikust ühiskonnas alandada. 2 Arvestades R.H poolt toimepandud kuritegu korduvust ja asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Jüri Sakkart Kohtunik 3