- 256 5 ,
S §-de 25 lg 1 ja 2 - 199 lg 2 p 9 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ja mõista temale karistuseks 30 (kolmkümmend) päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 kohaselt suurendada uue kuriteo eest mõistetud karistust Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja poolt 23.03.2009.a. mõistetud vangistuse ärakandmata osa – 3 (kolme) kuu ja 26 (kahekümne kuue) päevase vangistuse päeva võrra ja mõista J.S-ile ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 4 (neli) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust. Vangistuse algus pärast kohtuotsuse jõustumist vangistusele asumisest.
lg.1 alusel mõista välja J.S-ilt kaitsjatasu 1634(üks tuhat kuussada kolmkümmend neli )krooni ja 30 senti riigieelarvesse.
3262(kolm tuhat kakssada kuuskümmend kaks )krooni ja 50 senti. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034800017 SEB-s või nr.221023778606 Swedbank, viitenumber 2800049874. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud 30 päeva jooksul. Menetluskulude tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest menetluskulud tasuti. Menetluskulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada Tartu Maakohtu Tartu Kohtumajale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool (prokuratuur, süüdistatav ja tema kaitsja ning kannatanu ja tsiviilkostja) esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või
15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtu nimele, 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul. Lõuna Ringkonnaprokuratuuris 7.mail 2009 sõlmitud kokkulepe Süüdistus on esitatud J.S-ile selles, et tema isikuna, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi: püüdis 06.05.2009.a. kella 17.18 paiku Tartus, Turu 14 asuvast Eesti Maxima OÜ MAXIMA T-580 kauplusest võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta 1 pakki “NEXT” sigarette väärtusega 26,00 krooni, kuid kuritegu jäi J.S-ist mitteolenevatel põhjustel lõpule viimata, kuna ta peeti turvatöötaja poolt kinni. Kaup on rikkumata tagastatud kauplusele. 2 Sellega pani J.S toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt, so KarS §-de 25 lg 1 ja 2 - 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kriminaalasjas tsiviilhagi ei ole. Karistuse liik ja määr: KarS §-de 25 lg 1 ja 2 - 199 lg 2 p 9 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 30 (kolmkümmend) päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 kohaselt suurendada uue kuriteo eest mõistetud karistust Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja poolt 23.03.2009.a. mõistetud vangistuse ärakandmata osa – 3 (kolme) kuu ja 26 (kahekümne kuue) päevase vangistuse päeva ja võrra ja mõista J.S-ile ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 4 (neli) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav nõustus esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Menetlus kohtus Prokurör Jüri Vissak jäi kohtus kokkuleppe juurde ja taotles kohtul kokkulepe võtta otsusele aluseks. Kokkulepe oli süüdistatavale J.S-ile arusaadav; ta tunnistas end süüdi temale esitatud süüdistuses ja ta jäi kohtus kokkuleppe juurde. Kaitsja jäi sõlmitud kokkuleppe juurde ning kinnitas kokkuleppemenetluse seaduslikkust ja sõlmitud kokkuleppe vastavust seadusele ja süüdistatava tahtele. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma vaba tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid ning kokkulepe tuleb kohtuotsusele aluseks võtta. Kohtu seisukoht menetluskulu osas
lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas on kuluks
6525.00 krooni.
lg 2 sätestab aga, et tehes süüdimõistvat otsust kiirmenetluses, vähendab kohus sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks vähendada J.S-ilt väljamõistetavat sundraha poole võrra, s.o 3262.50 krooni ulatuses.
lg.1 alusel mõista välja J.S-ilt kaitsjatasu 1634(üks tuhat kuussada kolmkümmend neli )krooni ja 30 senti riigieelarvesse. Peet Teidearu Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.