1-07-9171/5

Kriminaalasi nr 1-07-9171 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 14.mail 2009 Kohtla-Järve kohtumajas Kohtuasja number 1-07-9171 Kohtukoosseis Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse juuresolekul Prokurör Indrek Rebase Asja läbivaatamise kuupäev 14.mail 2009avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid U.I elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. U.I, isikukood XXX Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 383,§ 384 MÄÄRAS: Jätta U.I elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 14.04.2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava U.I elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. U.I on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 29.10.2007 kohtuotsusega KarS § 214 lg 2 p 1,4 ja § 202 lg 2 p 2 järgi ja karistuseks mõisteti KarS § 64 lg 1, KrMS § 238 lg 2 alusel 4 aastat 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistuse ärakandmist alates kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o 29.01.

1. Karistuse kandmise algus 29.01.2007 ja lõpp 29.05.
2. Elektroonilise valve alla vabanemise võimalus avanes 29.03.
3. Kinnipidamisasutuses U.I kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on vangistuse jooksul 6 korral distsiplinaarkorras karistatud. Omab keskharidust. Vangistuse jooksul on läbinud
4. aasta suvel individuaalse töö psühholoogiga „Agressiivsuse asendamise treeningu“ raames. Alustas õpinguid 10.klassis. Ajavahemikul 08.01-29.01.2009 osales sotsiaalprogrammis tööturuameti grupinõustamisel. Omandanud on vangistuses viibides treiali ja puuseppa kutse. Vangistuses töötanud ei ole. 1 Vabanemisel asub elama vanemate juurde aadressil XXX. Kriminaalhooldusametniku ettekande ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu kinnipeetava U.I ennetähtaegse vabastamisega elektroonilise valve alla, kuna kinnipeetav on vangistuses oldud ajal 6 korral rikkunud distsipliini. Varasemalt on 8 korda kriminaalkorras karistatud. On täheldada kõrgenenud närvilisust, mis võib väljenduda lõpuks ka agressiivsusena. Elamispind, kuhu kinnipeetav soovib elama asuda, on ametniku arvates 3 inimesele liiga väike, elanikel puudub võimalus eralduda. Arvestades ülaltoodud riske, on elektroonilise valve kohaldamisel suur oht, et U.I ei suuda psühholoogiliselt olukorda taluda ja võib ohustada oma lähedasi. U.I taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Prokurör ei toeta isiku enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve alla Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et U.I tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelvalve alla vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine elektroonilise järelevalve alla ennatlik. Katseajaga tingimisi elektroonilise valvega enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik U.I isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. U.I on kriminaalkorras karistatud 7 korral. Vabanedes järjekordsest vangistusest 18.08.2006 pani toime uue, esimese astme kuriteo, väljapressimise ja kuriteo tulemusena saadud vara omandamise ja hoidmise - viis kuud hiljem. Vangistuse jooksul on tema suhtes kohaldatud 6 distsiplinaarkaristust. Isiku käitumine vanglas näitab, et süüdimõistetu ei ole veel võimeline hoidma enda käitumist kontrolli all ja hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused U.I puhul eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ei ole täitnud ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Alkoholi ja narkootikumide tarbimine omakorda suurendab uue kuriteo toimepanemise ohtu. Vabanedes ei ole ka kindlat töökohta ega sissetulekuallikat. Arvestades U.I poolt toimepandud kuritegude asjaolusid ja nende raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes jätab kohus süüdimõistetu U.I vabastamata temale Harju Maakohtu 29.10.2007 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve alla. Kohtunik Loretta Pikma /allkiri/ 2