1-08-153/5

Toimik nr 1-08-153 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11.märtsil 2009 Kohtla-Järve kohtumajas Kohtuasja number 1-08-153 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse juuresolekul Prokurör Anu Toluk Asja läbivaatamise kuupäev 11.03.2009 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid V.N-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks V.N, isikukood xxx Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 MÄÄRAS: Jätta V.N tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 06.02.2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava V.N-i tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. V.N tunnistati süüdi Viru Maakohtu 10.01.2008 kohtuotsusega KarS § 200 lg 1- § 25 lg 2 järgi ning KrMS § 238 lg 2 kohaldamisega mõisteti lõplikuks karistuseks 1 aasta ja 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta 3 kuud 9 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele Ida-Viru Maakohtu 20.02.2006 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistus 4 kuud vangistust mõistes liitkaristuseks 1 aasta 7 kuud ja 9 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 10.01.2008 ja lõpp 19.08.

1. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 06.02.
2. Kinnipidamisasutuses V.N-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangistuse jooksul teda distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Vangistuse ajal töötanud ega sotsiaalprogrammides osalenud ta ei ole. Vabanedes soovib elama minna ema juurde. 1 Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei toeta vangla taotlust kinnipeetava tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks. Kriminaalhooldusametnik leiab, et V.N-i määramine kriminaalhooldusele on ennatlik, kuna viibides kriminaalhoolduse järelevalve all ei suutnud ta täita talle kohtu poolt määratud kontrollnõudeid ja kohustusi, mille tulemusena oli kohtusse saadetud erakorraline ettekanne. Samuti on teda korduvalt karistatud väärteokorras alkoholiga seonduvate õigusrikkumiste eest. Seega võib eeldada, et isiku puhul on vabaduses reaalne alkoholi tarvitamise jätkamine, mille mõjul on uute õigusrikkumiste toimepanemise risk olemas. V.N puudub garanteeritud ametlik töökoht ja lähedaste materiaalne toetus, mis samuti võib suurendada riski uute süütegude toimepanemiseks. V.N soovib tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabaneda. Prokurör ei toeta süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et V.N tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõiki kinnipeetava isikut iseloomustavad andmed- tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. V.N on karistatud 2 korral kriminaalkorras ja 4 korral väärtegude toimepanemise eest. Uue kuriteo pani ta toime katseajal. Vabanedes puuduks tal kindel töökoht ja lähedaste toetuse puudumine võib raskendada majanduslike ja elukondlike küsimuste lahendamist ning suurendada uute kuritegude toimepanemise ohtu. Samuti alkoholi tarbimine omakorda suurendab uue kuriteo toimepanemise ohtu. Arvestades toimepandud kuriteo asjaolusid, raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus. Eeltoodust lähtudes jätab kohus süüdimõistetu V.N-i vabastamata temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega. Kohtunik Loretta Pikma (allkiri) 2