← Eesti

1-08-9015/10

Obsah (6)§ 169§ 199§ 209§ 266§ 263§ 424

KOHTUOTSUS Ärakiri EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16. märts 2009a Rakvere, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-08- 9015 Kohtukoosseis kohtunik Tiit Kullerku

§ 169järgi kvalifitseeritava kuriteo. Gunnar Kekkoneni süüdistatakse selles, et tema Kar

S § 199 lg.2 p.4 tähendatud isikuna varastas 27.04.2008 kella 19.15 paiku Lääne-Virumaal Sõmeru vallas tanklas müügileti alt operaator K A mobiiltelefoni E210 väärtusega 2000 krooni. Seega Gunnar Kekkonen KarS § 199 lg.2 p.4 tähendatud isikuna võttes ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil,

§ 199lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Gunnar Kekkoneni süüdistatakse selles, et tema Kar

S § 209 lg 2 p1 tähendatud isikuna 19. juunil 2007 xxxx valetas V T, et M S müüs V. T valduses oleva ja M. S kuuluva veoauto xxxx ära ja et tal on luba see auto minema vedada. Selle kinnituseks imiteeris ta V. T juuresolekul M. S helistamist ja sai V. T auto xxxx väärtusega 000 krooni enda valdusse. Seega Gunnar Kekkonen KarS § 209 lg.2 p.1 tähendatud isikuna saades varalist kasu tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel,

§ 209lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Gunnar Kekkoneni süüdistatakse selles, et tema koos V.B-ga 25.12.2007 kella 03.00 paiku tungis omaniku tahte vastaselt ukse lõhkumise teel xxxx asuvasse V V kasutuses olevasse korterisse. Seega Gunnar Kekkonen tungides isikute grupis valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumi,

§ 266lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Gunnar Kekkoneni süüdistatakse selles, et tema 26.12.2007 kella 00.10 paiku ründas ta koos Arno Grünfeldiga xxxx kortermaja trepikojas H L, peksis teda käte ja jalgadega kehasse ja tekitas kehavigastusi. Seega Gunnar Kekkonen rikkudes isikute grupis avalikus kohas teiste isikute rahu ja avalikku korda ja kasutades seejuures vägivalda,

§ 263p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 3

(4)Gunnar Kekkoneni süüdistatakse selles, et tema olles karistatud 31.05.2004 aastal Ida Politseiprefektuuri poolt Liiklusseaduse § 74´19 järgi mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobe seisundis rahatrahviga 10200 krooni, juhtis alkoholijoobes olles 07.02.2008 kella 21.20 paiku sõiduautot xxxx reg nr xxxx Lääne-Virumaal Tamsalu vallas Vajangu külas maja nr 26 suunas. Seega Gunnar Kekkonen juhtides alkoholijoobes olles mootorsõidukit isikuna, kes on varem karistatud sellise teo eest,

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Gunnar Kekkoneni süüdistatakse selles, et tema esitas 04.03.2008 Rakvere linnas ARK Paide büroo Rakvere osakonnas ajutise juhiloa saamiseks taotluse nr R0801890 vormistamisel teadvalt valeandmeid, tuues ajutise juhiloa saamise põhjuseks eelneva juhiloa kaotuse, kuigi 01.03.2008 oli tema suhtes Soome Vabariigis koostatud protokoll seoses sõiduki joobeseisundis juhtimisega ning ühtlasi peetud kinni tema juhiluba nr xxxx. Valeandmete esitamise tulemusena andis ARK 04.03.2008 Gunnar Kekkonenile välja uue ajutise juhiloa nr xxxx. Seega Gunnar Kekkonen esitades teadvalt ametliku dokumendi saamise eesmärgil ametiasutusele valeandmeid pani KarS § 280 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. V.B süüdistatakse selles, et tema koos Gunnar Kekkoneniga 25.12.2007 kella 03.00 paiku tungis omaniku tahte vastaselt ukse lõhkumise teel xxxx asuvasse V V kasutuses olevasse korterisse. V.B tungides isikute grupis valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumi,

§ 266lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. II Kohtu järeldused süüdistuse põhjendatuse osas Süüdistus Kar

S §169 järgi Viru Maakohtu 20.03.2006.a. määrusega kohustati G.Kekkoneni maksma igakuist elatist lapsele G K 1500 krooni alates 02.01.

  1. Kohtutäituri kirjast 18.12.
  2. nähtub, et elatise võlgnevus on ajaliselt 11 kuud ja 17 päeva, summaliselt 17304.00 krooni, kohtutäituri 01.04.2008.a. kirjast nähtub, et summaline võlg on 35640.00 krooni. Kannatanu I T 12.12.2006.a. avaldusest nähtub, et G.Kekkonen hoiab kuritahtlikult kõrvale kohtumäärusega väljamõistetud elatise maksmisest ja ta palub alustada kriminaalmenetlust. Kannatanu I T kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et G.Kekkonen on hoidnud kõrvale elatise maksmisest nende ühise poja ülalpidamiseks ja pole toetanud last ka muul viisil. Kuni kriminaalmenetluse algatamiseni ei saanud ta lapse kasvatamiseks G.Kekkonenilt mingisugust toetust, viimasel ajal on andnud väiksemaid rahasummasid kokku u 5000.00 krooni. G.Kekkoneni tunnistab ennast elatise mittemaksmises süüdi, tema kohtus antud ütlustest nähtub, et ta oli teadlik kohtumäärusest elatise väljamõistmise kohta, kohtutäituri kaudu ta elatist maksnud ei ole, kohtutäituriga ühendust võtnud ei ole, on andnud I.T väiksemaid summasid. Elatise mittemaksmist põhjendab sellega, et tal on teisi lapsi veel, et pole olnud piisavalt raha. Samas ta tunnistab, et vabanes vanglast 2006.a. märtsis, on olnud lühiajaliselt tööl kahes ettevõttes ja on teinud ka juhutöid. KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse süüteokoosseisu olemasolu G.Kekkoneni tegevuses on ülalnimetatud tõenditega täielikult tõendamist leidnud. Lapse ülalpidamise kohustuse rikkumise kuritahtlikkus väljendub asjaolus, et kohustust on rikutud süstemaatiliselt ja pikemaajaliselt st. igakuiselt rohkem kui kahe aasta vältel. G.Kekkoneni väide, et tal polnud raha kohustuse täitmiseks on paljasõnaline, ennastõigustav ja ebausaldusväärne, ta ise on tunnistanud töökohtade olemasolu, samuti nähtub käesoleva kriminaalasja materjalidest, et ta sageli tarvitas alkoholi ja pani toime mitmesuguseid kuritegusid selle asemel, et oleks otsustanud seaduskuuleka eluviisi kasuks, mis oleks võimaldanud leida püsivama ja tasuvama töö. 4

(4)Kohtu arvates pani G.Kekkonen KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime otsese tahtlusega, ta oli teadlik elatise maksmise kohustusest ning vähemalt möönis, et oma tegevusetusega realiseerib süüteokoosseisu ja jätab lapse elatiseta. G.Kekkoneni tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine ja ta tuleb KarS § 169 järgi süüdi tunnistada. Süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4 järgi K A mobiiltelefoni varguses tunnistab G.Kekkonen ennast süüdi. Tema kohtus antud ütlustest nähtub, et ajal mil bensiinitankla teenindaja seljaga tema poole oli võttis ta leti alt telefoni ja pani oma taskusse, kavatses selle teoga nalja teha ja telefoni hiljem tagasi anda aga unustas, hiljem kui oli teises tanklas helistas keegi tema kaaslasele ja paluti telefon tagasi viia, andis siis telefoni oma kaaslase P V kätte kes selle omanikule tagastas. Lisaks G.Kekkoneni enda ütlustele on KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse ja subjektiivse süüteokoosseisu olemasolu G.Kekkoneni tegevuses tõendatud veel kannatanu K.A ütlustega selle kohta, et märkas telefoni kadumist peale ühe seltskonna lahkumist tanklast, et ka turvalindilt oli näha, et telefoni võttis üks pikem mees, ta suutis auto järgi isikud kindlaks teha, helistas ja käskis telefoni tagasi tuua. Ta on telefoni tagasi saanud ja materiaalseid nõudmisi tal ei ole. Võõra telefoni võttes ja sellega lahkudes oli G.Kekkonen teadlik oma tegevuse vastavusest varguse süüteokoosseisu objektiivsetele tunnustele ja pani varguse toime vähemalt otsese tahtlusega. G.Kekkoneni tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine, kuna ta on varem karistatud varguse eest tuleb ta KarS § 199 lg 2 p 4 järgi süüdi tunnistada. Süüdistus KarS § 209 lg 2 p 1 järgi M S autoga seotud kelmuseepisoodis G.Kekkonen ennast süüdi ei tunnista. Tema kohtus antud ütlustest nähtub, et V T on tema onu, M S on onunaine, tema teada kuulus T elukohas seisev veoauto tema vanaisale, kes on surnud. Ta väidab, et veoauto vastu tundis huvi üks tema juhututtav, kes tahtis sellest teha krossiauto, temal endal selle veoauto vastu mingit huvi polnud aga kuna onu oli varem avaldanud, et soovib veoautot müüa läks ta 2007 aasta juunis koos selle juhututtavaga onu juurde, saadigi kaubale, onu andis sellele mehele M S telefoninumbri, et see saaks ühendust võtta ja S raha üle kanda, nad panid veoauto tema kaaslase auto sleppi ja sõitsid Rakverre, ta ei tea kuhu tema kaaslane selle auto viis ja mis sellest saanud on, tema sellest tehingust kasu ei saanud, oma kaaslase kohta ta midagi öelda ei oska ja tema asukohta ei tea. Enda tegevuse kohta onu juures on G.Kekkonen andnud erinevaid ütlusi. Kohtuistungil väitis ta algul, et asju ajasid omavahel tema kaaslane ja V.T, et tema M.S ei helistanud. Hiljem väitis ta, et ei mäleta kas ta helistas või teeskles helistamist M.S. Kohtuistugil G.Kekkoneni mälu värskendamiseks avaldatud ütlustest nähtub, et vastastamisel V.T on G.Kekkonen andnud ütlusi selle kohta, et V.T ei tahtnud autot ära anda ja andis talle M.S lauatelefoni numbri ning ta helistas M.S. Peale nende ütluste avaldamist kinnitas G.Kekkonen, et need ütlused on õiged. Kannatanu M S kohtus antud ütlustest nähtub, et soetas veoauto xxxx 90-date algul ja see jäi seisma tema endise abikaasa V.T elukohta, viimane võis seda ka kasutada aga mitte müüa, autole oli paigaldatud uus mootor ja see oli töökorras. G.Kekkonen on tema tütre tädipoeg, keda ta pole aastaid näinud.2007.a. sügisel kuulis V.T ema käest, et G.Kekkonen oli auto ära viinud, hiljem rääkis V.T talle, et G.Kekkonen oli talle öelnud, et auto äraviimiseks on tema luba. M.S nõuab tekitatud kahju hüvitamist summas 5000 rubla. Tunnistaja V.T kohtus antud ütlustest nähtub, et 1991. aastast oli tema elukohas tema endisele abikaasale M.S kuuluv veoauto, et tema õepoeg G.Kekkonen oli tema juures mitu korda käinud ja auto vastu huvi tundnud, ta oli viimasele ka öelnud, et auto kuulub M.S, et 2007.a. enne jaanipäeva oli G.Kekkonen tulnud ühe võõra mehega ja öelnud, et M.S on auto 2000 krooni eest maha müünud, panid selle sleppi ja viisid minema, et naabrimees J R aitas selle kuurist välja tõmmata. Ta väitis, et 5
(4)ei uskunud seda müümise juttu ja tegi ettepaneku M.S helistada, G.Kekkonen helistaski või tegi nagu helistaks, kui ta tahtis ise M.S rääkida ütles G.Kekkonen, et M.S ei taha temaga rääkida. Ta ei saanud aru, kas G.Kekkonen rääkis M.S või mitte, asi tundus kahtlane küll aga ta lasi auto äraviimisel sündida arvates, et mis see tema ütlemine ikka maksab. Hiljem kui tema ema kirjutas M.S juhtunust oli viimane vastu kirjutanud, et pole kellelegi autot lubanud. Ta on ka G.Kekkonenilt küsinud, miks viimane teda selle autoga pettis aga õiget vastust pole saanud. Tunnistaja J R kohtus antud ütlustest nähtub, et naabrimees V.T ja Kekkonen koos ühe võõraga tulid tema juurde ja palusid teda traktoriga appi veoautot kuurist välja tõmbama, et V.T rääkis, et proua oli auto maha müünud, külajuttudest ta teadis, et veoauto kuulus M.S. Kelmuse objektiivsed tunnused moodustab petmine, mille tulemusena kannatanu teeb varakäsutuse ning saab varalist kahju, süüdlane aga varalist kasu. Petmine on tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomine, mille tagajärjel teine inimene satub eksimusse. Kohus leiab, et V.T ja kannatanu ütlustega on tõendatud, et G.Kekkonen V.T M.S nõusolekust ja viimasele helistamisest valetades viis V.T varakäsutuseni ehk antud juhul selleni, et viimane lasi sündida M.S auto äraviimisel. Kohus ei pea usaldusväärseiks G.Kekkoneni vastuolulisi ja ennastõigustavaid ütlusi ja loeb kelmuse objektiivse süüteokoosseisu tema tegevuses tuvastatuks Kannatanu M.S ja tunnistajate V.T ja J.R omavahel riimuvate ütlustega mille usaldusväärsuses pole kohtul põhjust kahelda. Asjaolu, et antud juhul viidi eksitusse mitte vara omanik ehk siis kannatanu vaid vara valdaja, kes eksitusse viiduna lasi sündida M.S veoauto äraviimise ja sellega M.S vara vähenemise, ei muuda õiguslikku hinnangut toimepandule. Antud juhul pole tuvastatud, kas kelmuse läbi sai varalist kasu G.Kekkonen või tema tundmatu kaaslane või nad mõlemad, kuid tõendamist on leidnud, et kelmuse objektiivse süüteokoosseisu tunnused esinevad just G.Kekkoneni tegevuses. Kohtu arvates pani G.Kekkonen kelmuse toime kavatsetult, ta oli auto vastu juba pikemat aega huvi tundnud, ta teadis kellele see kuulub ja sai ka aru, et vaid V.T tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomisel laseb viimane sündida auto äraviimisel. G.Kekkoneni tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Süüdistus KarS § 121 järgi Prokurör palus kohtus G. Kekkonenile esitatud süüdistus KarS § 263 p1,4 järgi ümber kvalifitseerida KarS § 121 järgi, kohus leiab, et prokuröri taotlus on põhjendatud. G. Kekkonen ennast H L seotud kuriteoepisoodis süüdi ei tunnista. Tema kohtus antud ütlustest nähtub, et 26. 12. 2007 oli koos 6-7 inimesega samas majas, kus elab L õlut joomas, H. L elab ülakorrusel, nemad jõid õlut allkorrusel, ta tunnistab, et õllejoomisega kaasnesid kõvemad hääled ja vali muusika. Ta väidab, et kui nad hakkasid lahkuma, nägi ta enda kaaslast Grünfeldti midagi jagamas H. L, ta ei tea, kas Grünfeldi ja L vahel ka füüsiline kontakt oli, kinnitab, et tema L ei puudutanud. Peale tema eeluurimisel antud ütluste avaldamist väitis ta, et tema ja L vahel võis olla tõukamine, L löömist ta eitab. Kannatanu H L kohtus antud ütlustest nähtub, et 25.12.2007 olid elukaaslase allkorrusel elaval pojal külalised, sealt kostus kisa ja lärm ning elukaaslane L K käis all keelamas, hiljem läks temagi keelama, et seltskond ei lärmaks, seepeale tuli temale kallale Grünfeldt ja seejärel ka Kekkonen, kes olid joobes, Kekkonen lõi teda jalgadega selga ja mujale sel ajal kui ta oli selili maas ja tema peal olev Grünfeldt teda rusikatega lõi , materiaalseid nõudmisi tal Kekkoneni vastu ei ole. Perearst Tõnis Nurga poolt välja antud tõendist nähtub, et H. L pöördus arsti juurde 28.12.2007 seljavaludega, mis olid tekkinud jala löögist selga, diagnoositud on selja põrutus. Tõendist nähtub ka, et H. L on 26.12.2007 pöördunud Rakvere Haigla erakorralise meditsiini osakonda. Alkoholijoobe tuvastamise protokollist nähtub, et G.Kekkonenil tuvastati 26.12.2007.a. kl 02.05 alkoholijoove 1,07 mg/l A.Grünfeld on nimetatud kuriteoepisoodis Viru Maakohtu 26.03.2008.a. otsusega süüdi tunnistatud. 6
(4)Kuna G.Kekkonen on andnud toimunu kohta erinevaid vastuolulisi ütlusi, siis peab kohus neid ebausaldusväärseiks ja loeb kehalise väärkohtlemise süüteo objektiivse süüteokoosseisu esinemise tema tegevuses tõendatuks kannatanu H.L ütlustega millistes kohtul pole põhjust kahelda. Lüües H.L jalaga sai G.Kekkonen aru oma tegevuse õigusvastasusest, ta sai aru, et oma tegevusega põhjustab H.L valu ja soovis seda, pannes seega kuriteo toime otsese tahtlusega, tema tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Süüdistus KarS § 424 järgi Esitatud süüdistuses KarS § 424 järgi G. Kekkonen ennast süüdi ei tunnista. Samas nähtub tema kohtus antud ütlustest, et 07.02.2008 peeti ta Vajangul politseinike poolt kinni autoroolis ning et samal päeval oli ta joonud õlut, ta väidab, et tema joovet keegi kontrollinud. Tunnistaja politseitöötaja Sven Auna ütlustest nähtub, et pidas G. Kekkoneni kinni autoroolis, kuna oli tunda alkoholilõhna, lasi G. Kekkonenil puhuda alkomeetrisse, süttis punane tuli, G. Kekkonen oli ise tunnistanud, et on alkoholijoobes. Alkoholijoobe tuvastamise protokollist nähtub, et 07.02.2008 kell
  1. 20 fikseeriti G. Kekkonenile alkoholijoove, et G, Kekkonen on tuvastamise tulemustega nõustunud ja on loobunud joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest ja vereproovis alkoholi sisalduse määramisest. Otsusest väärteoasjas nr 2590,04,002892 nähtub, et 31.05.2004 on G. Kekkoneni karistatud LS § 7419 alusel mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest rahatrahviga 170 trahviühikut so 10200 krooni. 31.05.2004.a. karistus pole aegunud kuna G.Kekkonen pole trahvi tasunud ja on hiljem korduvalt toime pannud väärtegusid mis on katkestanud tema karistusandmete kustutamise tähtaja kulgemise. Seega on nii G.Kekkoneni enda ütluste kui ka ülalnimetatud dokumentaalsete tõenditega kinnitust leidnud KarS § 424 järgi kvalifitseeritava süüteokoosseisu objektiivsete tunnuste olemasolu- olles varem karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis tegi ta seda 07.02.2008.a. jälle. Süütegu on toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega, G.Kekkoneni tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Süüdistus KarS § 280 lg 1 järgi Selles kuriteoepisoodis on G. Kekkonen ennast süüdi tunnistanud. Tema kohtus antud ütlustest nähtub, et ta läks ARK büroosse ajutist luba taotlema, avaldades et tema juhiload on kadunud, tegelikult oli Soome politsei tema juhiload ära võtnud joobes juhtimise eest. G. Kekkoneni poolt ARK-le 03.04.2008 esitatud seletuskirjast nähtub, et ta on omakäeliselt kirjutanud, et kaotas load Tallinnas. Oma allkirjaga on ta kinnitanud esitatud andmete õigsust ning seda et on teadlik et valeandmete esitamine ametliku dokumendi saamiseks on karistatav KarS § 280 lg1 alusel. ARK-i avaldusest nähtub, et G.Kekkoneni avalduse alusel väljastati talle 04.03.2008.a. ajutine juhiluba, 24.03.
  2. saabus aga ARK-sse Soome Vabariigi Vantaa politseist G.Kekkoneni juhiluba, mis oli temalt ära võetud joobes juhtimise eest. Ülaltooduga on usaldusväärselt tõendamist leidnud G.Kekkoneni poolt ARK-le valeandmete esitamine ajutise juhiloa saamiseks ja seega tema tegevuses KarS § 280 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse süüteokoosseisu olemasolu, süütegu on toime pandud otsese tahtlusega, G.Kekkoneni süüd ja tema tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Süüdistus KarS § 266 lg 2 p 3 järgi Omavolilises sissetungis tunnistab V.B ennast süüdi, G. Kekkonen ennast süüdi ei tunnista. V.B kohtus antud ütlustest nähtub, et tarvitades alkoholi koos G. Kekkoneni ja A. J ja Kekkonenil tekkis tahtmine teada saada, mis jutte V tema kohta on rääkinud, nad läksid viimase elukohta, temal endal mingit asja sinna minna polnud, ta koputas ukse pihta ning seejärel lükkas täiest jõust küljega ukse lahti, ta väidab, et uks oli vineerist ja luku juurest lahti või katki, tema ja 7
(4)Kekkonen sisenesid korterisse, magamistoa uksel olid üks mees ja naine, Kekkonen hakkas mehele küsimusi esitama, mees aga karjus, et kaduge välja, seejärel võttis mees kirve ja lõi sellega Kekkoneni ning nad lahkusid korterist. G. Kekkoneni ütlustest nähtub, et läks koos V.B-ga V selgitust küsima kuulujuttude kohta, nad koppisid korteri uksele, keegi ei reageerinud, V.B lükkas õlaga ukse lahti ja nad sisenesid korterisse, liikusid seal mobiiltelefoniga valgust näidates, magamistoas oli V koos oma elukaaslasega, ta hakkas V küsimusi esitama, viimane aga käskis neil sealt kaduda ja lõi teda kirvega. Väidab, et oli korteris viis minutit ja lahkus kohe peale kirvega ründamist. Kannatanu V V kohtus antud ütlustest nähtub, et 25.12.2007 kella 02.03 ajal öösel lõhuti tema korteri ukse taga, uks oli ka varem kannatada saanud, ta oli sellele seest poolt kaika ette pannud, uks lõhuti maha ja korterisse sisenes Kekkonen koos võhivõõra mehega, mõlemad lõugasid, Kekkonen rääkis midagi segast, ta ajas neid välja, nad ei läinud, ta võttis kirve ja lõi sellega Kekkoneni, mehed jooksid korterist välja, karjusid pärast õues ja viskasid sisse tema kolm akent. Akende lõhkumisega tekitati kahju 2500 krooni, ukse lõhkumisega 500 krooni, korter kuulub vallale, tema mingeid kulutusi teinud pole ja süüdistatavatelt midagi ei nõua. Ülaltoodust nähtub, et V.B ja G.Kekkonen sisenesid omavoliliselt öisel ajal V.V eluruumi, kus viimane oma elukaaslasega magas, G.Kekkoneni ütluste kohaselt viibisid nad seal 5 minutit, on selge, et eluruumi valdaja V.V luba neil sisenemiseks polnud ja seega esineb nende tegevuses KarS § 266 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteokoosseisu objektiivne süüteokoosseis. Kuivõrd omavoliline sissetung polnud neile eesmärgiks omaette, siis on kuritegu toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega, V.B ja G.Kekkoneni tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine. III Kohtu seisukoht karistuste osas Karistuse mõistmisel juhindub kohus KarS § 56 sätetest ja arvestab kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlasi edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatavate karistust raskendavaid asjaolusid KarS 58 mõttes ei esine. G.Kekkonenile karistuse mõistmisel arvestab kohus asjaolu, et KarS § 169 järgi kvalifitseeritav kuritegu on osaliselt toime pandud katseajal. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süü osalist tunnistamist. Kuriteoepisoodide paljusus viitab sellele, et G.Kekkonen pole teinud õigeid järeldusi varasematest karistustes. Kohus leiab, et kuna G.Kekkonen pole teinud õigeid järeldusi varasematest karistustest ja pole tasunud temale varasemate õigusrikkumiste eest määratud rahatrahve, siis pole võimalik karistuse eesmärkide saavutamine rahalise karistusega ja tema suhtes tuleb kohaldada vangistust V.B-le karistuse mõistmisel arvestab kohus asjaolu, et kuriteoga tekitatud kahju oli väike, tema karistust kergendab ka süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et V.B puhul on karistuse eesmärkide saavutamine võimalik rahalist karistust kohaldades. IV Tsiviilhagid M S esitas tsiviilhagi summas 5000.00 krooni. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. 8
(4)G.Kekkoneni poolt kahju tekitamine oli õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 5 tähenduses ning ta on selle tekitamises ka süüdi. Tekkinud tagajärg on ka põhjuslikus seoses G.Kekkoneni õigusvastase käitumisega. Tekitatud kahju suurus on usaldusväärselt tõendatud M.S ütlustega. Seega tuleb M.S esitatud tsiviilhagi rahuldada ja G.Kekkonenilt tuleb välja mõista 5000.00 krooni. V.V loobus esitatud tsiviilhagist, teised kannatanud tsiviilhagi esitanud ei ole. Kohtunik: /allkiri/ Ärakiri õige №oremreferent Tiit Kullerkupp Lea Herne 06.10.2009 Tartu Ringkonnakohtu RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest 337 lg 1 p 4; 338 p 2; 340 lg 2 p 2 tühistada Viru Maakohtu
  1. märtsi 2009 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-08-9015 osaliselt, see on Gunnar Kekkoneni süüditunnistamises ja karistamises KarS § 424 järgi ja mõista ta nimetatud süüdistuses õigeks. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Gunnar Kekkoneni kaitsja apellatsioon rahuldada osaliselt. Kaitsjatasu advokaat Anti Aasmaa poolt Tartu Ringkonnakohtus osutatud õigusabi eest 2748 krooni jätta riigi kanda. Kohtuotsus jõustus
  2. jaanuaril
  3. a. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kohtumäärusega, millisega jäeti kassatsioon menetlusse võtmata. №oremreferent Lea Herne 9
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.