järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Jüri Vissak Süüdistatav F.Z isikukood: XXX; elukoht: XXXXXX XX-XX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 15.01.2004. a Valga Maakohtu otsusega
lg 2 p 7 järgi 2 kuu vangistusega tingimisi 2-aastase katseajaga, mis pöörati Tartu Maakohtu poolt täitmisele 23.05.2006. a; tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja advokaat Aivar Hint RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 4 ja 249 kohus otsustas: Süüdi tunnistada F.Z
järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.
lg 1 alusel vangistust täitmisele mitte pöörata, kui F.Z ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab
elab kohtu määratud alalises elukohas
§-le 78 lg 1 hakkab katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest.
lg 1 p 1 alusel võtta F.Z-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 10 (kümneks) kuuks. Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus
2 Kokkulepe Kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.
§-s 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 3 kuud vangistust. Lähtudes
§-st 74 lg 1 ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele kui F.Z ei pane 1 aasta ja 6 kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab nõuetekohaselt kriminaalhooldusametniku järelevalve all
-i §-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. Sama kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör
lg 1 alusel lisakaristusena F.Z-ilt mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 10 kuuks. Menetlus kohtus Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. F.Z tuleb süüdi tunnistada
Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole, tsiviilhagi esitatud ei ole. Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 6525 krooni (palga alammäär on 4350 krooni) ja määratud kaitsjale makstud tasu: kokkuleppe sõlmimisel prokuratuuris 840 krooni ja kohtumenetluses 120 krooni. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. F.Z on töötu, kes teeb juhutöid ja kelle sissetulekud on väga väikesed. Seega käib kõigi menetluskulude hüvitamine talle üle jõu. Kohus peab põhjendatuks jätta KrMS § 180 lg 3 alusel kaitsjatasu riigi kanda ning mõista välja osa sundrahast, s.o 2000 krooni. Ingeri Tamm Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.