o 16 000 krooni osaliste küsitlemisega lahendi täitmisel lahendatav küsimus Määruse tegija täitmiskohtunik Silvi Maiste Prokurör Süüdimõistetu Marja-Liina Talimaa J.U (isikukood xxx; elukoht xxxxxx xxxx xxxxxx xxxxx xxxxxxx xxxx xxxxxxxx RESOLUTSIOON
lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxxx xxxx xxxxxx xxxxx xxxxxxx xxxx xxxxxxxx
o 16 000 krooni. Kohtutäitur Rita Lohu on esitanud Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu täitemenetluse seadustiku (TMS) § 206 lg 2 kohaselt avalduse J.U-le mõistetud rahalise karistuse asendamise otsustamiseks karistusseadustiku (
) §-des 70 ja 71 sätestatud korras. Kohtutäituri avaldusest nähtuvalt on tasumata rahaliseks karistuseks 320 päevamäära, s. o 16 000 krooni. Kohtutäituri avaldusest nähtub ka, et kohtutäitur on teatanud võlgnikule kohtule esitatud avaldusest. Süüdimõistetu väitel ei suuda ta rahalist karistust tasuda, kuid on nõus selle asendamisega vangistusega ja vangistuse asendamisega ühiskondliku töö tegemisega. Süüdimõistetu kohtutäituri taotluse lahendamise juurde kaitsjat ei taotlenud. Prokurör pidas võimalikuks rahalise karistuse asendamise üldkasuliku tööga. Kohtu põhjendused KrMS § 431 kohaselt KrMS §-des 424–428 ja 430 reguleerimata küsimused ning muud kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendab lahendi teinud kohus või kohtulahendit täimisele pöörava maa- või linnakohtu täitmiskohtunik määrusega. Asja lahendamisel tuleb kohaldamisele KrMS § 431. KrMS § 432 lg 3 kohaselt süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul; täitmiskohtuniku juurde kutsutakse prokurör ja süüdimõistetu taotlusel kaitsja ning kuulatakse ära nende arvamus. Kuna kohtutäituri taotlus lahendamisel tuleb otsustada süüdimõistetult vabaduse võtmise küsimus, osales taotluse lahendamisel prokurör ja süüdimõistetu. Vastavalt
lg-le 1, kui süüdimõistetu ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab kohus selle vangistusega või süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga. Kohtutäituri esitatud asjaoludest nähtuvalt puudub süüdimõistetul vara, millele sissenõuet pöörata. Kohtus J.U on nõustunud kohtus temale mõistetud rahalise karistuse asendamiseks vangistusega ja vangistuse asendamisega üldkasuliku tööga. Arvestades süüdimõistetu isikut pidas kohus võimalikuks rahalise karistuse asendamise üldkasuliku tööga.
Kui süüdimõistetu teeb üldkasulikku tööd muust tööst ja õpingutest vabal ajal, ei tohi selle kestus ületada nelja tundi päevas. Üldkasuliku töö eest süüdimõistetule tasu ei maksta.
lg 2 kohaselt rahalise karistuse kolmele päevamäärale vastab üks päev vangistust ning
Tasumata rahalise karistuse suuruseks on 320 päevamäära, seega on põhjendatud määrata J.U-le üldkasuliku töö ajaks 212 tundi.
lg 3 kohaselt üldkasuliku töö mõistmisel määrab kohus selle tegemise tähtaja, mis ei või ületada kahtekümmend nelja kuud. Tähtaja määramisel arvestas kohus, et selleks tähtajaks jõuab süüdimõistetu igal juhul üldkasuliku töö teha, s. o kolme tasumata rahalise karistuse päevamäära kohta üldkasuliku töö neli tundi. Kohus määra üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 01. jaanuar 2010.
lg 4 kohaselt üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt
§-s 75 sätestatule. Sellest tulenevalt on põhjendatud allutada J.U üldkasuliku töö tegemise tähtajaks kuni 01. jaanuar 2010 käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxxx xxxx xxxxxx xxxxx xxxxxxx xxxx xxxxxxxx. Silvi Maiste Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.