lg 2 p 1 järgi Prokurör Tiina Viru Süüdistatav E.T, isikukood xxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxx, töötuna registreeritud, varem kriminaalkorras karistamata Kaitsja vandeadvokaat Matti Reinsalu Resolutsioon Süüdi tunnistada E.T
lg 2 p 1 järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.
lg 1 alusel jätta vangistus tingimisi täielikult kohaldamata, kui E.T ei pane 5 (viie) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista E.T-lt riigituludesse sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni ja kaitsjatasu katteks 450 (nelisada viiskümmend) krooni, millele lisandub käibemaks 90 krooni, samuti postikulu 26 krooni. Väljamõistetud summad tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele ASi SEB Pank nr 10220034800017 või ASi Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049696 ning selgitus: „1-09-20240, kaitsjatasu, postikulu või sundraha“. Määratud rahasummad tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista E.T-lt tsiviilhagi katteks Riigimetsa Majandamise Keskuse kasuks 331 628.25 krooni. Otsusele võib kohtumenetluse pool esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajja kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning apellatsioon tuleb esitada kirjalikult 15 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest arvates. Menetluskulude peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale kohtuotsuse kuulutamisest arvates. Tuvastatud asjaolud E.T süüdistatakse
lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, selles, et tema, töötades alates 2.05.2008 kuni 17.08.2009 xxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx (xxxxxxxxx) jahimajanduse osakonna xxxxxxxxxxx jahimajandi juhatajana, omastas talle usaldatud RMK vara ebaseaduslikult enda kasuks pööramisega kokku 331 628.25 krooni ulatuses. E.T omastas jaanuaris 2009 xxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx vallas jahil lastud trofeenahad väärtusega 4000 krooni, mis RMK-s 28.01.2009 koostatud arve nr 109937 alusel jahil lastud ühe ilvese- ja 5 hundinaha kohta summas 4000 krooni oleks tulnud tal tasuda 02.02.09 RMK arvele. Samuti süüdistatakse E.T selles, et tema,
lg 2 p 1 tähendatud isikuna, on jätnud xxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx vallas ajavahemikul 01.01.2009 kuni 30.06.2009 sisestamata RMK jahilubade elektroonilisse programmi (JES) kokku 14 jahil lastud ulukirümba realiseerimisdokumendid. Jaanuaris-veebruaris on 5 jahiloa puhul realisatsioonidokumendiks märgitud jahiprotokoll, kuid protokollist ja kliendile saadetud arvest ei nähtu, et liha oleks realiseeritud. 28.02.09 kütitud 2 jahiloa puhul on realisatsioonidokumendiks märgitud deklaratsioon, kuid raamatupidamisdokumentides puudub lubade alusel lihakehade müügiarve. 6.03.09 kütitud 5 jahiloa puhul on realisatsioonidokumendiks märgitud jahiprotokoll, kuid sellest ja kliendile saadetud arvest ei nähtu, et liha oleks realiseeritud. 16.06.09 on kütitud jahiloa alusel sokk ja metssiga. E.T jättis load JES-i sisestamata ja raamatupidamisele andmed lihakehade realiseerimise kohta esitamata, omastas lihakehad ebaseaduslikult enda kasuks pööramisega, mistõttu RMK-l jäi saamata liharaha kokku II kategooria hulgiostuhindadest lähtuvalt (35 krooni kg metssiga ja 40 krooni kg metskits) 17 225 krooni, lisaks käibemaks 3100.50 krooni. E.T on liha 20 325.50 krooni väärtuses omastanud. Samuti süüdistatakse E.T selles, et tema,
lg 2 p 1 tähendatud isikuna, võttis 14.04.2009 Eesti Post AS Tallinna Postkontorist Narva mnt 1 Tallinn Western Union kaudu talle P R poolt saadetud rahakaartide alusel välja 22 634.10 EEK ja 24 143 EEK ning 29.04.2009 Eesti Post AS Tallinna Postkontorist Narva mnt 1 Tallinn Western Union kaudu talle A-M R poolt saadetud rahakaardi alusel välja veel 24 143 EEK, seega kokku 70 920.10 EEK RMK-le jahi korraldamise eest ettemaksuna saadetud raha. E.T jättis RMK-le edastamata Taani jahimeestelt ettemaksuna talle saadetud 35 250 DKK, seega 74 114.20 krooni ja omastas kogu raha. E.T ei vormistanud selle jahi kohta RMK-le jahiprotokolle ning ei esitanud jahinimekirja. Samuti ei teatanud E.T RMK-le andmeid jahil kütitud trofeede kogustest ja ei esitanud dokumente lihakehade realiseerimise kohta. Jättes jahid RMK-s vormistamata, laskis ta nende eest raha maksta endale ja omas tas selle ebaseaduslikult enda kasuks pööramisega. Samuti süüdistatakse E.T selles, et tema,
lg 2 p 1 tähendatud isikuna, võttis juunikuus 2009 xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxx vallas xxxxxxxxxxxxx jahimajandis 2 jahil olevatelt Taani jahimeestelt ettemaksu septembris 2009 toimuma pidanud jahi eest sularahas järgmiselt: I M`lt 7 päeva eest à 160 EUR, kokku 1120 EUR, lisaks 1870 EUR trofee eest, seega kokku 2990 EUR P R’ilt 7 päeva eest à 160 EUR, kokku 1120 EUR, lisaks 660 EUR trofee eest, seega kokku 1780 EUR Dorte S’ilt 3 päeva eest à 160 EUR, kokku 480 EUR, lisaks 1180 EUR trofee eest, seega kokku 1660 EUR B L’ilt 3 päeva eest à 160 EUR, kokku 480 EUR, lisaks 660 EUR trofee eest, seega kokku 1140 EUR B Pilt 3 päeva eest à 160 EUR, kokku 480 EUR, lisaks 550 EUR trofee eest, seega kokku 1030 EUR P B’ilt 3 päeva eest à 160 EUR, kokku 480 EUR, lisaks 740 EUR trofee eest, seega kokku 1220 EUR. P R’ilt 5 päeva eest à 160 EUR, kokku 800 EUR, lisaks 660 EUR trofee eest, seega kokku 1460 EUR. Kokku sai E.T jahiteenuse eest ettemaksu 11 280 EUR, seega 176 493.65 krooni. E.T jahti septembris 2009 taanlastele ei korraldanud ja raha RMK-le ei edastanud ning sularahas saadud ettemaksuna tasutud summa omastas ebaseaduslikult enda kasuks pööramisega. Samuti süüdistatakse E.T selles, et tema,
lg 2 p 1 tähendatud isikuna, nõudis oma arvele P R’ilt ettemaksu septembris 2009 toimuma pidanud jahi käigus kütitavate põtrade eest. P R kandis 17.06.2009 E.T isiklikule Swedpanga arvele nr xxxxxxxxxxxxx 22 500 DKK, seega 47 306.90 krooni. E.T võttis oma kontolt 19.06.2009 Tallinnas xxxxxxxxxxxxx tn xx pangaautomaadist sularahas välja 24 500 krooni ja xxxxxxxxxxxx xxx tn 70 pangaautomaadist sularahas välja 5 500 krooni ning 20.06.2009 Tallinnas xxxx tn xx pangaautomaadist sularahas välja 17 000 krooni, seega kokku 47 000 krooni. E.T taanlasetele septembris 2009 xxxxxxxxxxxx jahimajandis jahti ei korraldanud ja ettemaksuna saadud raha RMK-le ei edastanud vaid omastas ebaseaduslikult enda kasuks pööramisega. Samuti süüdistatakse E.T selles, et tema,
aasta juunikuus xxxxxxxxxxl xxxxxxxxxxx vallas ettemaksuna A V’elt sularahas 600 EUR, seega 9388 krooni ajavahemikul 14.08. - 16.08.2009 xxxxxxxxxxx jahimajandi piirkonnas toimuma pidanud jahi eest. 25.08.09 koostas RMK toimunud jahi kohta A V arve nr 117619 summas 2105 EUR, millest 1200 EUR oli jahiteenuse eest ja 905 EUR kütitud ulukite maksumus. 27.08.09 saatis A V e-kirja RMK-le selle kohta, et ta maksis E.T-le sularahas 600 EUR, seega 9388 krooni. E.T on jätnud jahi sisestamata RMK jahikalendrisse ja ettemaksuna saadud raha edastamata RMK-le. Seega omastas E.T xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxx vallas 9388 krooni (600 EUR) RMK raha. Oma tegevusega omastas E.T ebaseaduslikult talle usaldatud RMK vara kokku 331 628.25 krooni pöörates selle enda kasuks ning pani toime
Menetlus kohtus Kohtuistungil süüdistatav kinnitab, et on süüdistuses märgitud teo toime pannud. Süüdistusest ja kokkuleppekohasest karistusest on ta aru saanud ja nõustub karistusega. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et süüdistatava E.T-ga karistamise kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte 3 avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Seega tuleb ta süüdi tunnistada
Kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör tema süüdi tunnistamist
lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistamist vangistusega 2 aastat.
lg 1 alusel jätta vangistus tingimisi täielikult kohaldamata, kui ta ei pane 5-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Asjas on esitatud tsiviilhagi. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 5 kohaselt tsiviilõigused ja – kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 sätestab võlasuhte tekkimise alused ning § 3 punkti 2 kohaselt võlasuhe võib tekkida kahju õigusvastasest tekitamisest. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kahju on tekitatud õigusvastase käitumisega ning seega kuulub tsiviilhagi rahuldamisele ja välja mõistmisele. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 nõuab kohus süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel süüdimõistetult sisse menetluskulud riigituludesse, mille hulka käesoleval juhul kuuluvad kaitsjatasu KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel 450 krooni, millele lisandub käibemaks 90 krooni, ja KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 6525 krooni, veel KrMS § 175 lg 1 p 10 alusel postikulu. Kohus juhindus süüdimõistava otsuse tegemisel
§-dest 201 lg 2 p 1, 73 ning KrMS §dest 180, 189 lg 3, 190, 248 lg 1 p 4, 249, 306 ja 313. Heino-Vello Pihlak Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.