lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista O.H-lt menetluskuluna sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni riigituludesse.
lg 1 p 4 alusel välja mõista Meelis Toomeniit’ilt menetluskuluna kaitsjatasu 420 (nelisada kakskümmend) krooni riigituludesse v.-adv. abi Anti Aasmaa poolt osutatud õigusabi eest. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034800017 AS’s SEB Pank või nr 221023778606 AS`s Swedbank, märkides ära viitenumbri 2800049900 ning selgituse. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates kümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub. I Kuriteo asjaolud O.H ja J R on abikaasad, nad elavad koos kahe pojaga, kellest noorim on alaealine, xxxx asuvas korteris. 23.07.2009 kella 21.30 paiku tuli O.H koju, ta oli alkoholijoobes. J R juba magas oma toas. Lapsi veel kodus ei olnud. O.H läks abikaasa J R tuppa, äratas viimase üles, et nende omavahelistest suhetest rääkida. J. R ei soovinud rääkida ja käskis mehel korduvalt oma toast lahkuda ning lukustas ka ukse, kuid O.H avas lukustuse ning lõi ukse hooga lahti ja J. R sai uksega vastu pead, pärast seda lõi ta J. R ühe korra käega vastu käsivart. Seejärel läks J. R elutuppa, abikaasa järgnes talle ning lõi teda seal ühe korra rusikaga otsa ette, mille tagajärjel J. R kukkus pikali. O.H rebis ta püsti ja lõi veel jalaga selga. Pärast seda helistas J. R välja politsei ja kutsus koju ka oma pojad. Vanem poeg A H toimetas ema traumapunkti, kus ta fikseeriti vigastused. Patsiendikaardilt nr 9968 nähtub, et J Rl diagnoositi pea ja selja põrutus. O.H toimetati Rakvere politseiosakonda kainenema, tal esines alkoholijoove 1,10 mg/l kohta. O.H on ka varem olnud J. R suhtes vägivaldne, 03.03.2009 lõpetati
S § 121 järgi. II Süüdistuse sisu O.H süüdistatakse selles, et tema 23.07.2009 kella 21.30 paiku oma elukohas xxxx asuvas korteris alkoholijoobes olles isiklike suhete pinnalt tekkinud sõnavahetuse käigus läks oma abikaasa J Rle kallale, lüües teda käega vastu käsivart, rusikaga pähe ja ühe korra jalaga selga, tekitades J Rle füüsilist valu ja tervisekahjustusi – pea ja selja põrutuse. Seega O.H, kehaliselt väärkoheldes teist inimest, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse, pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. III Prokuröri ettepanek Viru Ringkonnaprokuratuuri Rakvere osakonna prokuröri abi Aita Ploom taotleb O.H süüditunnistamist käskmenetluses ning tema karistamist KarS § 121 järgi rahalise karistusega 80 päevamäära, s.o. 4000 krooni. IV Kohtu põhjendused 2 Kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuste tõendatuse ning karistuste määra kohta. Tegemist on teise astme kuriteoga. Tõendamiseseme asjaolud on selged ning vastavalt prokuröri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses
Kohus O.H käitumises õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastanud ja asub seisukohale, et süüdistatav pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KarS § 121 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava O.H käitumises KarS § 57 sätestatud karistust kergendavaid ja KarS § 58 sätestatud karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Kohus leiab, et karistuse eesmärgid on süüdistatava O.H puhul saavutatavad rahalise karistuse mõistmisega. VI Kohtu seisukoht menetluskulude osas Käesolevas asjas on menetluskuludeks
lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, st 6525 krooni ja
lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu.
Kaitsjatasu ja sundraha kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. Kohtunik: /allkiri/ Tiit Kullerkupp Ärakiri õige №oremreferent Lea Herne Kohtuotsus jõustus 11. septembril 2009. a. №oremreferent Lea Herne Juhindudes
oktoobril
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.