1-08-3869/4

Toimik nr.1-08-3869 Kohus KOHTUMÄÄRUS Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10 märtsil 2009.a. Kohtla-Järve kohtumajas avalik kohtuistung Kohtuasja nr 1-08-3869 Kohtunik Jüri Sakkart Kohtuistungisekretär Tõlk Inna Kossinets Marina Davõdovitš Prokuröri abi Indrek Rebase Kohtuasi Viru Vangla materjalid N.Z tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu N.Z (isikukood: xxx; karistust Viru Vanglas) kannab Juhindudes KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384, kohus MÄÄRAS: Jätta N.Z tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Saata määrus teadmiseks Viru Vanglale, prokurörile ja N.Z-ile. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 19.veebruaril 2009.a. Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava N.Z tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. N.Z mõisteti süüdi Viru Maakohtu 18.märtsi 2008.a kohtuotsusega nr.1-08-3869 KarS § 121 järgi ning KrMS § 238 lg.2 kohaldamisega mõisteti karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud karistust suurendati Narva Linnakohtu 16.11.2005a. kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra ning mõisteti liitkaristuseks 1 aastat 4 kuud 18 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 17.03.2008 ja karistuse kandmise lõpp 04.08.2009. 1 Kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Vabanedes kavatseb ta asuma elama endise abikaasa juurde aadressil xxx. N.Z on algharidus ja vabaduses töötas ta mitteametlikult. Vanglas ega vabaduses kinnipeetav töötata ei soovi kuna tal olevat töövõimetus. N.Z harrastab parasiteerivat elustiili, manipuleerib oma vanavanematega oma igapäevase toimetuleku huvides. Enne vangistust esines probleeme alkoholi kuritarvitamisega kuid sõltuvust alkoholist eitab. Alkoholi tarvitamisel võib esineda agressiivne käitumine. Vangla riskihindaja arvamuse kohaselt N.Z puhul esineb uue kuriteo toimepanemise risk. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldusametnik ei nõustu N.Z tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamisega. Kriminaalhooldusametnik leiab, et arvestades uue kuriteo toimepanemise riski analüüsi andmeid N.Z ei sobi käitumiskontrollile. Kriminaalhooldusametnik on seisukohal, et N.Z puhul uue kuriteo toimepanemise risk on väga suur ja ta on ohtlik teiste inimeste jaoks eriti alkoholijoobe seisundis. N.Z taotleb enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist vangistusest. Prokuröri hinnangul N.Z ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole otstarbekas. Kaitsja on arvamusel, et kõik tingimused N.Z vabastamiseks on olemas . Kuritegu ei olnud väga raske. Ta ei rikkunud vanglarežiimi, osales sotsiaalprogrammis. Palub vabastada kinnipeetav enne tähtaega. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud kinnipeetava ja prokuröri arvamuse, leiab, et N.Z tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine otstarbekas. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik N.Z isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et kinnipeetavat on korduvalt karistatud kriminaalkorras, muu hulgas ka raske isikuvastase kuriteo eest. Eelviimase esimese astme kuriteo eest mõistetud karistuse kandmisest vabastati teda tingimisi ennetähtaegselt kuid ta ei suutnud järgida temale pandud kontrollnõudeid ja kohustusi ja katseajal pani toime uue isikuvastase kuriteo. Mis räägib sellest, et ta ei teinud järeldusi varasematest karistustest ega suutnud kriminaalhoolduse all olles tõendada, et ta on võimeline käituda seaduskuulekalt. Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei hoia teda uute kuritegude toimepanemisest. Lähtudes ülaltoodust võib järeldada, et N.Z puhul on kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikust ühiskonnas alandada. Kohtu hinnangul kinnipeetava poolt uue kuriteo toimepanemise risk on suur kuna talle oli antud võimalus uue ja seaduskuuleka elu alustamiseks aga ta ei kasutanud seda võimalust. 2 Peale seda kohus arvestab seda, et N.Z puudub vabaduses garanteeritud töökoht ja sissetulek, mis raskendaks tema majandusliku toimetulekut ja on samuti üheks uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Kohus arvestab ka seda, et N.Z puudub vabaduses teda positiivselt toetav sotsiaalne võrgustik ning seda, et enne vangistus kuritarvitas ta alkoholiga ja tal võib esineda tagasilanguse perioode, mis samuti on uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriteks. Arvestades N.Z poolt toimepandud kuritegude korduvust, iseloomu ja kinnipeetava isikuga seotud asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Esineb suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud ning samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Jüri Sakkart Kohtunik 3