järgi karistati teda vangistusega 4 kuud.
lg 2 alusel suurendati uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise Harju Maakohtu 14.12.2006.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o 8 kuud 20 päeva vangistust võrra. Ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 1 aasta 20 päeva vangistust. Karistusaja algust loeti alates 15.09.2008.a s.o alates Z.K vahistamisest kohtuotsuse kuulutamisel. Z.K karistusaja lõpp on 04.10.2009.a. Tartu Vangla on esitanud taotluse Z.K ennetähtaegseks vabastamiseks. Poolte seisukohad Prokurör ei toetanud Z.K ennetähtaegset vabanemist. Z.K ja tema kaitsja taotlesid vabastamist. Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad, uurinud kirjalikke tõendeid ja tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga leiab, et Z.K ei ole võimalik vabastada ennetähtaegselt.
lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga vangistusest ennetähtaegse vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Z.K on süüdi mõistetud teise astme kuriteo toimepanemises ja ta on karistusest ära kandnud 8 kuud ja 27 päeva. Kriminaalhooldaja ei ole toetanud Z.K ennetähtaegset vabastamist, Z.K riskideks kriminaalhooldaja hinnangul on narkootikumide tarvitamine, 3klassiline haridus, vähene töökogemus, kriminaalkorras karistatud isikud perekonnas ja tuttavate hulgas. Tartu Vangla hinnangul on Z.K poolt ohustatud ühiskond tervikuna, oht seisneb varavastastes kuritegudes, et saavutada majanduslik heaolu. Z.K riskiks on narkootikumide tarvitamine. Z.K suhtlemisoskused on head, kuid probleemilahendusoskused puudulikud, otsuseid võib vastu võtta emotsioonide ajel. Tuleviku eesmärgid on hoolitseda ema ja lapse eest, asuda tööle. Vangistuses viibimise ajal on Z.K kuuel korral distsiplinaarkorras karistatud, viimati käesoleva aasta jaanuaris. Z.K on kriminaalkorras karistatud 6-l korral, peamiselt varavastaste kuritegude, kuid ka narkootikumidega seotud kuritegude eest. Vangistust on ta kandnud korduvalt, tema suhtes on ka varem katseaega kohaldatud ning karistused on täitmisele pööratud. Viimase kuriteo pani Z.K toime karistuse kandmise ajal. Samuti ei ole ta vanglas suutnud õiguskuulekalt käituda ja on toime pannud distsiplinaarrikkumisi. Jätkuv kuritegude toimepanemine, ja seda isegi vangla tingimustes, samuti distsiplinaarrikkumised vanglas, annavad kohtule aluse asuda seisukohale, et Z.K ei ole teinud varasematest karistustest järeldusi ning vabaduses viibides ei suuda käituda õiguskuulekalt. Seega ei kuulu ta ennetähtaegsele vabastamisele. Kohus asja lahendamisel juhindub
§-dest 76 lg 1, 3, 4 ja KrMS §-dest 426 ja 432 lg 3. Haide Rimmel kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.