august 2009.a Prokurör Andr a Sild Süüdistatav B.G - isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, kesk-eri haridusega, elukoht: xxx; töötab mehhaanikuna N OÜ-s; varem kriminaalkorras karistamata; tõkend - elukohast lahkumise keeld. Kaitsja advokaat määratud korras Urmas Simon RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada B.G
järgi ja karistuseks mõista 1 (üks) kuu vangistust,
järgi 3 (kolm) kuud vangistust.
lg 1 alusel, suurendades üksikkaristustest raskeimat, mõista liitkaristuseks 4 (neli) kuud vangistust .
alusel määrata, et vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui B.G 18kuulise katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab
2 Tallinna Vangla kriminaalhooldaja. kriminaalhooldusosakonna juhatajal määrata B.G-le
Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 2. Välja mõista B.G-lt menetluskulud riigieelarve tuludesse, s.o. määratud kaitsjale makstavast tasust 1 300 (üks tuhat kolmsada) krooni ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevast sundrahast 3 500 (kolm tuhat viissada) krooni. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvele 10220034800017 SEB-is või arvele 221023778606 Swedbankis, viitenumber 2800049777, ära märkida kriminaalasja number „1-09-7000“ ja süüdimõistetu nimi. Kui menetluskulusid ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse need täitmisele kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale (seoses kokkuleppemenetluse normide väidetava rikkumisega) on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest . SÜÜDISTUS B.G süüdistatakse selles, et tema 2007.a. septembris täpselt tuvastamata kuupäeval, viibides oma elukohas, korteris Tallinnas Xxx, pani lapseootel LS’i seina äärde seisma ja sõnadega „Vaatame, kuhu see löök tabab, kas näkku, makku või vastu seina,“ – lõi rusikaga vastu seina. Seejärel ütles B.G LS’ile, et rasedat naist ta ei löö ja peksa saab LS pärast seda kui on sünnitanud. Arvestades B.G eelnevat käitumist oli LS’il alust karta ähvarduse täideviimist. Seega pani B.G toime tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, so
B.G 23.07.2008.a õhtusel ajal, viibides oma elukohas, Tallinn Xxx asuvas korteris, võttis oma elukaaslasel LS’il kõrist kinni ja lohistas ta korterist välja, põhjustades sellise tegevusega LS’ile füüsilist valu. Samuti tema, 05.12.2008.a. ajavahemikul 21:00 kuni 23:00, viibides oma elukohas, Tallinnas Xxx korteris, lõi korduvalt LS’ile lahtise parema käega näo ja kukla piirkonda, seejärel ühe korra rusikaga nina piirkonda, millega tekitas LS’ile füüsilist valu ja tervisekahjustused: peaaju vapustuse ja pea põrutuse. Teise inimese tervise kahjustamise ja löömisega pani B.G toime
3 Kokkuleppe sisu Kriminaalasi oli kohtusse saadetud arutamiseks üldmenetluses. Kohtuistungil taotles süüdistatava kaitsja võimalust kokkuleppe sõlmimiseks. Sõlmitud kokkuleppe kohaselt taptleb prokurör B.G süüdi tunnistamist
ja § 121 järgi ning tema karistamist vastavalt 1-kuulise ja 3-kuulise vangistusega. Liitkaristuseks
Karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui B.G 18-kuulise katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab
Kaitsja taotles süüdistatava varalist olukorda arvestades menetluskulude vähendamist, nende jätmist osaliselt riigi kanda. Prokurör sellele taotlusele vastuväiteid ei esitanud. Kohtuliku arutamise järeldused. Süüdistuses
ja § 121 järgi tunnistas B.G ennast kohtuistungil süüdi, kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja jääb selle juurde täies ulatuses. Prokurör ja kaitsja jäid samuti sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid kohtul see otsusega kinnitada. Kannatanu LS on andnud oma nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks ja oma õigustest ning kokkuleppemenetluse kohaldamise tagajärgedest on ta teadlik . Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et B.G enda süüdi tunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud B.G käitumine, süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning ta tuleb süüdi tunnistada
Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha (teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 järgi 1,5 palga alammäära ehk 6 525 krooni). Arvestades süüdistatava varalist seisundit, temal ülalpeetavate olemasolu ja resotsialiseerumisväljavaateid, jätab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel osa menetluskuludest riigi kanda. Õigusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313. Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.