otsusega kriminaalasjas 1 – 09 – 3710 välja mõistetud menetluskulude ositi tasumiseks. Määrus väljastada avaldaja A.G-le. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse alates päevast, mil isik kohtumäärusest teada sai või pidi teada saama, määruse koostanud kohtule. Määruse motiivid: A.G mõisteti süüdi Harju Maakohtu 21.05.2009.a. otsusega KarS § 199 lg 1 järgi. Kohtuotsusega mõisteti temalt välja menetluskuludena sundraha 6525,00 krooni ja õigusabikulud 1292,10 krooni. Kohtuotsusega määrati, et kohtukulud ja sundraha tasuda 4 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. A.G esitas 15.09.2009.a. Harju Maakohtule avalduse, milles palub pikendada sundraha ja õigusabikulude tasumise tähtaega ja võimaldada need tasuda 18 kuu jooksul. A.G põhjendab esitatud taotlust raske majandusliku olukorraga ning töötusega. Taotlusele on lisatud Eesti Töötukassa tõend. Kohus asub seisukohale, et A.G avaldus temalt kohtuotsusega välja mõistetud sundraha ja õigusabikulude ositi tasumiseks tuleb jätta rahuldamata.
kohaselt järgitakse kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel järgitakse kriminaalmenetluse seadustiku sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta.
kohaselt võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik mõjuvate põhjuste olemasolu korral süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Määrates isikult kohtuotsusega väljamõistetud rahaliste nõuete tasumise ositi, peab olema kohtul veendumus, et isikul ei ole võimalik täita rahalisi nõudeid koheselt ja täies ulatuses või rahaliste nõuetekohene ning täies ulatuses täitmine seaks kohustatud isiku või tema perekonnaliikmed raskesse materiaalsesse olukorda. Käesoleval juhul on taotleja põhjendanud esitatud taotlust töötuse ja raske majandusliku olukorraga. Kohus osundab Tallinna Ringkonnakohtu 07.04.2009.a. lahendile väärteoasjas 4 – 09 – 3265, milles ringkonnakohus on asunud seisukohale, et rahalise karistuse kohese ning täies ulatuses tasumise võimalikkuse hindamisel tuleb arvesse võtta mitte üksnes kohustatud isiku sissetulekut, vaid isikule kuuluvat vara tervikuna, st võimalust tasuda rahaline karistus isiku kogu vara arvelt. Kohus märgib, et ainuüksi töökoha puudumine ei ole käsitletav raske majandusliku olukorrana ning ei ole mõjuvaks põhjuseks mõistetud rahaliste kohustuste kohese ja täies ulatuses tasumata jätmisel. Nimetatud seisukohal on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma 26.05.2008.a. määruses 1 – 08 – 3788.
§-st 424 tulenevalt on kohtul võimalik pikendada või ajatada tasumist kuni ühe aasta võrra. Määrates kohtuotsusega väljamõistetud summad tasumisele 18 kuu jooksul ei ole see kooskõlas seaduses sätestatud tähtajaga. Kohtule jääb arusaamatuks ka asjaolu, miks ei ole taotleja kohtuotsusega määratud 4 kuu jooksul isegi mitte alustanud rahaliste nõuete tasumisega. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes
otsusega kriminaalasjas 1 – 09 – 3710 välja mõistetud menetluskulude tasumise ajatamiseks. Alari Möldre täitmiskohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.