1-09-3868/7

1-09-3868 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg, koht 18. juunil 2009.a., Tallinn Kohtukoosseis Jüri Paap, Malle Preimer, Paavo Randma Sekretär Maaria Rei Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 19.05.2009.a. kohtuotsus M.T süüdistuses Apellant süüdistatava kaitsja adv. Veljo Viilol Prokurör Aleksander Tšitšerov Kaitsja adv. Veljo Viilol RESOLUTSIOON Harju Maakohtu 19.05.2009.a. kohtuotsus M.T süüdistuses jätta muutmata ja esitatud apellatsioon rahuldamata. EDASIKAEBUS Kohtuotsuse peale võib kaevata kassatsioonikorras Riigikohtule 30 päeva jooksul. Selle õiguse kasutamise soovist tuleb samale ringkonnakohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. 1 Asjaolud ja menetluse käik Maakohtu apelleeritud otsusega tunnistati süüdi M.T, sünd.xxx, Eesti kodanik, varem karistatud kriminaalkorras kaks korda, vahi all, KarS § 424 järgi ja karistati 45 päevase vangistusega, mida KrMS § 238 lg 2 alusel lühendati 1/3 võrra. Arutuseloleva kuriteo eest kandmisele kuuluvat karistust- 30 päeva vangistust- suurendati eelmise kohtuotsusega mõistetud kandmata karistuse võrra ja liitkaristuseks mitme kohtuotsuse alusel mõisteti KarS § 65 lg 2 alusel 3 kuud ja 30 päeva vangistust, millest osa oli eeluurimisel ära kantud. Lisakaristusena võeti talt mootorsõidukite juhtimise õigus 1 aastaks. M.T, kandes tingimisi karistust korduvalt mootorsõiduki joobnuna juhtimise eest, juhtis taas joobnuna 18.12.2008.a. kella 21.53 ajal Tallinnas Peterburi tee 92E juures sõiduautot Opel Omega registrinumbriga xxx xxx. Apellatsioonid ja taotluste sisu Apellant palub kohtuotsus tühistada mõistetud põhikaristuse osas ja karistada süüdlast rahalise karistusega või asendada vangistus üldkasuliku tööga. Samuti palub vähendada mõistetud lisakaristust. Taotlusi põhjendab arvamusega, et mõlemad karistused on liialt ranged ja ei arvesta teo toimepanemise asjaoludega. Eelmisi kuriteoasju tulnuks arutada ühes menetluses. Seetõttu on sisuliselt põhjendamatu väita, et M.T on samaliigiliste tegude eest varem kriminaalkorras karistatud kaks korda. Nendest tegudest on käesolevaks möödunud enam kui 2 aastat. Seadusandja on kehtestanud arutuse all olevate tegudega samalaadsete tegude eest ühe võimaliku karistusena ka rahalise karistuse, sellele vaatamata pole kohus motiveerinud M.T karistamist vangistusega. Alusetu on talle karistusliigi valikul väita, et rahalise karistuse mõistmine on välistatud põhjusel, et süüdlasel on varasemad trahvid tasumata. Tegelikult tasub ta trahve kohtutäituriga kooskõlastatud graafiku kohaselt. Süüdistataval ja tema elukaaslasel on töökohad, mis võimaldavad rahalist karistust kanda. Vaatamata asjaolule, et süüdistataval on käesoleval ajal 40% invaliidsus, võimaldab tema tervislik seisund teha üldkasulikku tööd. 2 Põhjendamatult on kohtuotsuses rõhutatud, et M.T pani toime liiklusalaseid süütegusid lisaks veel 16.12.2008.a., so enne arutuselolevat tegu, ja 21.03.2009.a., so pärast nimetatud tegu. Pealegi seisnes 16.12.2008.a. süütegu arusaamatusest tingitud liikluskindlustuse puudumises ja see ei saanuks mõjutada mõistetavat karistust. Süüdistatav otsis tööd pikka aega ja lõpuks omab tööd alates 01.04.2009.a. Tema tööandja on nõus töölepingut jätkama, kui M.T naaseb tööle hiljemalt 01.07.2009.a. Maakohus pole põhjendanud lisakaristuse kohaldamise aega ega arvestanud, et töö tõstukijuhina, mida süüdistatav tegi ja kus ta saaks hiljemalt 01.07.2009.a. jätkata, eeldab juhilubade olemasolu. Ringkonnakohtu seisukoht Et käesolevas asjas pole vaidlustatud M.T süüd, kuriteo tõendatust ja kvalifikatsiooni, siis ringkonnakohus ei pea KrMS § 331 lg 2 tulenevalt vajalikuks neid asjaolusid analüüsida. Karistamise eesmärk on mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja kaitsta õiguskorra huvisid. Lisaks süü olemasolule mõjustavad mõistetavat karistust veel karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Vangistus mõistetakse üksnes juhul, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga, et maakohus pole põhjendanud karistusliigi valikut ega põhjendanud asenduskaristuse kohaldamata jätmist. Maakohus on põhjendanud, miks pole võimalik M.T karistada muuliigilise karistusega kui vangistus: varem samasuguseid tegusid toime pannud korduvalt, arutuseloleva teo toimepanemine eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse katseajal, liikluseeskirja nõuete muud rikkumised korduvalt (isegi veel peale arutuseloleva kuriteo toimepanemist), võlgnevus varasemates trahvides. Asjaolu, et eelmisi kuritegusid arutati mitte ühes menetluses, vaid eraldi, ei tee olematuks fakti, et M.T on varem korduvalt toime pannud samalaadilisi kuritegusid. Väärtegude toimepanemine, millised polnud käesoleva kriminaalasja uurimisobjektiks, iseloomustavad M.T kui mitteseadusekuulekat inimest. 3 Samuti on maakohus põhjendanud, miks pole võimalik vangistust asendada üldkasuliku (kohtuotsuses ekslikult nimetatud „ühiskondliku“) tööga: invaliidsusest tulenev võimalike tööde piiratus. Ringkonnakohus nõustub kaevatud kohtuotsuses toodud põhjendustega. Menetlusosalistele võivad järelduste motiivid mitte meeldida, kuid see ei tähenda otsuse põhjendamata jätmist. Apelleeritud otsuse kohaselt on maakohus karistust kergendava asjaoluna võtnud arvesse, et M.T puhtsüdamlikult kahetseb tegu. Lisakaristuse kohaldamine transpordivahendit korduvalt joobnuna juhtinud isiku suhtes on seaduslik, selle lisakaristuse kehtivus ei tohiks olla lühem kui eelmiste samasuguste tegude eest karistamisel. Lõplik karistus tulenes erinevate kohtuotsustega mõistetud karistuste liitmise tulemina. M.T-le mõistetud karistus on seaduslik, see vastab tema süüle ja seaduses ettenähtud karistamise eesmärkidele. Kohtuotsus tuleb KrMS § 337 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Jüri Paap Malle Preimer Paavo Randma 4