← Eesti

1-06-7833/6

Obsah (6)§ 76§ 75§ 199§ 65§ 68§ 118

Toimik nr 1-06-7833 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16.juulil 2009 Kohtla-Järve kohtumajas Kohtuasja number 1-06-7833 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sek

§ 76ja Kr

MS § 426, § 432 , § 383, § 384, kohus M Ä Ä R A S:

  1. Vabastada L.O karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 1 (üks) aasta.
  2. Katseaega hakata arvestama käesoleva kohtumääruse jõustumisest.
  3. Määrata L.O katseajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
  4. Kohustada L.O järgima

§ 75

lg 1 p 1 - 5 sätestatud kontrollnõudeid: − elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil xxx; − ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; − alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; − saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; − saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 1

(4)5. Kohustada L.O täitma katseajal

§ 75

lg 2 p 2,4,7,8 sätestatud kohustusi: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; - asuda tööle või võtta ennast arvele Tööturuametis 2 (kahe) nädala jooksul pärast kohtumääruse jõustumist; - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud iskutega ilma kriminaalhooldaja loata; - osaleda kriminaalhooldaja pakutavates sotsiaalabiprogrammides. 6. Vabastada L.O käesoleva kohtumääruse jõustumisel. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 15.04.2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava L.O tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. L.O on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 18.03.2008 kohtuotsusega

§ 199

lg 2 p 4,7,8 järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta 6 kuud vangistust.

§ 65

lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga- Ida-Viru Maakohtu 21.09.2005 kohtuotsusega mõistetud karistus 4 aastat 8 kuud ja 4 päeva vangistust ja mõisteti liitkaristuseks 4 aastat 8 kuud 4 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 vähendati liitkaristust ärakantud karistuse 2 aastat 8 kuud 12 päeva võrra ning mõisteti lõplikuks karistuseks 1 aasta 11 kuud 22 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 18.03.2008 ja lõpp 11.03.

  1. Viimati arutati L.O ennetähtaegse vabanemise küsimust Viru Maakohtus 06.10.
  2. Mainitud määrusega keelduti ennetähtaegsest vabastamisest. Määrus jõustus 17.10.
  3. Seega, ennetähtaegse vabanemise võimaluse taasavanemine 17.04.
  4. Kinnipidamisasutusest L.O kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on vangistuse ajal 10 korral distsiplinaarkorras karistatud. Hetkel käib sotsiaalprogrammis „Convictus“. On esitanud taotluse eesti keele õppimiseks. Kuritegu oli sooritatud alkoholijoobes ning alkoholi tarvitamisel on esinenud agressiivsust. Vabaduses on tarvitanud amfetamiini, manustades seda vedelikuna. Enda sõnul probleeme seoses tarvitamisega ei ole, kuigi isikut on korduvalt karistatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse alusel rahatrahvidega. Samuti on vanglas esinenud mitmeid intsidente seoses narkootikumidega (ära võetud minigrip süstla ja nõelaga; korduvalt keeldunud narkotestist; omas tablette). Kinnipeetava emotsionaalne foon on tihtipeale madal, ärritatud, domineerivad depressiivsed tunded. On kalduvus meeleoluhäireks. L.O väidab, et probleeme seoses ametnikega ei ole esinenud kuigi süüdimõistetul on 10 distsiplinaarkaristust ning 19 intsidenti. Peale vabanemist puudub kindel töökoht, mis võib olla takistuseks õiguskuulekaks eluks, kuna isik võib leida kergema rahateenimise allika, siis seoses sellega pole välistatud uute kuritegude toimepanek. Kinnipeetaval on olnud probleeme alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega, mis võivad samuti olla suureks riskiks uute kuritegude toimepanemisel. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt kriminaalhooldusametnik süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega ei nõustu. Kriminaalhooldusametnik leiab, et L.O ennetähtaegne vabastamine on ennatlik. Vabanedes puudub L.O kindel töökoht ja sissetulekuallikas. Samuti puudub tal töökogemus ja eriala, mis raskendab töö leidmist ja suurendab uute varavastaste kuritegude toimepanemise riski. Alkoholi ja narkootikumide tarvitamine võivad omakorda suurendada uue kuriteo toimepanemise ohtu. L.O rikub 2

(4)süstemaatiliselt vanglarežiimi, vanglas viibimise perioodil on 10 korral kohaldatud distsiplinaarkaristus. Samuti on vanglas esinenud mitmeid intsidente seoses narkootikumidega (ära võetud minigripp kotike süstla ja nõelaga; korduvalt keeldunud narkotestist). Korduvad korrarikkumised vanglas, vantglaametniku korraldustele mitteallumine seab kahtluse alla kinnipeetava suutlikkuse pidada vabanemisjärgselt kinni kehtestatud reeglitest ja normidest. L.O taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Palub kohtult anda talle võimaluse tõestada et ta suudaks vabaduses seadusekuulekalt elada. Tal on kindel elukoht ja garanteeritud töökoht xxx poolt. Prokurör toetab isiku vabanemist enne tähtaega. Isikul on kindel töö- ja elukoht. Distsiplinaarkaristusi peale viimast august 2007 ei ole. Karistusasja lõpuni on jäänud ligi 8 kuud. Sisuliselt karistamise eesmärgid on täidetud, inimese käitumine on muutunud. Kriminaalhooldus on antud juhul toetava ja distsiplineeriva tähendusega. Kaitsja avaldas, et tema kaitsealuse puhul on olemas kõik tingimused ennetähtaegseks vabastamiseks Töökoht ja elukoht olemas. Isiku käitumine vanglas on lõplikult muutunud paremuse poole. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud L.O, tema kaitsja ja prokuröri arvamuse leiab, et L.O tuleb tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine on põhjandatud.

§ 76

lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik L.O isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on varem korduvalt kohtulikult karistatud kriminaalkuritegude eest (9 korda), karistusregistri andmete kohaselt viibib vangistuses viiendat korda. Isiklikust toimikust nähtub, et varem on L.O toime pannud enamuses varavastased kuriteod. Olles karistatud Ida-Viru Maakohtu 30.01.2004 kohtuotsusega KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi vangistusega 1 aasta 2 kuud katseajaga 3 aastat, pani toime katseajal uue esimese astme isikuvastase kuriteo ligikaudu pool aastat hiljem 02.07.2004. Viru Maakohtu 18.03.2008 kohtuotsusega mõisteti L.O süüdi varguste toimepanemise eest, mis olid toime pandud aastal 2005. Tegemist on paljuepisoodilise kriminaalasjaga ja kannatanutele tekitatud kahjud on märkimisväärsed. Seega võib järeldada, et karistus ei ole L.O suhtes oma eesmärki täitnud. Süüdimõistetu kuriteod on järjest suureneva raskusastmega, varavastastest kuritegudest, vargustest, on välja kasvanud isikuvastased kuriteod (Ida-Viru Maakohtu 21.09.2005 kohtuotsusega süüdi mõistetud

§ 199lg 2 p 4,8 ja § 118 p 1 alusel).

Kriminaalhooldaja ettekandest nähtub, et L.O on olnud kahel korral kriminaalhooldusel 10.09.2004-03.04.2006 ja 15.01.2001 -26.08.2002. Katseajal ei suutnud L.O täita kontrollnõudeid, ei käinud registreerimisel, koostöö kriminaalhooldusametnikuga puudus. See näitab, et L.O käitumine enne vangistust oli selge õigusevastase kallakuga. Vangistuse ajal on L.O suhtes kohaldatud 10 distsiplinaarkaristust aastatel 2005-2007 kusjuures 6 korral kartserisse paigutamisega ja 4 korral noomitusega. L.O isiklikust toimikust (lk 194) on näha, et isikut on 26.02.2009 karistatud ühe lühiajalise kokkusaamise keeluga, selle eest et läbiotsimise ajal leiti kambrist keelatud esemed - kitarrikeel, millest kinnipeetav ei informeerinud järelevalvet teostanud teenistujat. Süüdimõistetu väidab, et ta 3

(4)vaidlustas karistuse määramist ja see on tühistatud. Muid rikkumisi alates aastast 2007 täheldatud ei ole. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav on osalenud „16 tunnisel tööalasel grupinõustamisel“ (tunnistus nr VV121 toimikus) ja läbinud sotsiaalprogrammi „Convictus“. Kohtule on esitatud Kodakondsus- ja Migratsiooniameti otsus 25.05.2009 nr 2022510505/TEP, millest on näha, et L.O-le on pikendatud elamisluba kuni 09.07.2010 ja tööluba kuni 09.07.2010. L.O-le vabanedes garanteeritakse töökoht xxx poolt töölisena (garantiikiri kohtutoimikus). Süüdimõistetule on tagatud ka kindel elukoht ema, D V juures aadressil xxx. Nimetatud korter kuulub D V. Korter on kolmetoaline, heas seisukorras, kõik eluks vajalik olemas. L.O ema garanteerib poja, L.O ülalpidamise ja on talle toeks. D V töötab xxx müüjana ja tema kuusissetulek on xxx krooni. Arvestades L.O poolt toimepandud kuritegusid, temalt tulenevad uue kuriteo toimepanemise riskid ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses, kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine on siiski õigustatud. Tema võimalused vabaduses on suhtelised head - suure tõenäosusega kindel töökoht ja elukoht ning lähedaste toetus. Kohus nõustub kaitsja ja prokuröriga, et isik on kahe viimase aasta jooksul üles näidanud soovi olla hõivatud kasuliku tööga hoiduda distsiplinaarrikkumiste toimepanemisest. Tal on läbitud Convictus grigramm ja tööalane grupinõustamine. Kohus arvestab, et oma kuritegeliku käidu jooksul tema põhitegevuseks olid vargused ehl teise astme kurietod, täheldatakse ka narkokuriteo toimepanemine ( 29.02.2000 kohtuotsus), raske isikuvastane kuritegu

§ 118p 1 (21.09.2005 kohtuotsus).

Kohus märgib, et teatud risk, et süüdimõistetu hakkab käituma vägivalgselt, siiski säilib. Kuid kohus tuleb järeldusele, et L.O on reaalne võimalus hoida oma käotumist kontrolli all. Kohus leiab, et kuna karistusaja lõpuni on jäänud 7 kuud 25 päeva, vangistuses on aga ta viibinus katkestamatult alates 06.07.2005 ehk 4 aastat, on karistuse eesmärgid sisuliselt täidetud- isiku käitumine vanglas viimasel kahel aastal näitab, et kinnipeetava hinnangud on muutunud paremuse poole. Kriminaalhooldus aitab isiku distsiplineerimisele ja endine süüdimõistetu ei jää ilma igasuguseta järelevalveta. Kohus arvestab, et tingimisi ennetähtaegne vabastamine annab süüdimõistetule võimaluse tõestada tema asumist paranemise teele ning seda, et süüdimõistetu on edaspidi võimeline järgima seaduskuulekat eluviisi. Pärast vabanemist on süüdimõistetul kindel elu- ja töökoht ning lähedaste toetus. Kõik see aitab kohtu hinnangul kaasa tema edaspidisele õiguskuulekale käitumisele. Katseajal on võimalik hinnata süüdimõistetu püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes

§ 76, Kr

MS § 426, 432, kohus vabastab süüdimõistetu L.O temale Viru Maakohtu 18.03.2008 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega, kriminaalhoolduse allutamisega ning kohustuste määramisega. Kohtunik Inna Kirsipuu 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.