1-06-12960/48

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg, koht

1. detsembril
2. a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-06-12960 Kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Prokurör Ruti Kilg Kriminaalasi Süüdimõistetu H.E tingimisi enne tähtaja lõppemist elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastamise otsustamine Süüdimõistetu H.E isikukood: xxx; elukoht vabanemisel: xxx Kaitsja - RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 432 lg-st 3, kohtunik määras: Jätta H.E temale Viru Maakohtu
3. jaanuari
4. a aasta otsusega kriminaalasjas nr 1-06-12960 mõistetud liitkaristuse 3 aasta 5 kuu ja 28 päeva pikkuse vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaja lõppemist elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Menetluse käik ja asjaolud Viru Maakohtu 31.01.
5. a otsusega kriminaalasjas nr 1-06-12960 tunnistati H.E süüdi KarS § 294 lg 1- § 25 lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti 3 aasta ja 6 kuu pikkune vangistus. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistuse kandmise aja hulka H.E 1 kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 2 päeva vangistust, ning kandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 3 aastat 5 kuud ja 28 päeva vangistust. Viru Ringkonnakohus jättis oma 28.03.
6. a otsusega Viru Maakohtu 31.01.
7. a otsuse H.E süüdimõistmises KarS § 294 lg 1- § 25 lg 1 järgi muutmata. Kohtuotsus jõustus Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrusega 09.06.
8. a. Kinnipeetava karistusaeg algas 09.09.
9. a ja lõpeb 07.03.
10. a. H.E on varem kriminaalkorras karistamata. Kinnipeetav on andnud nõusoleku enne tähtaega vabastamiseks koos elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja nõustub H.E tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastamisega, kuna leiab, et toetudes kogutud andmetele, sobib H.E kriminaalhooldusele. Kohtumenetluse poolte seisukohad H.E palub end vabastada ennetähtaegselt elektroonilise valve alla. Prokurör on seisukohal, et H.E ei ole võimalik karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada arvestades toimepandud kuriteo raskust ja iseloomu. Täitmiskohtuniku seisukoht H.E mõisteti kohtuotsusega süüdi tahtliku teise astme kuriteo toimepanemise katses. Vastavalt KarS §-le 76 lg 1 p 1 teise astme kuriteo või esimese astme kuriteo ettevaatamatus toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud ning isik nõustub käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Kinnipeetava karistusaeg algas 09.09.
11. a ja lõpeb 07.03.
12. a. Kuna käesolevaks hetkeks on süüdimõistetul kantud enam kui üks kolmandik karistusajast ja mitte vähem kui kuus kuud ning H.E on andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks, on olemas formaalne alus kinnipeetava vangistusest enne tähtaega vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Justiitsministri 22.02.
13. a määrusega nr 15 kehtestatud „Elektroonilise järelevalve täitmise ja järelevalve korra“ § 4 lg-st 1 lähtuvalt on elektroonilise järelevalve kohaldamise eelduseks see, et elukoht sobib elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldaja antud hinnangul on H.E tulevane elukoht xxx sobiv elektroonilise valve kohaldamiseks, mis tähendab, et täidetud on ka elektroonilise valve kohaldamise eeldused. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 2 Positiivne on, et H.E ei ole vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud. Kinnipeetav on alates 17.10.
14. a töötanud vanglatööstuses majandusabitöölisena, mis tähendab, et vangistuses veedetud aega on ta sisustanud kasulikult. Vabanemise korral on H.E garanteeritud elukoht, mis sobib elektroonilise valve kohaldamiseks. Samuti on süüdimõistetul olemas toetav suhtlusvõrgustik perekonna näol. Kuigi isiku varasem elukäik ja käitumine karistuse kandmise ajal on olnud õiguspärane, arvestab kohus esimese faktorina ennetähtaegse vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, mis tulenevalt KarS § 76 lg 3 mõttest on esmatähtis. H.E tunnistati kohtu poolt süüdi KarS § 294 lg 1 -25 lg 1 järgi, selles, et olles nimetatud Harju Maakohtu kohtunikuks Vabariigi Presidendi 07.09.1993 otsusega nr 169, mille alusel ta täitis õigusemõistmise ülesandeid, olles seega KarS-i § 288 lg 1 tähenduses ametiisik, kellel on võimuesindaja ülesanded, nõustus talle vara lubamisega ning vara vastuvõtmisega vastutasuna selle eest, et ta paneb edaspidi toime seadusega mittelubatud teo. Kohus leidis, et aususe kohustuse rikkumine ja riigivõimu ausust ja äraostmatust rünnanud kohtunikuvande andnud kohtuniku süü on suurem kui see oleks teiste ametiisikute puhul sama süüteokoosseisu realiseerimisel. H.E ülesandeks kohtunikuna oli Eesti Vabariigis õigusemõistmine. Seega pidi ta seadusi järgides kaitsma isikuid ebaseaduslikkuse eest. Kohtuniku ausameelsus ja sõltumatus peab olema tingimusteta tagatud. H.E aga isikuna, kellele on esitatud kõrgendatud nõudmised, kahjustas oma tegevusega kohtunikkonna ja kogu õigusemõistmise mainet, seadis kahtluse alla kohtusüsteemi usaldusväärsuse. Lisaks eelnevale mõistab ja kahetseb H.E vangla materjalide kohaselt süütegu osaliselt. Kinnipeetava sõnul on temale määratud karistus liiga karm. Selline arusaam nähtus ka H.E poolt kohtus avaldatud seisukohtadest. Seega ei ole süüdimõistetu aru saanud, kui laiaulatuslikku kahju ta on kuriteoga ühiskonnale tekitanud, mis näitab, et tema vabastamine käesoleval ajal elektroonilise valve alla oleks ennatlik. Kinnipeetav ei ole end nii lühikese karistuse kandmise ajaga ühiskonna silmis rehabiliteerinud. Kuna H.E käitus kuritegu sooritades tagajärgedega mittearvestavalt, tal puudus realistlik arusaam teo tagajärgedest nii endale kui kogu ühiskonnale, ta ei ole oma süüd täielikult tunnetanud vaatamata avaldatud kahetsusele, ning on kuriteoga riivanud ühiskonnaliikmete põhiseadusest tulenevat õigust, mille kohaselt on igaühel õigus riigi ja seaduse kaitsele, jätab kohus H.E Viru Maakohtu 31.01.
15. a otsusega mõistetud 3 aasta 5 kuu ja 28 päeva pikkuse vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Ingeri Tamm Kohtunik 3