Prokurör Loreta Tšurilova Süüdistatav P.P - isikukood: xxx; Eesti kodanik, põhiharidus, kindla elu- ja töökohata; varem kriminaalkorras karistatud kuuel korral, neist viimati: Harju Maakohu otsusega 24.03.2009.a KarS § 199 lg 2 p 7, 9 - § 25 lg 2 järgi – 4 kuud vangistust tingimisi 2aastase katseajaga (ära kantud 2 päeva eelvangistusena); tõkend –vahi all pidamine alates 21.08.09.a. (kahtlustatavana oli kinni peetud 19.08.09.a.) Kaitsja määratud korras Eva Rivis RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada P.P KarS §
lg 2 järgi (varguse katse 19.08.09.a.) ja mõista talle karistuseks 3 kuud vangistust. Õigeks mõista P.P varguse katse episoodis 06.06.2009.a. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku (1 kuu) võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 2 (kaks) kuud vangistust 2 KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust (2 kuud vangistust) Tallinna Linnakohu 24.03.2009.a otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa, s.o 3 kuu ja 28 päeva võrra ja liitkaristuseks mõista 5 (viis) kuud ja 28 päeva vangistust. Tõkend – vahi all pidamine jätta muutmata ja mõistetud vangistuse alguseks lugeda
teod, mis olid suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. 3 Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused P.P-le süüks arvatud varguse katse 19.08.2009.a. on lisaks tema süü omaksvõtule kohtuistungil tõendamist leidnud järgmiste kohtuistungil kontrollitud tõenditega: -Rimi Eesti Food AS avaldusega selle kohta, et Juhkentali 33/35 Säästumarketi kauplusest püüti 19.08.09.a. varastada 8 pakki kohvi koguväärtusega 278,40 krooni, sest isik möödus kassadest kauba eest tasumata. Kuna aga pärast isiku kinnipidamist kaup tagastati rikkumata kujul, siis kahjunõuet süüdlase vastu neil ei ole (tl.2); -tunnistaja M I ütlustega selle kohta, et kaupluses peeti kinni mees, kes oli kassadest möödunud 8 paki kohviga nende eest tasumata. Meesterahvas oli ebakaines olekus, kaup tagastati kauplusele (tl. 3- 4); -kahtlustatavana peeti kinni P.P (kinnipidamise protokoll tl. 8 - 10) ning indikaatorvahendiga tuvastati tal joove 0,97 mg/l (tl.6, 7); -süüdistatava P.P enda ütlustega kohtueelses menetluses, kus ta on väitnud, et 19. augustil oli ta tarvitanud õlut ja viina, päeval magas mahajäetud majas ning õhtul läks veel joobes olles Säästumarketisse, et varastada kohvipakke, need maha müüa ja süüa osta. 8 pakki Luxus kohvi pani ta endale kilekotti, möödus kassadest, kuid enne poest väljumist pidas üks müüjatest ta kinni. Siis tulid kohale turvatöötajad, kutsuti välja politsei (tl.11 - 13). Väljavõte karistusregistrist (tl. 40 - 43) ning viimase kohtuotsuse ärakiri (tl.44 - 45) kinnitavad, et P.P on isik, keda on korduvalt karistatud varguste eest, viimase otsuse kohaselt on ta süüdi mõistetud süstemaatilises varguse katses ning uue varguse katse on ta toime pannud katseaja kestel. Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud P.P käitumine KarS § 199 lg 2 p 9 – § 25 lg 2 järgi, s.o. süstemaatilise varguse katsena. Vargusest on kujunenud P.P sissetulekute allikas ning varavastaseid süütegusid sooritab ta ka väljakujunenud harjumustest lähtuvalt. Riigikohtu lahendist 3-1-1-87-08 tulenevalt ei ole süstemaatilisuse jaoks oluline, kas isik on varasemate varguste eest süüdi mõistetud, või on need tuvastatud alles ühes menetluses. Süstemaatilise varguse moodustavad nii kuriteod kui väärteod. Kui isik on varem karistatud korduvalt varguse eest KarS § 199 järgi, võib teda süstemaatilise varguse eest vastutusele võtta sõltumata varastatu väärtusest. Süüdistuse esimeses episoodis, s.o. vargus Viking Line XPRS laeva kauplusest, prokurör loobus süüdistusest, kuna Eesti karistusseadus kehtib teo kohta, mis on toime pandud Eesti territooriumil. Laev on selle riigi territoorium, kelle lipu all ta sõidab. Avalduses (tl.20) ja selle eestikeelses tõlkes (tl.22) on öeldud, et vargus toimus Soome vetes ja laev sõidab Rootsi lipu all. Kui prokurör on süüdistusest loobunud, tuleb kohtul vastavalt KrMS § 309 lg 2 teha õigeksmõistev kohtuotsus. Seega süüdistuse episoodis 06.06.2009.a. tuleb P.P õigeks mõista. Vaatamata ühes episoodis õigeksmõistmisele, tuleb P.P süüdi tunnistada KarS §
Kohus ei ole tuvastanud õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid. Toimepandud teo eest tuleb süüdlast ka karistada. 4 Karistuse mõistmisel lähtub kohus P.P süüst. Varguse ulatus ei olnud suur ja see jäi katse staadiumisse. Kohus arvestab karistust kergendava asjaoluna P.P süü puhtsüdamlikku kahetsust. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. P.P puudub kindel elu- ja töökohta ning legaalsed sissetulekuallikad, mistõttu pole võimalik teda karistada kergemaliigilise karistusega, s.o. rahalise karistusega. Samuti ei oleks kergemaliigiline karistus mõistlik ega piisav isikule, kes uue analoogse süüteo paneb toime katseaja kestel. Kohus nõustub prokuröri ja kaitsja ettepanekuga karistada P.P vangistusega sanktsiooni alampiiri lähedaselt ehk karistuseks mõista 3 kuud vangistust, mida lühimenetlusest tulenevalt peab vähendama kolmandiku võrra ning kandmisele kuulub 2 kuud vangistust. Uue kuriteo on P.P toime pannud katseaja kestel, mistõttu tuleb talle liitkaristus mõista KarS § 65 lg 2 alusel. Täitmisele tuleb pöörata 24.03.2009.a. Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse kandmata osa, s.o. 3 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb karistusaja hulka arvata ka eelvangistusaeg, mistõttu P.P-le mõistetava vangistuse alguseks tuleb lugeda 19. august 2009.a. KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdimõistetul hüvitada ka menetluskulud. Antud asjas on nendeks kuludeks määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral sundraha 1, 5 kuupalga alammäära, s.o. 6 525 krooni. Arvestades süüdimõistetu varalist seisundit ning tema resotsialiseerumisväljavaateid, jätab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel osa menetluskuludest riigi kanda, kuna kõigi menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu. Õigusnormid, millest kohus lähtub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 175 lg 1 p 4, 9; 179 lg 1 p 2; 180, 238 lg 2, 311-313, 315. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.