1-09-14945/17

1-09-14945 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsembril 2009.a., Tallinnas Kriminaalasja number 1- 09-14945 Kohtukoosseis eesistuja Igor Amann, liikmed Meelika Aava, Malle Preimer Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš Kriminaalasi M.I süüdistuses KarS § 424 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 20.oktoobri 2009.a. otsus Apellatsiooni esitaja advokaat Kätlin Uibo Prokurör Aleksander Tšitšerov Süüdistatav M.I ik. xxx, ei tööta, eluk. Xxxxx xxx xxx-x xxxxxxx, varem kohtulikult karistatu 10.aprillil 2007.a. Harju Maakohtu poolt KrK § 121 järgi 1 a. ja 28 päeva vangistusega tingimisi 1 a. ja 6 kuu pikkuse katseajaga, Kaitsja advokaat Kätlin Uibo RESOLUTSIOON Harju Maakohtu
2. oktoobri 2009.a. otsus M.I suhtes jätta muutmata ja esitatud apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks kohtukantselei kaudu
3. detsembril 2009.a., kuid selle peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb 7 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada. Asjaolud ja menetluse käik. Lühimenetluse korras tehtud Harju Maakohtu
4. oktoobri 2009.a. otsusega tunnistati M.I süüdi KarS § 424 järgi ja karistati KrMS § 238 lg.2 kohaselt 4 puu pikkuse vangistusega, mis KarS § 74 lg.1 ja § 75 lg. 1 korras jäeti tingimisi kohaldamata 18 kuu pikkuse katseajaga kriminaalhooldaja järelevalve all. KarS § 50 lg.1 p.1 alusel kohaldati lisakaristusena M.I-lt mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmist 2 kuuks. M.I tunnistati süüdi selles, et tema,
5. septembril 2009.a. Tallinnas, Rannamäe teel narkojoobes juhtis mootorsõidukit Opel Omega, reg. nr.xxx xxx. Menetlusosaliste seisukohad ringkonnakohtus. Advokaat K. Uibo apellatsiooni vaidlustatakse esimese astme kohtu otsust süüdimõistetult M.I-lt lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise osas. Apellandi hinnangul on maakohus rikkunud kriminaalmenetluse õigust, jättes lisakaristuse kohaldamise kohtuotsuses põhjendamata ja KarS § 57 sätestatud karistust kergendavad asjaolud lisakaristuse mõistmise puhul arvestamata. Süüdistatav M.I selgitas kohtus, et ta on perekonnas ainus mootorsõiduki juhtimisõigust omava isik ning tal tuleb iga päev raske puudega elukaaslase venda kooli viia. Maakohtu etteheide, et süüdistatav oleks pidanud laste peale mõtlema enne kui joovet põhjustanud kokteili tarvitas, pole asjakohane. Süüdistatav pole narkomaan ega tarvitanud teadlikult narkootilist ainet sisaldanud kokteili , vaid jõi kokteili mille sõber talle andis. Apellant on seisukohal, et süüdistatava M.I puhul tuleks erandlike asjaolude esinemise tõttu kohaldada KarS § 50 lg.2 järgi seaduse analoogiat, mille kohaselt ei võeta juhtimisõigust ära isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Apellant taotleb Harju Maakohtu
6. oktoobri 2009.a. otsuse osalist tühistamist M.I-le mõistetud lisakaristuse osas. Ringkonnakohtu seisukoht. Ringkonnakohus, kuulanud ära kohtumenetluse pooled ja tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega on seisukohal, et esimese astme kohtu otsuse muutmiseks süüdimõistetu M.I suhtes kohaldatud lisakaristuse osas pole alust. Ringkonnakohus peab esmalt vajalikuks märkida, et apellandi väide maakohtu otsuses põhjenduste puudumises, ei vasta tegelikele asjaoludele ning on vastuolus apellatsiooni taotlusega. KrMS § 339 lg.1 punktis 7 nimetatud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise kohtuotsuses põhjenduste puudumise - tuvastamise korral peab ringkonnakohus KrMS § 341 lg. 1 järgi vaidlustatud kohtuotsuse tühistama ja saatma kriminaalasja esimese astme kohtule uuesti arutamiseks teises kohtukoosseisus. Advokaat K. Uibo apellatsioonis taotletakse väidetava kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise, s.o kohtuotsuses põhjenduste puudumise tõttu, aga kohtuotsuse tühistamist ja lisakaristuse osas uue kohtuotsuse tegemist. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus otsuse põhiosas selgelt ja arusaadavalt jälgitavad kohtu põhjendused mootorsõiduki joobes juhtimises süüdi tunnistatud M.I-lt KarS § 50 lg.1 p.1 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kohta. Maakohus on esitanud pika loetelu Riigikohtu lahendites, milles on selgitatud karistusseadustiku säte kohaldamist, mis näeb ette sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist. KrMS § 2 p.4 ja § 364 sätestatu põhimõtete järgi on Riigikohtu lahendid seaduse kohaldamisel tõusetunud küsimustes kriminaalmenetlusõiguse allikaks ja alama astme kohtutele järgimiseks kohustuslikud. Süüdistataval M.I perekonnas lasuv koormis puudega lapse õppeasutusse transportimiseks oli maakohtule teada ja lisakaristuse mõistmisel arvestatav. Mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine vaid 2 kuu pikkuseks ajaks olukorras, kus seaduses kehtestatud sanktsiooni järgi või see tähtaeg ulatuda kuni 3 aastani, kinnitab veenvalt, et maakohus on lisakaristuse kohaldamisel kõikki tegelikke asjaolusid arvestanud. Maakohus on lisakaristuse kohaldamist põhjendanud liiklusalase õiguskorra kaitsmise huviga, mis vastab KarS § 56 sätestatud karistamise alusele. Karistust kergendava asjaoluna on arvesse võetud süüdimõistetu M.I puhtsüdamlikku kahetsust ja karistust raskendavate asjaolude puudumist. Põhjendatud on tähtajalise vangitusega karistamist kui selle tingimisi kohaldamata jätmist. Põhi - ja lisakaristus on mõistetud seaduses kehtestatud sanktsiooni alammäärade lähedal. Ringkonnakohtu istungil pole selgunud ühtegi erilist asjaolu, mis polnud maakohtule lisakaristuse kohaldamise otsustamise juures teada või jäänuks kohtu tähelepanuta ning ringkonnakohtus läbivaadatuna võiks seda kahtluse alla maakohtu otsuse põhjendatuse või seaduslikkuse. Neil asjaoludel ja juhindudes KrMS § 337 lg.1 p.1 ringkonnakohus jätab Harju Maakohtu
7. oktoobri 2009.a. otsuse M.I suhtes muutmata ja advokaat Kätlin Uibo apellatsiooni rahuldamata. I. AMANN M. AAVA M. PREIMER