Kriminaalasi nr.1-09-15932 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kiirmenetlus Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09.oktoobril 2009. a Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-09-15932 Kohtukoosseis Kohtunik Aivar Pellja Kohtuistungi sekretär Kersti Karja Kriminaalasi H.H süüdistuses kiirmenetluses Prokurör Milvi Väin Süüdistatav Kaitsja KarS § 329 järgi H.H Isikukood või sünniaeg: XXX Kodakondsus: X Haridus: X Emakeel: X Elu- või asukoht: X Töökoht või õppeasutus: X varasemad karistused: 3 kriminaalkaristust (kõik KarS § 424 järgi), viimased karistused: Valga kohtumajas 03.04.2007.a KarS § 424 järgi 2 k vangistusega 2 a katseajaga ja 18.02.2009.a KarS § 424 järgi 11 020 krooni rahalise karistusega ühes juhtimisõiguse äravõtmisega 2 aastaks vandeadvokaat Otto Preem RESOLUTSIOON KrMS §173,175, 179, 180, 189-192,§ 2561 -2565 , §239-250 ja §318 lg.3 p.4, alusel Kohus otsustas: Süüdi tunnistada H.H KarS § 329 järgi ning karistada 3 (kolme) kuu vangistusega. KarS § 74 lg 1 kohaselt jätta vangistus H.H suhtes tingimisi kohaldamata ning täitmisele mitte pöörata, kui H.H kahekümne nelja
(24)kuu katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 alusel käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama alalises elukohas – X 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- või töökoha vahetamiseks. Samuti tuleb H.H määrata katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. KrMS § 179 lg 1 ja § 2565 lg 2 alusel välja mõista H.H-lt kohtukulu – süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha pooles määras, s.o. summas kolm tuhat kakssada kuuskümmend kaks ( 3262.- ) krooni 50 senti riigi tuludesse. ( Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034800017, viitenumber 2800049874). Välja mõista süüdistatavalt H.H-lt riigi tuludesse (Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034800017, viitenumber 2800049874) menetluskulu vandeadvokaat Otto Preem osaluse eest asja kohtulikust ettevalmistamisest ja menetlemisest summas üks tuhat kaheksakümmend ( 1080.- ) krooni (s.h käibemaks 180.- krooni) ning kohtueelsest menetlemisest summas nelisada kakskümmend (420.-) krooni. 18.02.2009.a. kohtuotsus KarS § 424 järgi 11 020.- krooni rahalise karistuse ühes mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 2 aastaks kuulub iseseisvale täitmisele. Sundraha, kaitsjatasu, menetluskulu tasuda 30 päeva jooksul ja kviitung tasumise kohta esitada Tartu maakohtu Valga kohtumaja kantseleile. Selgitada, et nimetatud tähtaja jooksul tasumise korral ei pöörata kohtuotsust täitmisele antud summade sissenõudmise osas kohtutäituri kaudu. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ( 09.10.2009.a. ). Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtule Valga kohtumajale kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtu nimele 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtuotsusega tutvuda ( 09.10.2009.a.). 2
(4)Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Valga kohtumajale. ASJAOLUD Kohus tuvastas: Kriminaalasjas süüdistatakse H.H selles, et tema, olles isik, keda karistati 18.02.2009.a Tartu Maakohtu Valga kohtumaja poolt KarS § 424 järgi rahalise karistusega 70 päevamäära 11 020 krooniga, ühes sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 2 aastaks, juhtis 06.10.2009.a kella 11.20 ajal X linnas X tänaval mootorsõidukit Volvo reg nr XXX XXX, isikuna kellel on Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 18.02.2009.a otsusega mootorsõiduki juhtimise õigus ära võetud kaheks aastaks seega ei täitud kohtuotsust. Täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest kõrvalehoidumisega pani H.H toime KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole, tsiviilhagi puudub. Karistuse liik ja määr H.H suhtes : Prokurör nõuab kohtus : Süüdi mõista H.H KarS § 329 järgi ja karistada teda kolme
(3)kuu vangistusega. KarS § 74 lg 1 kohaselt jätta vangistus H.H suhtes tingimisi kohaldamata ning mitte pöörata täitmisele, kui ta 24 - kuulise katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 alusel käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid: ilmub registreerimiseks kriminaalhooldaja poolt määratud ajal ja kohta, ei lahku oma elukohast kauemaks kui 15 päevaks ilma kriminaalhooldaja loata, ei vaheta oma elukohta ilma kriminaalhooldaja loata, esitab kriminaalhooldajale dokumente talle määratud kohustuste täitmise kohta. Kohtuotsus 18.02.2009.a. 11 020.- krooni rahalise karistuse ja juhtimisõiguse äravõtmise kohta kuulub edasisele iseseisvale täitmisele. Väljamõistmisele kuulub sundraha 6525.- krooni, mida KrMS § 256-5 lg 2 alusel vähendada poole võrra. Väljamõistmisele kuulub kaitsjatasu (s.h. eeluurimisel 420.- krooni) Menetluse käik H.H on end inkrimineeritavas kuriteos täies mahus süüdi tunnistanud ning andnud üksikasjalisi ütlusi kuriteo toimepanemise asjaolude kohta. Isiku poolt toimepandud kuritegu on kohtueelse uurimise käigus leidnud täielikku tõendamist ka asjas kogutud muude tõenditega. Seega esinevad kõik KrMS §2561 toodud kiirmenetluse ja 239 toodud kokkuleppemenetluse kohaldamise alused. Süüdistatav H.H ja tema kaitsja nõustusid kiirmenetluse kohaldamisega ning menetlus kohtus toimus kokkuleppemenetlusenormide kohaselt vastavalt KrMS § 2564 ja § 239-250. KrMS § 2562, 244 ja §245 nõuetest lähtuvalt sõlmis ringkonnaprokurör süüdistusaktis 09.10.2009.a. lihtmenetluse kokkuleppe. 3
(4)Süüdistatav H.H kinnitab, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Süüdistatav avaldab kohtule, et on kokkulepet sõlmides väljendanud oma vaba ja tegelikku tahet. Prokurör ja kaitsja jäävad kokkuleppe juurde. Aivar Pellja Kohtunik 4
(4)