Obsah (5)

§ 329§ 66§ 74§ 424§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. oktoober 2009.a. Pärnu Kriminaalasja number 1-09-15293 Kohtukoosseis Kohtunik Anu Tammeniit Kriminaalasi A.Z süüdi

§ 329järgi A.Z; isikukood: xxx, xxxxxxxxxxx Kaitsja Viktor Kozlov Prokurör Pille Juhkov RESOLUTSIOON Juhindudes Kr

MS § 254, kohus otsustas: Süüdi tunnistada A.Z

§ 329

järgi ja mõista talle rahaline karistus 140 päevamäära (arvestusega 1 päevamäär 50 krooni), s.o. 7000 (seitse tuhat) krooni.

§ 66

alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi 7 kuu jooksul, määrates igakordselt tasumisele kuuluvaks 1000 krooni

§ 74

lg 6, § 65 lg 2 alusel mõista liitkaristus, jättes Pärnu Maakohtu poolt 25.03.2009a. mõistetud karistuse 10 kuud vangistust täitmisele pööramata, rahaline karistus viia täide iseseisvalt. KrMS § 179 lg 1 p 2 ja § 256 5 lg 2 alusel välja mõista A.Z-ilt riigituludesse sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni ning tasu riigi õigusabi eest 420 (nelisada kakskümmend) krooni. Rahaline karistus kuulub tasumisele Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034796011 SEB Pangas või arveldusarvele nr. 221023778606 Swedbankas viitenumbriga

1. Maksekorraldusele tuleb märkida selgitus „A.Z 109-15293, rahaline karistus“. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Pangas või Swedbankas nr
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber
3. Selgitusse märkida „A.Z, 1-09-15293, menetluskulud“. Kui summad pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates kümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks asja üldkorras, vastasel korral kohtuotsus jõustub. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK A.Z süüdistatakse selles, et tema hoidis kõrvele täitmisele pööratud kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisest, mis seisnes selles, et olles mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis karistatud 25.03.2009a. Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja poolt

§ 424

alusel 10 kuulise vangistusega tingimisi 18-kuulise katseajaga ja mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 10 kuuks, mis pöörati Autoregistrikeskuse poolt täitmisele 02.02.2009a. kuni 01.02.2010a. A.Z juhtis 23.05.2009a. kella 11.35 ajal, omamata mootorsõiduki juhtimise õigust x linnas x ja x tänava ristmikul liikudes kesklinna silla suunas mootorsõidukit x x registreerimismärgiga xxx xxx, rikkudes sellega Liiklusseaduse § 20 lg 1 ja Liikluseeskirja § 70 p 1 nõudeid. Seega tema, täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud muust karistuse täitmisest kõrvalehoidumisega, pani toime

§ 329järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MAAKOHTU SEISUKOHT Kohus on seisukohal, et tõendamiseseme asjaolud on selged. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on süüdistus tõendatud. A.Z on ennast kuriteo toimepanemises süüdi tunnistanud.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kriminaalasjas ei ole ilmnenud karistust raskendavaid asjaolusid, kergendava asjaoluna arvestab kohus isiku puhtsüdamlikku kahetsust. A.Z on varem kriminaalkorras karistatud.

§ 329

järgi kvalifitseeritava teo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus. Arvestades A.Z poolt tema puhtsüdamlikku kahetsust, leiab kohus, et süüdistava karistamine vangistusega ei ole põhjendatud ja leiab, et teda on võimalik mõjutada rahalise karistusega. Samas arvestab kohus karistuse mõistmisel, et A.Z on kriminaalkorras varem karistatud, samuti tema poolt toime pandud kuriteo iseloomu. Kohus leiab, et A.Z-ile tuleb määrata sanktsiooni keskmäära lähedane rahaline karistus. Prokurör on teinud ettepaneku karistada süüdistavat 140 päevamäära, s.o 7000 krooni, suuruse rahalise karistusega. Vastavalt

§-le 44 lg 2 arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on viiskümmend krooni. Tõendist isiku maksustava tulu kohta nähtub, et süüdistava päevasissetulek on 88.05 krooni. Seega tuleb rahalise karistuse kohaldamisel lugeda päevamääraks 50 krooni. Eeltoodud kaalutlustel nõustub kohus prokuröri ettepanekuga süüdistatavale mõistetava karistuse osas. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel põhjendatuks välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna sundraha vastavalt KrMS §-le 179 lg 1 p 2ja § 2565 lg 2. Kohus mõistab sundrahana välja summas 6525 krooni. Samuti peab kohus põhjendatuks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel süüdimõistetult välja mõista määratud kaitsjale makstud tasu summas 420 krooni. Anu Tammeniit kohtunik