Toimik nr 1-07-14046 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21.juulil 2009 Kohtla-Järve kohtumajas Kohtuasja number 1-07-14046 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi s

§ 76ja Kr

MS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras:

1. Vabastada H.Z karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.
2. Kohaldada katseaega 1 (üks) aasta.
3. Katseaega hakata arvestama käesoleva kohtumääruse jõustumisest.
4. Määrata H.Z katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
5. Kohustada järgima

§ 75

lg 1 p 1 - 5 sätestatud kontrollnõudeid: − elama kohtu määratud alalises elukohas: xxx; − ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; − alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; − saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; − saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 6. Kohustada H.Z täitma katseajal

§ 75

lg 2 p 2,4 sätestatud kohustusi: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseajal; - asuda tööle või võtta enast arvele Tööturuametis 2( kahe) nädala jooksul pärast kohtumääruse jõustumist; 1

§ 200

lg 1 järgi ning karistuseks mõisteti 2 aastat vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati karistust Tartu Maakohtu 20.07.2007 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa s. o 3 kuu vangistuse võrra ning mõisteti liitkaristuseks 2 aastat ja 3 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvestada eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka.

Karistuse kandmise algus 08.08.2007 ja lõpp 07.11.

1. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 03.05.
2. Kinnipidamisasutusest H.Z-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Vabanemisel asub elama elukaaslase, A A juurde aadressil xxx. Tartu Vanglas asus kinnipeetav õppima keevbitaja eriala, kuid katkestas seoses ümberpaigutamisega Viru Vangla avavanglaosakonda. Viru Vanglas töötas kinnipeetav väljaspool avavanglaosakonda firmas xxx. Hetkel kinnipeetav ei tööta, kuna firma sattus majanduslikesse raskustesse ja ei soovinud enam kinnipeetuid tööle. Avavanglaosakonnas osales kinnipeetav sotsiaalprogrammis Viha juhtimine, mille ka lõpetas ja sai tunnistuse. Hetkel osaleb kinnipeetav ka tööturuameti programmis „Kinnipeetavate tööalane nõustamine vanglas“. Kinnipeetav on käinud 2 korda ka lühiajalisel väljasõidul ja on õigel ajal tagasi tulnud ning probleeme ei ole olnud. Isik on Kammeri Erikoolis omandanud põhihariduse. Isik ametlikult töötanud ei ole. Töökogemust omab juhutöödel ehitusalal, talutöödel ja puidualal. Vangistuse ajal on korduvalt avaldanud soovi tööle asuda, kuid vanglal hetkel tööd pakkuda ei ole. Vabanedes võimalus asuda tööle sõbra T K firmasse xxx. Ülalpeetavaid on 3 last. Tunnistab kriminaalkorras karistatud tuttavate olemasolu. Kinnipeetava sõnul on ta kergelt mõjutatav. Isik tarbib alkoholi umbes üle nädala. Kinnipeetava sõnul kannatas tema alkoholi tarbimine eelmist kooselu, mis lagunes. Alkoholijoobes on juhtinud mootorsõidukit. Viimane kuritegu sooritatud alkoholijoobes, vägivallaga. Kinnipeetav tunnistab alkoholi kuritarvitamist, kuid samas süüdistab kokkusattumusi ja olukorda, aga mitte alkoholi tarbimist. Kannab karistust vangistuses esmakordselt. Uue kuriteo sooritas katseajal. Kinnipeetav saab aru oma osast probleemide tekkimisel, kuid tunnistab, et on kasutanud ebaefektiivseid lahendusi, sh alkoholi tarvitamist ja vägivalda. Kinnipeetav on ohtlik kui viibib alkoholijoobes avalikus kohas, muul juhul kinnipeetav ohtlik ei ole. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja toetab H.Z-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. H.Z on vabaduses seadusekuuleka elu alustamiseks tingimused olemas. Vabanedes on vajalik kontroll ja järelevalve tema käitumise üle. Vanglast tingimisi ennetähtaegne vabanemine ja H.Z-ile kohtu poolt pandud kohustused distsiplineeriks teda, kuna talle kehtestatud kohustuste ja käitumiskontrolli nõuete eiramine viiks ta kandmata karistuse kandmiseks vanglasse tagasi. H.Z taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. 2

§ 76

lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik H.Z-i isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on viis korda kriminaalkorras karistatud, reaalset vanglakaristust kannab esimest korda. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 6-7) on näha, et H.Z on varem toime pannud nii varavastaseid kuid ka isikuvastaseid (kehalise väärkohtlemise) kuritegusid. Tartu Maakohtu 20.07.2007 kohtuotsusega karistati teda kehalise väärkohtlemise eest 3-kuulise vangistusega tingimisi katseajaga 18 kuud. Katseaja jooksul pani toime esimese astme kuriteo röövimise, mille eest teda karistati vangistusega 2 aastat. Nimetatud otsusele liideti kandmata karistus Tartu Maakohtu 20.07.2007 kohtuotsuse järgi 3 kuud vangistust ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 aastat 3 kuud vangistust. Süüdimõistetu kuriteod on järjest raskemaks muutunud. Karistusregistri teatisest (lk 6-7) on näha, et H.Z on väärteokorras karistatud aastatel 2002 ja 2005 Liiklusseaduse rikkumiste eest rahatrahvidega 2100 krooni ja 6000 krooni. Seega võib järeldada, et karistus ei ole H.Z-i suhtes oma eesmärki täitnud. Süüdimõistetu käitumine enne vanglasse sattumist oli selgelt õigusevastase kallakuga. Süüdimõistetu käitumine vanglas on olnud suurepärane. Distsiplinaarkaristusi tema suhtes kohaldatud ei ole. Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav on vangistuse jooksul töötanud väljaspool Viru Vangla avavanglaosakonda firmas xxx. Avavanglaosakonnas on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammi Viha juhtimine (tunnistus nr 000045 toimikus) ja osalenud 16 tunnisel tööalasel grupinõustamisel (tunnistus nr VV-006 toimikus). Samas kinnipeetav on käinud ka kaks korda lühiajalisel väljasõidul, probleeme ei ole olnud. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Isikul on isikut tõendav dokument EV pass kehtivusega kuni 04.07.2013. Süüdimõistetule on tagatud kindel elukoht elukaaslase A A juures aadressil xxxa (kohtu toimikus kinnituskiri). H.Z toetavad vabaduses tema elukaaslane A A, viimase ema M K ja tööandja T K. Kohtu toimikus on XXX juhatuse esimehe T K kinnituskiri, et ta võtab H.Z-i peale vanglast vabanemist tööle XXX-sse. Arvestades H.Z-i poolt toimepandud kuritegu, temalt tulenevad uue kuriteo toimepanemise riskid ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses, kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine on õigustatud. Tema võimalused vabaduses on suhtelised head - suure tõenäosusega kindel töökoht ja elukoht ning lähedaste toetus. Tema käitumine vanglas on olnud väga hea. 3

§ 76, Kr

MS § 426, 432, vabastab kohus süüdimõistetu H.Z-i temale Tartu Maakohtu 07.11.2007 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega. Süüdimõistetule tuleb määrata täiendavad kohustused, mis aitaksid uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks – mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, asuda tööle või võtta ennast arvele Tööturuametis, alluda ettenähtud ravile, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud. Kohtunik Inna Kirsipuu 4