Obsah (4)

§ 76§ 347§ 65§ 199

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Määruse tegemise aeg ja koht 18. jaanuaril 2010. a, Tartus Kriminaalasja number 1-07-7374 Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Hel

§ 76lg-st 3 ja Kr

MS § 175 lg 1 p 4, § 189 lg-st 2, § 426 lg-st 2, § 432 lg-st 3, kohtunik määras:

1. Mitte vabastada E.H (E.H) Harju Maakohtu
2. augusti
3. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-07-7374 mõistetud liitkaristuse - 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud ja 24 (kakskümmend neli) päeva - vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.
4. Välja mõista E.H-lt menetluskuluna riigituludesse 1 200.- (tuhat kakssada) krooni kohtus riigi poolt määratud advokaadi poolt osutatud õigusabi eest. Käesoleva määrusega väljamõistetud summa tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-is SEB Pank nr 10220034800017 või AS-is Swedbank nr
5. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus: „ isiku nimi, kriminaalasja nr … , menetluskulud”. Kohtukulu tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest. Asjaolud ja menetluse käik E.H tunnistati süüdi Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja
6. augusti
7. a otsusega

§ 347

lg 1-§ 22 lg 3, § 348, § 209 lg 2 p 1- § 25 lg 2 ja § 121 järgi.

§ 65

lg 2 ja § 74 lg 5 alusel kohus liitis käesoleva otsusega mõistetud ja ärakandmisele kuuluvale karistusele eelmise, so Tallinna Linnakohtu 27.01.2005 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse (

§ 199

lg 2 p 4 ja § 200 lg 1 järgi), so vangistuse 2 aastat 5 kuud ja 28 päeva täies ulatuses, mõistis kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud ja 24 (kakskümmend neli) päeva. Kinnipeetava karistusaeg algas

1. novembril
2. a ja lõppeb
3. novembril
4. a. E.H on varem kriminaalkorras karistatud viiel korral. E.H karistati Tartu Vangla poolt distsiplinaarkorras
5. detsembril
6. a noomitusega. Kriminaalhooldusametnik ei toeta E.H ennetähtaegset vabastamist. Ettekande kohaselt ei ole E.H vabaduses olemas kindlat elukohta. Kriminaalhooldusametnik rõhutab, vabanemisel garanteeritud töökoha kohta andmed puuduvad, kuna OÜ xxx esindajatega ei olnud võimalik kontakti saavutada. Lisaks nähtub kriminaalhooldusametniku ettekandest, et kuriteod on toime pandud alkoholijoobes, mis näitab, et alkoholijoobes on E.H käitumine vägivaldne. Kohtumenetluse poolte seisukohad E.H palus end ennetähtaegselt vabastada ja kinnitas, et xxx garanteerib talle nii elu- kui ka töökoha. Kaitsja toetas E.H taotlust ja leidis, et E.H on vabaduses võimalus asuda tööle ja tööandja garanteerib talle ka elamisvõimaluse. Samuti palus kaitsja jätta tähelepanuta distsiplinaarkaristuse, sest see on mõistetud väheolulise rikkumise eest. Kohtuniku seisukoht E.H on süüdi mõistetud tahtlike kuritegude, sh esimese astme kuriteo toimepanemises.

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on E.H temale mõistetud karistusajast ära kandnud nõutud karistusosa. Seega on olemas

§ 76

lg 2 p-st 2 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

§ 76

lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. E.H on varem kriminaalkorras karistatud viiel korral, viimane kuritegu oli elukaaslase väärkohtlemine. Lisaks on kinnipeetavat karistatud liiklusega seotud väärteo ja alkoholiseaduse § 70 rikkumiste eest kolmel korral. Vangistuse ajal karistati E.H 31. detsembril 2009.a. noomitusega. Eelnev näitab, et kinnipeetaval on raskusi distsipliinist kinnipidamisega ja sätestatud käitumisnormide järgimisega. E.H on vangistuse ajal säilinud kontakt oma õe ja vennaga, isaga kontakt puudub. Vabanemisel garanteeriks töö- ja elukoha süüdimõistetu sõnul ja 31.03.2009.a. garantiikirja alusel OÜ xxx, kuid ettevõtte esindajaga ei olnud võimalik kriminaalhooldusametnikul telefoni teel kontakteeruda, samuti ei vastanud äriühing kohtu kirjale, kuspaluti kinnitada asjaolu, kas eelmise aasta kevadel antud garantiikirjas kajastuvad lubadused on ka käesoleval ajal kehtivad. Seega on kohtul veendumus, et kinnipeetaval puuduvad võimalikul vabanemisel garanteeritud elu- ja töökoht. Seega ei olemas eelduseid E.H resotsialiseerumiseks. 2 Kohus, tutvunud E.H vangla toimiku materjalidega ja ära kuulanud kinnipeetava, tema kaitsja ja prokuröri, on seisukohal, et E.H-le mõistetud karistus reaalse vangistuse näol ei ole oma eesmärki täitnud. Eelnevat arvesse võttes leiab kohtunik, et E.H ei tule tingimisi enne karistuse tähtaja lõppemist vangistusest vabastada. Süüdimõistetu senine elukäik (kuritegude korduvus ja kuritegude muutumine raskemaks) ning sõltuvusprobleemid viitavad sellele, et hädavajalik on teda jätkuvalt allutada tugevale kontrollile. Kuriteod on toime pandud alkoholijoobes, kuid kinnipeetav ise probleemi seoses alkoholiga ei näe. Kohtu hinnangul on käesoleval ajal uute kuritegude toimepanemise risk E.H puhul jätkuvalt kõrge ning tingimisi ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Kuritegude toimepanemise riski suurendavad tugeva sotsiaalvõrgustiku puudumine, kindla töö- ja elukoha mitteomamine ning võimalik suhtlemine kriminaalse taustaga inimestega. E.H on võimalus vanglas jätkata osalemist sotsiaalprogrammides ja nende kaudu paremini ette valmistuda resotsialiseerumiseks. Seega ei pea kohus võimalikuks E.H ennetähtaegselt tingimisi vangistusest vabastada. Rutt Teeveer Kohtunik 3