← Eesti

1-09-1396/9

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 19. juuni 2009. a, Tallinn Kriminaalasja number 1-09-1396

(06231605117)Kohtunik Sten Lind Kohtuistungi sekretär Kertu Hanni Kriminaalasi N.U süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4, § 201 lg 2 p 1 järgi lühimenetluses Prokurör Külli Aas Süüdistatav N.U (ik.: xxx; elukoht: xxx; EV kodanik; haridus 8 klassi; emakeel: eesti keel; töökoht puudub; kriminaalkorras karistatud 3 korral) tõkend: vahistatud 28.05.2009 Kaitsja varem Mirjam Frey RESOLUTSIOON Tunnistada N.U KarS § 199 lg 2 p 4 järgi süüdi ja mõista talle karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust vangistust. Tunnistada N.U KarS § 201 lg 2 p 1 järgi süüdi ja mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel suurendada raskemat karistust ja mõista liitkaristuseks 1 aasta vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada N.U-le mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. 2 KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 24.03.200726.03.2007 ning 28.05.2009-19.06.2009, s.o 26 päeva vangistust. Ära kantavaks karistuseks lugeda 7 kuud ja 4 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel jätta karistus täitmisele pööramata, kui N.U ei pane kahe aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 ja lg 2 p 7 alusel käitumiskontrolli ajaks pandud järgnevaid kontrollnõudeid. Süüdimõistetu on kohustatud: 1) elama oma alalises elukohas xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) mitte suhtlema KK(ik XXX). Katseaja alguseks on otsuse kuulutamise päev, s.o
  1. juuni
  2. a. Määrata N.U Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve alla. Kannatanu RK tsiviilhagi rahuldada osaliselt, mõistes N.U-lt RK kasuks välja 10 000 krooni. Kannatanu Kuningas Kinnisvara AS tsiviilhagi rahuldada osaliselt, mõistes N.U-lt Kuningas Kinnisvara AS kasuks välja 7000 krooni. Tõkend – vahistamine – tühistada ja N.U vabastada. KrMS § 180 lg 1 alusel mõista N.U-lt riigituludesse välja menetluskulud: II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni ning määratud kaitsjale riigi poolt kohtu eelses ja kohtumenetluses makstud tasu 4536 krooni ja 80 senti. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest, Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB Pangas või arvele nr 221023778606 Swedbankis, maksekorraldusse märkida viitenumber 2800049777 ja selgitus: „N.U,1-09-1396, sundraha, kaitsjatasu“. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalasjade kantseleisse. Menetluskulude tähtajaks tasumata jätmise korral kohaldatakse sundtäitmist. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võivad KrMS § 318 lg 1 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus 3 tutvuda kohtuotsusega. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada määruskaebe korras. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral on kirjaliku põhistusega kohtuotsus kohtu kantseleis kättesaadav
  3. juulil
  4. a. Kohus juhindub KrMS § 238, § 306; § 311, 313, § 315 sätetest. Kuna ükski kohtumenetluse pool ei ole 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, märgitakse KrMS § 315 lg 7 kohaselt otsuses üksnes KrMS §-des 311 ja 313 sätestatu. Sten Lind Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.