Pprokuröri abi Süüdistatav Kaito Puusepp U.N elukoht: xxx; isikukood xxx; kodakondsus: EV kodanik; haridus: keskharidus; emakeel: eesti keel; töökoht: teeb juhutöid; karistatus: varem karistatud: 1) 13.08.1989.a Rakvere Rajooni Rahvakohtu poolt KrK § 143 lg 2 p1 alusel v/k-ta paranduslik töö töötasust kinnipidamisega 2 a 20%; 2) 01.03.1994.a Lääne-Viru Maakohtu poolt KrK §§ 143 lg 3 p 2, 139 lg 2 p 3, 140 lg 2 p 3, 4 alusel v/k 2 a; 3) 04.06.1997.a Lääne-Viru Maakohtu poolt KrK §§ 143 lg 2 p 2, 139 lg 2 p 2, 186 alusel v/k 2 a; 4) 04.05.1999.a Ida-Viru Maakohtu poolt KrK § 143 lg 2 p 2 alusel v/k 1 a; 5) 11.04.2001. a Viljandi Maakohtu poolt KrK §§ 143 lg 2 p 2, 47 alusel ting. v/k 1 a 6 k, k/a 2 a 6) 27.12.2001.a Narva Maakohtu poolt KrK § 143 lg 2 p 2 alusel v/k 1 a, KrK § 41 alusel v/k 1 a 9 k; 7) 21.11.2003. a Narva Linnakohtu poolt
lg 2 p 4, 8 alusel vangistus 10 k,
a Võru Maakohtu poolt
lg 2 p 1 alusel vangistus 1 a 4 k,
lg 2 p 4, 8 alusel vangistus 8 k,
a Tõkend Kaitsja Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja poolt
lg 2 p 1 alusel vangistus 1 a 4 k, § 199 lg 2 p 4 alusel vangistus 1 a, § 346 alusel rahatrahv 15 000.- EEK, § 64 lg 1 alusel vangistus 1 a 4 k, § 65 lg 1 alusel vangistus 2 a 10 k, § 65 lg 1 alusel vangistus 2 a 1 p. elukohast lahkumise keeld Uido Truija RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada U.N
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista U.N ´le 4 (neli) kuud vangistust.
kohaldamisel mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui U.N ei pane 3 (kolme) aastase katseaja kestel toime uut kuritegu, täidab
1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata U.N Viru Vangla Rakvere talituse poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaja algust lugeda otsuse tegemise päevast. Tõkend- elukohast lahkumise keeld- jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Välja mõista U.N ´ lt tsiviilhagi katteks VÕS § 127 lg.1, 4; § 128 lg 1, 2 § 1043; § 1045 lg.1 p.5 alusel kannatanu KK( konto xxxxxxxxxxxxxx) kasuks 3 000 (kolm tuhat) krooni Välja mõista U.N ´ lt KrMS § 179 lg.1 p.2 § 175 lg.1 p. 4, 9 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäär, s.o. 6 525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni riigituludesse ja kaitsjatasu menetluses osutatud õigusabi eest kokku 1 200 (üks tuhat kakssada) krooni riigituludesse. Sundraha ja kaitsjatasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Pank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedbank märkides viitenumbri 2800049777. Selgitusse märkida „U.N 1-09-21642, sundraha“; „U.N 1-09-21642, kaitsjatasu.“ Kohtukulud ja sundraha tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Sundraha ja kaitsjatasu tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Asitõend: CD- plaat, mis asub kriminaalasja juures- hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Edasikaebamise kord 2 Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Kohtuotsuse põhiosa U.N-i süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, 20.10.2008 kella 16.00 paiku Tallinna linnas Suur-Sõjamäe tn 4 asuvas Ülemiste keskuses võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära KK´ile kuulunud mobiiltelefoni Samsung SGH-T429 väärtusega 3000 krooni Seega U.N isikuna, kes on varem toime pannud, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o.
U.N süü temale inkrimineeritud kuriteos peale täieliku omaksvõtu kohtuistungil vastavalt süüdistusaktis toodud süüdistuste sisule on tõendatud kriminaalasja kirjalike materjalidega, millised on kohtuistungil uuritud ja avaldatud, s.o. kannatanu KK´i ütlustest nähtuvalt oli 20.10.2008 kella 16.00 paiku Tallinnas Ülemiste keskuses, istus eskalaatorist paremal lauau ääres, mobiiltelefon oli enda ees laua peal, sest ootas kõnet. Kuna oli väsinud siis toetas oma pea kätele ega jälginud oma telefoni., telefon oli 10 cm kaugusel käest. Jäi tukastama ja kui paari minuti pärast tahtis telefoni võtta, siis see oli varastatud. Pöördus koheselt turvatöötaja poole ja vaadati turvaruumist salvestist. Salvestisest oli näha, kuidas kell 16.12 üks meesterahvas mobiiltelefoni võttis ja minema läks. Ise videot ei näinud. Mobiiltelefon oli Samsung SGH-T429, liugklapiga, peale oli kirjutatud T-Mobile kirje ekraani allosas, selliseid kirjeid Eestis müüdavatel mobiiltelefonidel ei ole. Telefon oli tumedat värvi, sees Tele 2 lepinguline kaart nr xxx, kui telefonile helistas, oli see juba välja lülitatud, telefoni väärtus 3000 krooni (tl.2-3); hagiavaldusest nähtuvalt KK soovib vargusega tekitatud varalise kahju 3 000 krooni väljamõistmist süüdistatavalt (tl. 4); asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt on vaadeldud CD Ülemiste Kaubanduskeskuse turvakaamera salvestust. Vaatlusel on näha Ülemiste Kaubanduskeskuse esimene korrus, eskalaatorist paremal söögikohast. Söögikoha leti ääres kaamera poolt vaadates kõige esimese tooli peal tukub üks meesterahvas, meesterahvas istub toolil ning on kummardanud laua kohale , pea on teotatud kätele., meesterahva kõrval laual on mobiiltelefon. Paremalt ilmub välja U.N, kes liigub otse kaamera suunas, käes on arvatavasti ajaleht. U.N liigub otse edasi magava meesterahva juurde jõudes astub sammu kõrvale (söögikoha laua poole)ning võtab magava meesterahva kõrvalt laualt mobiiltelefoni. U.N võtab parema käega laualt telefoni ning paneb käe koos telefoniga ajalehe varju, mis tal käes oli.. Seejärel liigub U.N otse edasi ja kaob vasakule kaamera vaateväljast. (tl. 7-10); kahtlustatava U.N ütlustest nähtuvalt on toime pannud teo, milles teda kahtlustatakse. 20.10.2008 umbes kella 16.00 paiku läks Tallinnas, Ülemiste Kaubanduskeskusesse , et endale telefoni osta. Keskuses kohtus K , kelle perekonnanime ei tea, juhtututtavad 2000 aastast. Küsis raha 50 krooni., ütlesin, et lähen ostan telefoni ära ja siis kui raha üle jääb, siis saab. Möödudes söögikohast, nägi meesterahvast magamas, kellel oli kõrval mobiiltelefon. Tuli mõte laualt mobiiltelefon ära võtta. Mobiiltelefoni 3 varastas rumalusest, oli eelnevalt alkoholi tarbinud. Mobiiltelefoni andis K . Edasi läksid Tele -2 esindusse ja ostis mobiiltelefoni. Peale mobiiltelefoni ostmist andis K 25 krooni, rohkem raha polnud, teadis, et ega seda raha tagasi ei saa. Tunnistab puhtsüdamlikult oma süüd ja kahetseb tehtut (tl 12-14) ning toimiku teiste materjalidega. Kriminaalasja arutamisel lühimenetluses süüdistatav enda ülekuulamist ei taotlenud. Süüdistatav U.N on nõus lühimenetluse kohaldamisega ning ta tunnistas end süüdi temale inkrimineeritud kuriteos vastavalt süüdistusaktis toodud süüdistuse sisule. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06). U.N on varem kriminaalkorras karistatud, milline asjaolu on kohtule iseloomustavaks asjaoluks, teeb juhutöid. U.N ´ le karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada U.N ` t edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et U.N ` t ei ole otstarbekas karistada rahalise karistusega, vaid teda tuleb karistada vangistusega, kuna U.N ei oma stabiilset sissetulekut, lisaks kuuluvad välja mõistmisele ka menetluskulud, siis välistas U.N võimaluse kergema karistusliigi valikuks. Kohus leiab, et U.N ´ le mõistetud vangistust on võimalik mõista sanktsiooni alammäära lähedalt ning U.N suhtes on otstarbekas ja võimalik kohalda
U.N ` lt kuulub välja mõistmisele sundraha 6 525 krooni ja kaitsjatasu osutatud õigusabi eest kokku 1 200 krooni riigituludesse. Kannatanu KK on esitanud tsiviilhagi summas 3 000 krooni, milline koosneb varastatud mobiili maksumusest, mis on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses VÕS § 127 lg.1, 4; § 128 lg 1, 2 § 1043; § 1045 lg.1 p.5 alusel. Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.