← Eesti

1-09-4494/35

Obsah (7)§ 238§ 180§ 319§ 315§ 313§ 318§ 175

1-09-4494 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10.juuni 2009.a, Narva kohtumaja, 1.Mai 2, Narva Kriminaalasja arutamise aeg ja koht 09.juuni 2009.a, Narva k

) § 238 lg 2 alusel mõistetav karistus vähendati ühe kolmandiku võrra ning karistuseks mõisteti 7 (seitse) kuud 10 (kümme) päeva vangistust. Liitkaristuseks mõisteti KarS § 65 lg 2 alusel vangistus 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu 1 (üks) päeva. Väärteomenetluse korras karistatud 33 (kolmkümmend kolm) korda, tõkend – vahistamine alates 13.maist 2008.a (lk 74-75). Kahtlustatavana oli kinni peetud 23.kuni 25.jaanuarini 2009.a, kokku 3 (kolm) päeva. Käesoleval ajal viibib kinnipidamiskohas Viru Vanglas, Ülesõidu 1, 41536 Jõhvi. Kaitsja vandeadvokaat Galina Tśelnakova (riigi poolt määratud korras) juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi tekstis

) §-dest 238 lg 1 p 4, 311, 313, maakohus o t s u s t a s : RESOLUTSIOON 1.Süüdi tunnistada T.O KarS § 424 järgi ning karistuseks mõista 5 (viis) kuud vangistust, mida

§ 238

lg 2 alusel vähendada ühe kolmandiku võrra, mõistes kandmisele kuuluvaks karistuseks 3 (kolm) kuud 10 (kümme) päeva vangistust; 1.1.KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses 23.-25.jaanuarini 2009.a viibitud 3 (kolm) päeva karistusaja hulka, karistusest jääb kanda 3 (kolm) kuud 7 (seitse) päeva vangistust; 1.2.vangistuse kandmise alguseks lugeda 13.mai 2009.a; 1.3.10.juuni 2009. seisuga jääb T.O kanda karistust 2 (kaks) kuud 8 (kaheksa) päeva vangistust; 1.4.T.O suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata. 2.Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1 alusel ära võtta T.O-lt mootorsõiduki juhtimise õigus 6 (kuueks) kuuks, mille algust lugeda kohtuotsuse jõustumisest. 2.1.Saata kohtuotsus peale jõustumist Riiklikule Autoregistrikeskusele juhtimisõiguse äravõtmise osas märke tegemiseks registrisse. 3.

§ 180

lg 1, § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista T.O-lt (elukoht: Xxxx, käesoleval ajal viibib kinnipidamiskohas Viru Vanglas, aadress: Ülesõidu 1, 41536 Jõhvi) riigituludesse menetluskulud: sundraha 6 525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni ja kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise kulud 07 (seitse) krooni senti (lk 51). 4.

§ 180

lg 1, § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista T.O-lt (elukoht: Xxxx, käesoleval ajal viibib kinnipidamiskohas Viru Vanglas, aadress: Ülesõidu 1, 41536 Jõhvi) menetluskuluna määratud kaitsjale makstud tasu 495 (nelisada üheksakümmend viis) krooni 60 senti riigituludesse vandeadvokaat Galina Tśelnakova eeluurimisel osavõtu eest (lk 52). 2

(8)1-09-4494 4.1.

§ 180

lg 1, § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista T.O-lt (elukoht: Xxxx, käesoleval ajal viibib kinnipidamiskohas Viru Vanglas, aadress: Ülesõidu 1, 41536, Jõhvi) menetluskuluna määratud kaitsjale makstud tasu 796 (seitsesada üheksakümmend kuus) krooni 50 senti riigituludesse vandeadvokaat Galina Tśelnakova kohtumenetlusel osavõtu eest (lk 67, 71-72); 4.2.

§ 180

lg 1, § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista T.O-lt (elukoht: Xxxx, käesoleval ajal viibib kinnipidamiskohas Viru Vanglas, aadress: Ülesõidu 1, 41536, Jõhvi) menetluskuluna määratud kaitsjale makstud tasu 147 (ükssada nelikümmend seitse) krooni 50 senti riigituludesse vandeadvokaat Galina Tśelnakova kohtumenetlusel osavõtu eest (lk 84, 8788). 5.Sundraha ja menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arveldusele nr 221023778606 Swedbank pangas. Maksekorraldusele tuleb märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus „T.O, kriminaalasi 1-09-4494, menetluskulud, kaitsjatasu või sundraha“. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud 30 (kolmekümne) päeva jooksul. Menetluskulude tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest menetluskulud tasuti. Menetluskulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada Viru Maakohtu Narva kohtumajale. Kui menetluskulu ja sundraha ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluses ettenähtud korras. 6.Kohtuotsuse koopia edastada vangistusasutusele, aadress: Viru Vangla, Ülesõidu 1, 41536 (teadmiseks T.O suhtes), Kohtute Raamatupidamiskeskusele, prokuröri abile, aadress: Koidula 3a 20307 Narva ja kaitsjale, aadress: Kiriku 13, 20308 Narva linn ning allkirja vastu süüdistatavale, kes viibib kinnipidamiskohas Viru Vanglas, aadress: Ülesõidu 1, 41536 Jõhvi. Edasikaebamise kord Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsuse võib vaidlustada apellatsioonis või

15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. Otsuse resolutiivosa kuulutatakse 10.juunil 2009.aastal. Apellatsiooniõigusest loobumine kantakse kohtuistungi protokolli. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud maakohtule teatada kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 11.juunist 2009.a. Otsuse terviktekst on kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates 02.juulist 2009.a. Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates 03 juulist 2009.a. Apellatsiooni ei saa esitada prokuratuur lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale.

§ 319

lg 3 alusel võib vahistatud süüdistatav või tema kaitsja esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. 3

(8)1-09-4494 Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või kui ükski kohtumenetluse pool ei teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, kohtuotsuse põhiosa

§ 315lg 7 alusel ei koostata.

ASJAOLUD ja MENETLUSE KÄIK 1.T.O on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema, 23.jaanuaril 2009.aastal kella 22.30 paiku, Narva linnas, Kerese, Tiimani ja Partisani tänavatel, kerge alkoholijoobe seisundis juhtis mootorsõidukit „Ford Sierra“ reg.nr 919 AMY, olles isik, keda on 19.mail ja 23.mail 2008.a karistatud Liiklusseaduse § 7419 järgi alkoholijoobes sõiduki juhtimise eest ja eelnev karistus ei ole aegunud ega karistusregistrist kustutatud. 1.1.Seega T.O, juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, olles varem karistatud sellise teo eest, pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 2.Süüdistatav T.O tunnistas ennast süüdi temale esitatud süüdistuses. 2.1.Süüdistatava T.O süü temale esitatud süüdistuses on tõendatud: 2.1.1.22.aprilli 2008.a väärteoprotokolliga AB 970968 (lk 19) ning sinna juurde kuuluva joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktiga nr 276 (lk 5-6), millisest nähtub, et süüdistatav T.O oli narkootilise aine tarvitamisest põhjustatud jooves; 2.1.2.väärteoasjas nr 2330,08,006041 kohtuvälise menetleja 19.mai 2008.a otsusega (lk 18), millest nähtub, et Liikluseeskirja § 76 lg 1 nõude rikkumise oli Liiklusseaduse § 7419 lg 1 alusel süüdistatav T.O karistatud rahatrahviga 150 (ükssada viiskümmend) trahviühikut, s.o 9 000 (üheksa tuhat) krooni; 2.1.3.23.mai 2008.a väärteoprotokolliga AB 970998 (lk 24) ning sinna juurde kuuluva protokolliga alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel (lk 25), millisest nähtub, et T.O tuvastati 23.mail 2008.aastal kella 02.20 ajal alkoholijoove 0,42 mg/l kohta, mille alusel koostati väärteoprotokoll. Süüdistatav T.O nõustus indikaatorvahendi AlcoQuant A104547 alkoholijoove tuvastamise tulemusega ja vereproovis alkoholisisalduse määramisest loobus, kinnitades seda oma allkirjaga; 2.1.4. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 23.mai 2008.a (lk 23) kohtuotsuse koopiaga väärteoasjas nr 4-08-5061, millisest nähtub, et T.O on karistatud Liiklusseaduse § 7419 lg 1 järgi ja Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse ning nende lähteaine seaduse § 151 liitkaristusega 20 (kakskümmend) päeva aresti; 2.1.5.Protokolliga alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel (lk 4), millest nähtub, et 23.jaanuaril 2009.aastal kella 22.30 paiku oli T.O alkoholijoobes, T.O tuvastati 23.jaanuaril 2009.aastal kella 22.30 ajal alkoholijoove 0,42 mg/l kohta, mille alusel alustati kriminaalmenetlust (lk 1), Kuna isik oli joobes juhtimiselt tabatud teistkordselt. Süüdistatav T.O nõustus indikaatorvahendi AlcoQuant A106465 reaktsiooniga ja tuvastamise tulemusega (alkoholijoove), joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest ja vereproovis alkoholisisalduse määramisest loobus, kinnitades seda oma allkirjaga; 2.1.6.süüdistatavaT.O kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana (lk 9-12) antud ütlustega, et mais 2008.a kaks korda karistati teda väärteomenetluse korras selle eest, et ta juhtis mootorsõidukit, olles alkoholijoobes. Süüdistatav T.O on samas öelnud, et 23.jaanuaril 2009.aastal õhtul olles alkoholijoobes juhtis sõiduautot Mazda 292 ALJ Vaivara vallas Narva-Hiimetsa teel (lk 912). Tarvitas alkoholi-õlut, s.o juhtis sõiduautot alkoholijoobes; 2.1.7.tunnistaja Xxxxi kohtueelsel menetlusel (lk 1-3) antud ütlustega, et 23.jaanuaril 2009.aastal õhtul tuli autoga tema järele T.O koos oma sõbra Xxxxiga ja kolmekesi 4

(8)1-09-4494 sõitsid Soldino alevikku Balti Hüdroelektrijaama taga olevat teed mööda. Kell 22.30 neid peatas politseipatrull. Autojuhil T.O paluti läbida alkotest ja tuvastati, et ta on purjus; 2.1.8.tunnistaja Xxxxi kohtueelsel menetlusel (lk 14-17) antud ütlustega, et 23.jaanuaril 2009.aastal kella 22.30 paiku, konstaabel xxx peatasid kontrollimiseks sõiduauto Mazda 323 reg.nr 292 ALJ. Sõiduautot juhtis T.O. T.O-ltuli suust alkoholilõhna Alkomeetriga AlcoGuant tuvastati alkoholi sisalduse T.O poolt väljahingatavas õhus 0,42 mg/l. T.O oli nõus, et ta on purjus ning selgitas, et vähe aega enne kontrollimist oli tarvitanud õlut; 2.1.9.lisatud kohtuasja materjalide juurde sõiduki registreerimistunnistuse koopiast tuleneb, et sõiduki kategooria M1 Mazda 323, registreeritud Narva ARK Büroos, sõiduki registreerimistunnistuse kuupäev on 20.märts 2002. Sõiduki omanik on Xxxx, aadress: Xxxx linn, Ida-Virumaa (lk 33); 2.1.10.lisatud kohtuasja materjalide juurde mootorsõiduki kasutamise volikirjast tuleneb, et mootorsõiduki Mazda 323, riiklik reg. Märk 292 ALJ omanik Xxxx, aadress: Xxxx volitab käesolevaga T.O, aadress: xxx kasutama nimetatud sõidukit 01.jaanuarist 2009.a (lk 34.) 3.KarS § 424 näeb ette vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. Süüdistatava T.O poolt toimepandud kuritegu on kohtueelsel menetlusel KarS § 424 järgi õigesti kvalifitseeritud, sest ta juhtis mootorsõidukit joobeseisundis, olles varem karistatud sellise teo eest. 4.Tähelepanuta ei saa jätta ka asjaolu, et süüdistusaktis (lk 55) on valesti kirjutatud, et T.O juhtis sõiduautot „Ford Sierra“ reg nr 919 AMY. Samuti, et peeti ka kinni Narvas Kerese, Tiimani ja Partisani tänavatel. 4.1.Kindlasti on tuvastatud, et süüdistatav T.O juhtis sõiduautot Mazda 323 reg. nr 292 ALJ ja ta peeti kinni Vaivara vallas Narva-Hiimetsa teel. Nimetatud asjaolu on kinnitatud menetleja kohtumenetluse kokkuvõttega (lk 35), mootorsõiduki kasutamise volikirjaga (lk 34), sõiduki registreerimistunnistuse ärakirjaga (lk 32-33), süüdistatav T.O kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana antud ütlustega (lk 9-12), tunnistaja Xxxxi kohtueelsel menetlusel antud ütlustega (lk 14-17.). 4.2.Ülalmainitud viga oli tuvastatud siis, kui maakohtunik valmistas kohtuaja arutamiseks. Seoses sellega on koostatud ja väljasaadetud kiri Viru Ringkonnaprokuratuuri juhtivprokuröri nimele. Tuvastatud asjaolu näitab veelkord, et prokuröri abi Silvi Erro šabloonselt koostab kohtuasjades KarS § 424 järgi süüdistusakte. Sellest on mitu korda maakohtunik märkinud oma otsustes. Vaatamata tuvastatud ebatäpsusele, maakohtunik leiab, et sõiduauto mudeli ja reg numbri valesti märgitud andmed ja süüdistatava T.O ebatäpne kinnipidamise koht, ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Selline rikkumine ei too kaasa maakohtu otsuse tühistamist ja kohtuasja tagasisaatmist maakohtule uueks arutamiseks. Seoses sellega, et KarS § 424 ettenähtud kuriteokoosseis on täidetud täies mahus. 4.3.Kõige eelneva põhjal l maakohtunik leidis, et tunnistajate Xxxxi, Xxxxi maakohtus avaldatud ütluste ning eelpool analüüsitud ja tunnistajate ütlustega kooskõlas olevate kirjalike tõenditega on leidnud täielikult tõendamist, et T.O, olles varem karistatud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes, juhtis taas 23.jaanuaril 2009.aastal kella 22.30 paiku Vaivara vallas Narva-Hiimetsa teel sõiduautot „Mazda 232“ reg märgiga 292 ALJ, olles alkoholijoobes. Seega pani ta toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest, s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 5
(8)1-09-4494 T.O on süüvõimeline, samuti ei ole maakohtunik tuvastanud ühtegi tema süüd välistavat asjaolu. Seega on T.O süüdi talle süüks arvatud kuriteo toimepanemise ja ta tuleb vastavalt süüdi tunnistada ja karistada. 5.Süüdistatav T.O, omades 19.mai 2008.a ja 23.mai 2008.a määratud kehtivaid karistusi mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, juhtis uuesti mootorsõidukit joobeseisundis, millega pani toime KarS § 424 objektiivsetele tunnustele vastava teo. Süüdistatav T.O oli teadlik enda varasemast karistatusest samasuguse süüteo eest ning pidi teadlik olema endal esineda võivast joobeseisundist, kuid asus sellest hoolimata mootorsõidukit juhtima. Seega pani süüdistatav nimetatud süüteo toime vähemalt kaudse tahtluse vormis. 6.KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. 6.1.Kohtuistungil prokuröri abi Silvi Erro palus mõistetud vangistust asendada KarS 69 alusel üldkasuliku tööga. Vandeadvokaat Galina Tśelnakova palus piirduda vangistuse tähtajaga, mil süüdistatav T.O viibis alates kinnipidamisest. Prokuröri abi ja vandeadvokaadi arvamustega ei nõustu maakohtunik alljärgnevatel põhjustel. Olgu siinjuures äratoodud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12.detsembri 2008.a otsuses nr 31-1-91-07 väljendatud seisukoht, et kohus ei ole karistuse küsimuse otsustamisel seotud ei prokuröri ega kaitsja vastavate taotlusega ja lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. 6.2.Esiteks, mitte keegi kohtumenetluses osalejatest ei küsinud T.O-lt kas on ta nõus üldkasuliku tööga., 6.3.Teiseks, karistuste mõistmisel juhindub maakohtunik KarS § 56. Karistuste määramisel arvestad maakohtunik eelkõige T.O süüd, samuti toimepandud kuriteo raskust ja laadi, vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, süüdistatava isikut ja võimalusi mõjutada teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. T.O pani talle süüks arvatava kuriteo toime tahtlikult. Vastutust kergendavad ja raskendavad asjaolud T.O suhtes puuduvad. Ei nõustu maakohtunik prokuröri abi Silvi Erro väitega, et karistust kergendav asjaolu on puhtsüdamlik kahetsus. Prokuröri abi järeldus on paljasõnaline ja ei tulene kohtuasja materjalidest. Süü suuruse hindamisel tuleb arvestada, et T.O tuvastati alkoholijoove 0,42 mg/l, s.o keskmise joove ülemise piiri lähedal ja et taolises joobes liiklemine võib kujutada endast ohtu paljude isikute tervisele/elule ja nende varale. 6.4.KarS § 424 sanktsioon näeb ette karistusena rahalise karistuse või vangistuse. Maakohtunik ei pea võimalikuks käesoleval juhul rahalise karistuse mõistmist. Karistuse mõistmisel tuleb peale isiku süü arvestada ka teisi asjaolusid, s.h ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Igasugune mõjutamine toimub läbi isiksuse, tema hoiakute muutmise kaudu. Seetõttu peab karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut. Kohtuasja materjalidest (lk 38-45) nähtuvalt on T.O varem kriminaalkorras karistatud neljal korral. Väärteomenetluse korras on ta karistatud 27 (kakskümmend seitse korda) ja 13 (kolmteist) korda teda on karistatud ka samalaadse liiklusalase rikkumise eest. Mitte ühtegi rahatrahvi alates 2003.aastast ei ole makstud. Maakohtuniku arvates näitab eeltoodu, et T.O on liikluseeskirjade rikkuja, kes ignoreerib määratud karistusi ning jätkab õigusrikkumiste toimepanemist. Varem on teda joobes juhtimise eest karistatud nii rahatrahvi kui ka arestiga (väärteokorras). 6
(8)1-09-4494 Vaatamata määratud karistustele ja antud võimalustele näidata ennast seaduskuuleka kodanikuna, ei ole süüdistatav järeldusi teinud, vaid on jätkanud õigusvastast käitumist. Eelneva põhjal leiab maakohtunik, et käesoleval juhul ei ole võimalik T.O vangistuse kandmist asendada üldkasuliku tööga või piirduda eelvangistuses viibitud ajaga. 6.5.Alkoholijoobes isiku poolt mootorsõiduki juhtimine kujutab endast kõrgendatud ohtu nii sõiduki juhile, kui ka ümbruskonnale, mistõttu peab maakohtunik vajalikuks KarS § 50 lg 1 p 1 kohaldamist ja T.O-lt lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist. 6.6.Riigikohus on oma 20.05.2003 otsuses nr 3-1-1-69-03 (RT III 2003, 20, 190) asunud seisukohale, et KarS § 424 järgi süüdimõistetud isikult tuleb üldjuhul mootorsõiduki juhtimisõigus ära võtta ning üksnes erandlikud asjaolud võivad anda kohtule võimaluse see lisakaristus kohaldamata jätta. Maakohtunik leiab, et süüdistatavalt T.O-lt tuleb lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õigus ära võtta, sest mingeid erandlikke asjaolusid, mis seda välistaksid, maakohtunik ei tuvastanud. 6.7.Arvestades süüdimõistetu hoolimatut suhtumist kehtestatud normidesse, toimunusse ning talle määratud karistustesse, peab maakohtunik põhjendatuks T.O-lt ära võtta mootorsõiduki juhtimise õiguse 6 (kuueks) kuuks. 7.

§ 238

lg 2 kohaselt süüdimõistvat kohtuotsust lühimenetluses tehes vähendab kohus pärast kõigi kuriteo asjaolude kaalumist süüdistatavale mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra. 8.Viru Maakohtu Narva kohtumaja 11.mai 2009.a (lk 69) määrusega oli T.O suhtes endine tõkend elukohast lahkumise keeld muudetud vahistamisele ja sama kohtumäärusega oli T.O kuulutatud tagaotsitavaks. Ta ei ilmunud 11.mail 2009.aastal kohtuistungile (lk 68) ja tema asukoht oli teadmata. Esialgselt maakohtunikule teatati, et T.O on kinnipeetud 13.mail 2009.aastal (lk 73-74). Seejärel teatati, et 13.mail 2009.aastal oli ta kinni peetud kahtlustatavana teises kriminaalasjas, aga maakohtu 11.mai 2009.a määruse alusel peeti ta kinni alles 15.mail 2009.aastal (lk 82). Seoses nimetatud segadusega Viru Maakohtu Narva kohtumaja 10.juuni 2009.a otsuse resolutiivosas vangistuse kandmise alguseks ajaks on märgitud 13.mai 2009.a. 8.1.Viru Vangla juhtkonna (lk 123) taotlus süüdistatava T.O suhtes karistusaja alguse täpsustamisest on Viru Maakohtu Narva kohtumaja 18.juuni 2009.a (lk 124) määrusega jäetud rahuldamata seoses sellega, et karistuse tähtaja algus on süüdismõistva kohtuotsuse resolutiivosa sisu (Vt

§ 313

lg 1 p 6), mis ei kuulu täpsustamisele ja teiseks, et karistuse kandmise alguse arvestamine 15.maist 2009.a halvendab süüdistatava olukorda. Süüdistatava olukorda maakohus ei või halvendada omal algatusel, vaid seda saab teha apellatsiooni korras ja prokuröri või kannatanu apellatsioonide alusel (Vt

§ 318lg 3 p 2 ), mis ei saa olla ilma prokuröri või kannatanu apellatsioonita.

Sel juhul on otstarbekohane viidata Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17.juuni 2009.a lahendile nr 3-1-150-09. 8.2.Süüdistatav T.O 23.kuni 25.jaanuarini 2009.a (5, 13) viibis 3 (kolm) päeva eelvangistuses. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb kolm päeva eelvangistuses viibitud aeg arvata karistusaja hulka. 9.

§ 175

, 179, 180 alusel tuleb riigituludesse sisse nõuda süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo korral on 6 525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, toimiku paljunduskulu 7 (seitse) krooni (lk 51). 9.1.

§ 175lg 1 p-de 4,9, § 180 lg 1 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista menetluskulud, s.o eeluurimisel määratud kaitsjale Galina Tśelnakovale makstav tasu 7

(8)1-09-4494 üldsummas 796, 50 + 147, 50 = 944 (üheksasada nelikümmend neli) krooni (lk 67, 71-71, 84, 87-88). Mihhail Komtśatnikov maakohtunik 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.