1-08-12244/13

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 4.märts 2009.a. Tallinn Kohtuistungi aeg ja koht 3.märts 2009.a. Tallinn Kriminaalasja number 1-08-12244 Kohtukoosseis eesistuja Julia Katškovskaja, liikmed Paavo Randma ja Jüri Paap Kohtuistungi sekretär Maaria Rei Kriminaalasi Apelleeritud kohtuotsus F.U süüdistuses KarS 118 p 1 järgi lühimenetluses Harju Maakohtu otsus 18.november 2008.a. Apellatsiooni esitaja Süüdistatav F.U Prokurör Arika Pettai Süüdistatav F.U (ankeetandmed Harju Maakohtu otsuses) Kaitsja RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord Adv. Kadi Mägi Harju Maakohtu otsus 18.novembrist 2008.a. F.U suhtes jätta muutmata. Esitatud apellatsioon jätta rahuldamata. Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul 2 alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav ja kannatanu võivad kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK: Harju Maakohus otsustas 18.novembri 2008.a. kohtuotsusega tunnistada süüdi F.U KarS § 118 p 1 järgi ja mõista karistuseks 4 (neli aastat vangistust. Vähendada KrMS § 238 lg. 2 kohaselt F.U-le mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 2 (kaks) aastat ja 8 (kaheksa) kuud. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta endiseks kuni kohtuotsuse jõustumiseni ja karistuse algust arvata alates kinnipidamisest. Välja mõista F.U-lt riigituludesse sundraha 10 875.- krooni ja menetluskulud 8727,80 krooni. Asitõendid hävitada. F.U mõisteti süüdi selles, et tema viibides 30.05.2008.a. kella 22.40 paiku Tallinnas, Xxxxxxxx xxx xxx asuva maja juures lõkke ääres, tekitas J. V. raske tervisekahjustuse, millega tekitas ohu J. V. elule, lüües J. V.t noaga rindkere piirkonda, tekitades rinnaõõnde tungiva torke-lõikehaava vasakul rindkerepoolel koos III roide murru ja kopsu vigastusega. APELLATSIOONI SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD: Esitatud apellatsioonis väljendab süüdistatav arusaamatust, miks teda kohtu arvates ei ole võimalik jätta vabadusse. Tal on olemas kindel töökoht, elukoht, ta ei hoidunud menetlusest kõrvale. Kohus ei ole tuvastanud tema vastutust raskendavaid asjaolusid. Kuritegu oli kannatanu poolt provotseeritud. Taotleb tingimisi vangistuse kohaldamist. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT: Kohtukolleegium, kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja esitatud apellatsiooni väidetega , märgib järgmist. Maakohus on karistuse mõistmisel juba arvestanud F.U karistust kergendava asjaoluna tema puhtsüdamlikku kahetsust. Samuti on maakohus arvestanud juba seda, et raskendavad asjaolud puuduvad ja ka kannatanu provotseerivat käitumist. Kõiki neid asjaolusid arvestas maakohus, kui tuli 3 järeldusele, et F.U-le mõistetav karistus saab olla KarS prg. 118 sanktsioonis ettenähtud vangistuse alammääras. Seejuures ärakandmisele kuulub mõistetud vangistusest 2 aastat ja 8 kuud, mis on ka sanktsiooni alammäärast enam kui aasta võrra lühem karistus. Maakohus leidis, et F.U tuleb karistuse eesmärkide saavutamiseks mõistetud karistus ka reaalselt ära kanda. Kohtukolleegium nõustub sellekohase maakohtu seisukohaga. F.U-le mõistetud vangistust ei ole kohtukolleegiumi arvates võimalik jätta täitmisele pööramata KarS prg. 73 või 74 sätete alusel. KarS prg. 73 sätete kohaldamise välistab seadus ise. Nimelt, KarS prg. 73 lg 6 kohaselt ei kohaldata karistusest tingimisi vabastamist tahtliku kuriteo toimepannud isikule, keda on varem karistatud vangistusega. F.U on selliseks isikuks. Mis aga puudutab KarS prg. 74 sätete kohaldamise võimalikkust, siis selles osas on Riigikohus oma seisukohtadega kujundanud selgelt kohtupraktika, mille kohaselt ei saa katseaeg olla lühem mõistetud vangistusest. KarS prg.-s 74 ettenähtud katseaja maksimaalne pikkus on kolm aastat. KarS prg. 118 sanktsioon aga algab neljast aastast. Ka F.U puhul on temale mõistetud karistuseks 4 aastat vangistust. 2/3 sellest karistusest on mõistetud karistusest ärakandmisele kuuluv osa. Seega on sisuliselt välistatud, et raskete isikuvastaste kuritegude eest mõistetakse süüdlasele tingimuslik vangistus (Riigikohtu otsused nr. 3-1-1-99-06;3-1-1-59-07). Arvestades toimepandud kuriteo tehiolusid ja süüdlase isikut, ei ole ka mingit seaduslikku alust vähendada F.U-le mõistetud karistust alla sanktsiooni alammäära. Kohtukolleegium selliseid erandlikke asjaolusid tuvastanud ei ole. Kuriteo tehiolude iseloomustamiseks märgib kohtukolleegium, et kuritegu oli toime pandud avalikus kohas ja kuriteo vahendina oli kasutatud terariista. Terariista kasutamine oli tingitud madalatest, tavainimesele vastuvõetamatutest ja arusaamatutest ning vangalamüüride vahel väidetavalt kehtivatest n.ö. „platnoide seadustest“. Kuna kohtukolleegium ei ole tuvastanud ühtegi KrMS prg. 338 ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS prg.337 lg 1 p.1 , prg. 344-345 lg 1 , 2 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu otsuse 18.novembrist 2008.a. F.U suhtes muutmata. Julia Katškovskaja Paavo Randma Jüri Paap