MS § 426, 432 Vabastada G.S, isikukood: xxx, talle Tartu Maakohtu 20.11.2007.a . otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimuslikult enne tähtaega katseajaga kuni 19.12.2010.a.
Kohustada G.S-i täitma katseaja jooksul
1 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas, vabanemise järel X - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- või töökoha vahetamiseks.
2 p. 2, 4, 7 ja 9 alusel määrata G.S-ile katseajaks järgmised kontrollkohustused: - mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume; - otsida endale töökoht ja asuda tööle 1 (ühe) kuu jooksul vabanemisest või registreerida ennast töötuna; - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta; - alluma elektroonilisele valvele 6 (kuue) kuu kestel elektroonilise valve seadme keha külge kinnitamisest. Määrata G.S katseajaks käitumiskontrollile Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja Margit Paju järelevalve alla. 1 KrMS § 180 lg. 1 alusel välja mõista G.S-ilt 300 (kolmsada) krooni riigituludesse menetluskulude katteks. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pangas või arvele nr 221023778606 Swedbank AS-is, viitenumber 2800049874. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele, millega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul 22.07.2009.a. arvates. Asjaolud ja kohtu seisukoht G.S tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 20.11.2007.a otsusega KrK § 139 lg 2 p 2,3 ja § 141 lg 2 p 1,3,4 järgi ning § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 3 aastat vangistust.
lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 4 kuud ja 5 päeva karistusaja hulka ning lõplikuks karistuseks mõisteti 2 aastat 7 kuud ja 25 päeva vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viljandi Maakohtu 18.02.2002.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 kuu ja 28 päeva vangistuse võrra ja ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 11 kuud 23 päeva vangistust. Karistusaeg algas 27.12.2007.a ja lõppeb 19.12.2010a. Õigus taotleda ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve all saabus 22.06.2009.a. G.S on varem kriminaalkorras karistatud 5-l korral: 1) 26.03.1979.a Tartu Linna Rahvakohtu otsusega ENSV KrK § 107 lg 1 järgi 2 aastat vabadusekaotust tingimisi katseajaga 2 aastat; 2) 14.09.1983.a Tartu Linna Rahvakohtu otsusega ENSV KrK § 141 lg 2 p 1; § 139 lg 2 p 1,2,3, § 203 lg 1 järgi 7 aastat vabadusekaotust; 3) 18.02.2002.a Viljandi Maakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 3 järgi 4 kuud vabadusekaotust tingimisi katseajaga 1 aasta ja 6 kuud; 4) 19.12.2002.a Jõgeva Maakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 2, 3 järgi rahaline karistus 120 päevamäära, s.o 6000 krooni; 5) 21.09.2004.a Tallinna Linnakohtu otsusega KrK § 201’2 lg 2 p 1,2,4 järgi 3 aastat vangistust tingimisi katseajaga 3 aastat. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt ei ole G.S-i vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud. Vabaduses soovib elama asuda endisesse elukohta abikaasa juurde. Enne vangistust töötas ametlikult üle 3 aasta töölisena OÜ-s P P. Tartu Vanglas töötab alates 2008. a maist majandusabitöölisena. Tartu Vangla andmeil on kinnipeetava suhtes rahalisi nõudeid hetkel üle 37 000 krooni, mida isik igakuiselt hüvitab. Varavastase kuriteo pani toime katseajal. Kinnipeetav on tasakaalukas, võimeline oma emotsioone juhtima, enesevalitsemist kaotab harva. Väidetavalt on kinnipeetav edaspidi motiveeritud elama seaduskuulekalt. G.S-i vabanemisel võib tekkida oht tarvitada füüsilist vägivalda ning tekitada varalist kahju. Kriminaalhooldusametnik toetab G.S-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valvega. Vabanemise korral on kinnipeetaval olemas elukoht abikaasa juures. Abikaasa on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve seadmete kohaldamiseks. Enne vangistust töötas kinnipeetav OÜ-s P P, kuid vabanedes kindel töökoht puudub. Uute kuritegude toimepanemise riskitegureiks võivad olla materiaalne kindlustamatus, abikaasa alkoholilembus ja kinnipeetava varasemalt väljakujunenud kuritegelik elustiil. Kriminaalhooldus-ametniku arvamuse 2 kohaselt võiks elektroonilise valve tähtaeg olla 6 kuud. Kriminaal-hooldusametnik palub käitumiskontrolli ajaks määrata kinnipeetavale järgmised kohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; asuda tööle hiljemalt 1 kuu jooksul vabanemisest või võtta end arvele töötukassas. G.S seletas, et tal on vajadus ennetähtaegseks vabanemiseks pere pärast. Naine on 4aastase lapsega kodus ja elatub sotsiaalabist. Kodus on majapidamine. Abikaasa iprobleemidest ta ei tea, kuid loodab, et need mööduvad. Abikaasa probleemid teda ei mõjuta. Ta vahetas elukohta ja kolis ära maale, et vabaneda kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemisest. Tal endal on autojuhi kutse. Prokurör peab võimalikuks G.S-i tingimisi vangistusest ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja toetab G.S-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Täitmiskohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ning prokuröri ja kaitsja arvamuse, leiab, et G.S-i tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks on formaalne ja materiaalne alus. Formaalseks aluseks on see, et esimese ja teise astme kuritegude eest mõistetud karistusest on kantud üle poole karistusajast.
2 p. 1 alusel võib karistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada elektroonilise järelevalve alla allutamisega. G.S on selleks nõusoleku andnud ja tehnilised tingimused on olemas. Materiaalseteks alusteks on kindla elukoha olemasolu, töötahe ja kutseoskuse olemasolu. Kutseoskuse ja töötahte tõttu on võimalik töö leidmine, selle võimatuse korral tuleb registreeruda töötuna. Kinnipeetaval on vabaduses tugev lähedastest isikutest koosnev sotsiaalne võrgustik. Kinnipeetava käitumisele karistuse kandmise ajal ei ole etteheiteid, distsiplinaarkaristusi ei ole. Uue kuriteo toimepanemine sõltub G.S-ist endast. Kontrollnõuete ja -kohustuste täitmine maandab riske ja aitab kaasa kuritegude ärahoidmisele.
lg 4 alusel tuleb kinnipeetav tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel allutada katseajaks käitumiskontrollile
1 sätestatud kontrollnõuete ja
2 p-de 2, 4, 7, ja 9 alusel määratud kontrollkohustuste täitmise kohustusega. Elektroonilise järelevalve tähtaja määramisel arvestab täitmiskohtunik kriminaalhooldaja ettepanekuga. Arvestades katseaja kestusega, on kriminaalhooldaja pakutud tähtaeg mõistliku kestusega. Ene Muts täitmiskohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.