1-09-10219 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. septembril 2009.a Tartu Kohtumaja, Kalevi 1 Kohtunik Madis Kägu Kriminaalasja number 1-09-10219 (072780

§ 263

p 1, 2 järgi käskmenetluses Süüdistatav V.U Isikukood: XXX; aadress: XXXXXXXXXXX XX, Varasem karistatus Kriminaal- ja väärteokorras karistamata Prokurör Tõkend Toomas Liiva Elukohast lahkumise keeld Kaitsja Advokaat Aivar Kello RESOLUTSIOON juhindudes KrMS § 251 lg 1, § 253 p 1, § 254, kohus otsustas Süüdi tunnistada V.U

§ 263

p 1, 2 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 200 (kakssada) päevamäära (1 päevamäär on 50 krooni), s.o 10 000 (kümme tuhat) krooni. Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pangas või 221023778606 Swedbangas, viitenumber

1. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista V.U-lt menetluskulu 7027.60 (seitse tuhat kakskümmend seitse) krooni ja 60 senti Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB Pangas või arvele nr 221023778606 Swedbank’is, viitenumber
2. Edasikaebamise kord Süüdimõistetul on õigus kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast 10 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui nimetatud tähtaja jooksul kohtule sellist taotlust ei esitata, jõustub käesolev otsus. Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon V.U süüdistatakse selles, et tema rikkudes rahu ja avalikku korda sellega, et 23.11.2007 kella 14.30 paiku Tartus XXX 66 maja ees tungis kallale ja kägistas E.S. ’d viimase seljas oleva kampsuni kaelusega ning lõi E.S. ’d korduvalt käte ja jalgadega keha ja pea piirkonda. Kui E.S. jooksis Tartus XXX 66 majja järgnes talle V.U ning majas kägistas E.S. ’d kampsuni kaelusega ning lõi korduvalt käte ja jalgadega keha ja pea piirkonda, millega tekitas füüsilist valu ja tervisekahjustuse (ristluude ja alumiste roideluude põrutuse) ning seejärel lõi tüli lahutama läinud L.R. ühel korral rusikaga näo piirkonda, millega tekitas füüsilist valu ja tervisekahjustuse (veritsuse ninast). Sellega pani V.U toime

§ 263

p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o rahu või avaliku korra rikkumise, kui see oli seotud vägivallaga, vastuhakkamisega avalikku korda kaitsvale isikule. Tsiviilhagi ja asitõendid Tsiviilhagi esitatud ei ole. Asitõendid puuduvad. Süüdistatavale mõistetava karistuse motiivid Prokurör taotleb V.U süüdi tunnistamist

§ 263

p 1,2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja teeb ettepaneku mõista karistuseks rahaline karistus 200 päevamäära, s.o 10 000 krooni. Kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta. V.U poolt süüdistuses kirjeldatud teo toimepanemine on tõendatud järgmiste tõenditega:

1. Kannatanu E.S. ülekuulamise protokoll (tl.1-2)
2. Traumakaardi koopiad (tl.3-5)
3. Kannatanu L.R. ülekuulamise protokoll (tl.6-7)
4. Traumakaardi koopiad (tl.8-10)
5. Tunnistaja R.S. ülekuulamise protokoll (tl.11-12)
6. Tunnistaja O.V. ülekuulamise protokoll (tl.13-14)
7. Tunnistaja M.L. ülekuulamise protokoll (tl.15-16)
8. Patrullilehe koopia (tl.17-18)

§ 56

lg 1 sätestab, et karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus ei tuvastanud V.U käitumises karistust raskendavaid asjaolusid ja arvestab karistust kergendava asjaoluna tema kahetsust. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et V.U on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest rahalise karistuse mõistmisega. 2

§ 263

näeb karistuseks ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

§ 44

lg 1 sätestab, et kohus võib kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmekümne kuni viiesaja päevamäära ulatuses. Kohus leiab, et on põhjendatud mõista süüdistatavale karistus

§ 263p 1, 2 sätestatud kuriteo toimepanemise eest alla sanktsiooni keskmise määra, s.o 200 päevamäära. Menetluskulud. Kr

MS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha on KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi 6525 krooni. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud advokaaditasu kaitseülesande täitmise eest on 495.60 krooni. KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud on 7 krooni. Menetluskulude kogusumma on 7027.60 krooni. Kohus paneb menetluskulud süüdimõistetava kanda KrMS § 180 lg 1 alusel. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Pangas või nr 221023778606 Swedbank’is, viitenumber

1. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulude vabatahtliku tasumise korral tuleb kviitung esitada viivitamatult Tartu Maakohtu kantseleile Tartu, Kalevi
2. Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Kohtunik 3