KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 01 oktoober 2009, Tallinn Kriminaalasja number 1-09-1648 Kohtukoosseis Eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Meelika Aava ja Malle Preimer Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 28 september 2009, Tallinn Kriminaalasi L.D süüdistuses KarS § 121 järgi Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu 01 aprilli 2009 otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav L.D Prokurör Ringkonnaprokurör Aarne Pruus Süüdistatav L.D, ik: xxx, varem kriminaalkorras karistamata,vahistatud ei olnud. Kaitsja Vandeadvokaat Eve Jundas RESOLUTSIOON Jätta Pärnu Maakohtu 01 aprilli 2009 otsus kriminaalasjas nr 1-09-1648 L.D süüdistuses KarS § 121 järgi muutmata. Apellatsioon jätta rahuldamata. 1 Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul. SÜÜDISTUS:
- U.Indremitte’le oli KarS § 121 järgi esitatud süüdistus selles, et ta 22.11.2008 kella 12.30 paiku Xxxxxxx Xxxxx xxxx x asuvas katlamajas sõnavahetuse käigus lõi M. I. kahel korral rusikaga näkku, tekitades viimasele vasaku kulmu ja silmaaluse marrastuse ning hematoomi. Oma sellise tegevusega põhjustas L.D kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse ja prillide ja kohvri lõhkumisega varalist kahju 1500.00 krooni. PÄRNU MAAKOHTU OTSUS:
- Pärnu Maakohus tunnistas L.D süüdi KarS § 121 järgi ja karistas rahalise karistusega 70 päevamäära, so. 15 190.00 krooni. Kannatanu kasuks mõistis süüdlaselt välja 2725.00 krooni APELLATSIOON:
- Esitatud apellatsioonis süüdistatav leiab, et ta tegutses hädakaitseseisundis, sätestatud KarS § 28 lg
- Tõrjus kannatanu õigusvastast rünnet tema suhtes, ületamata seejuures hädakaitsepiire. Apellant reageeris vaid kannatanu poolt temale vastu põske löömisele. Tema kannatanut esimesena ei löönud. Kannatanu laimas teda, mispeale võttis ta kannatanul rinnust kinni. Kannatanu oli ähvardava olekuga. Kannatanu lõi süüdistatavale rusikaga näkku, süüdistatav kaitses ennast löögiga kannatanule näkku. Kohtu poolt hinnatud kannatanu patsiendikaart sellist sündmuste käiku ei välista. Tunnistaja K. U. ei räägi tõtt, tal puudus võimalus intsidendi algust näha. Ka apellant on andnud ühesuguseid ütlusi, mitte ainult tunnistaja. Apellant ei pöördunud arsti poole, kuid põsevigastus on tõendatud tunnistaja U. A. ütlustega, milledega sisuliselt maakohus aga ei arvestanud. Apellant on varem kriminaalkorras karistamata, ka süüdimõistva otsuse langetamise korral on mõistetud karistus liiga range. Kuni 2008 oktoober süüdistatav töötasu ei saanud. Kannatanu ei ole kahju ega selle suurust tõendanud. Maakohtul puudus seaduslik alus tsiviilhagi rahuldamiseks. Süüdistuses on märgitud kahjuks 1500.00 krooni. Kohtuistungil kinnitas prillide maksumust 500.00 krooni, ülejäänud osas tõendeid ei esitanud, nimetas tööriistakohvri maksumuseks paljasõnaliselt 3000.00 krooni Tunnistaja V. I. kinnitas, et tööriistakohver maksis 1000.00 krooni. Taotleb otsuse tühistamist, õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist, tsiviilhagi rahuldamata jätmist. 2 MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS:
- Apellant- süüdistatav toetas esitatud apellatsiooni ja palus õigeksmõistva otsuse tegemist ja tsiviilhagi rahuldamata jätmist. Kaitsja toetas apellatsiooni, leidis, et süüdistatav tegutses hädakaitseseisundis ega ületanud hädakaitsepiire. Tsiviilhagi on tõendamata. Prokuröri arvamuse kohaselt on kohtuotsus seaduslik ja põhjendatud ning apellatsiooni alusel tühistamisele ei kuulu. RINGKONNAKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:
- Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi hinnangul puudub alus L.D apellatsioonis esitatud argumentidel Pärnu Maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on põhjalikult ja jälgitavalt motiveerinud oma järeldusi ning on hinnanud kogutud ja vahetult uuritud tõendeid nende kogumis ning on põhjendanud ka osade tõendite ebausaldusväärsust. Tõendite kajastamise ja analüüsi pinnalt on arusaadav kohtu siseveendumuse kujunemine. Otsuses on piisava selgusega põhistatud süüdistatava poolt toimepandud teo vastavust KarS § 121 sätestatud deliktistruktuuri elementidele. Kohtukolleegium ei pea vajalikuks uuesti korrata maakohtu otsuse järeldusi ega istungil vahetult uuritud tõendite sisu, piirdub vaid apellatsioonis esitatud argumentidele hinnangu andmisega. 5.1 Apellatsioonis esitatud väited on analoogsed juba maakohtu istungil süüdistatava ja tema kaitsja poolt esitatuga ning maakohus on tõendite kogumile hinnangu andmisel tulnud järeldusele, et hädakaitseseisundi teke pole tuvastatav. Kohtukolleegium nõustub sellise järeldusega. Kannatanu ja tunnistaja K. U.i ütlustega on tuvastatav, et ajal, mil nad panid keldris uksele uut lukku tuli sinna süüdistatav ja lubas ukse maha lüüa. Süüdistatav oli ärritunud ning kannatanu ja süüdistatava vahel tekkinud sõnaline konflikt kasvas üle füüsiliseks kontaktiks. Kannatanu ütluste kohaselt temale ootamatult lõi süüdistatav talle rusikaga kahel korral näkku ilma et ta oleks süüdistatavat puutunud. Süüdistatav on andnud ütlusi, et pärast seda kui kannatanu oli nagu öelnud „varas“ , et ta varastele võtit ei anna, haaras ta kannatanul rinnust kinni ja V. I.k lõi teda kahel korral, mispeale lõi tema kannatanut/ t.lk. 20/. Kannatanu ütlusi sellest, et füüsilise kontakti alustajaks ja esimesena lööjaks oli süüdistatav on kinnitust leidnud tunnistaja K. U.i ütlustega, millede usaldusväärsuses pole alust kahelda. Apellatsioonis väidetu et tunnistaja ei näinud sündmuste algust on paljasõnaline ning vastuolus asja materjalidega. Tunnistaja viibis kannatanuga keldris juba enne kui süüdistatav sinna tuli ning seisis sündmuste alguses nende kõrval. Teistsuguse järelduse tegemiseks tõendid puuduvad. Kohtukolleegium nendib, et nii süüdistatav kui kannatanu osalesid sõnalises konfliktis, mille algatajaks oli süüdistatav, kes kohe alguses teiste tegevust nähes lubas ukse maha lüüa. Sõnaline konflikt kasvas üle füüsiliseks vägivallaks ja kohtukolleegium nõustub maakohtu 3 järeldusega, et ei kannatanu rinnust haaramisel, ega ka tema löömisel ei ole süüdistatava tegevus hinnatav vahetu õigusvastase ründe tõrjumisena, mis annaks aluse rääkida hädakaitseseisundi olemasolust. Apellatsioonis esitatud etteheide kohtule, et U. A. ütlused on jäetud tähelepanuta, pole asjakohased kuna tunnistaja ei olnud sündmuste vahetu pealtnägija ning on saanud neist teada vaid süüdistatava vahendusel. Asjaolule, et süüdistataval oli punetav põsk on kohus oma hinnangu andnud toetuvalt kannatanu ütlustele, et pärast saadud lööki ta mingit ajaperioodi ei mäleta, võis ka süüdistatavat lüüa. 5.2 Süüdistatav on apellatsioonis väitnud, et talle mõistetud rahaline karistus on liialt range, kuna 2007 detsember kuni 2008 oktoober ta töötasu ei saanud. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu poolt mõistetud rahaline karistus, mis on sanktsioonis ettenähtud karistusliigist leebeim, on kooskõlas seadusega ja põhjendatud. KarS § 44 lg 1 näeb ette, et kohus võib kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. Maakohus on süüdlast karistanud 70 päevamäärase rahalise karistusega. Seega on tegemist seaduses ettenähtud miinimumpäevamäärale ligilähedasega ning selle veelgi vähendamiseks seaduslikud alused puuduvad. 5.3 Apellatsioonis on leitud, et väljamõistetud tsiviilhagi on tõendamata. Paljasõnaliselt on väidetud tööriistakohvri maksumuseks 3000.00 krooni, kuigi süüdistuses ja tunnistaja ütluste kohaselt on selle maksumuseks 1000.00 krooni. Kohtukolleegium peab vajalikuks esmalt selgitada, et KrMS § 306 lg 1 p 11 kohaselt kriminaalasja lahendava kohtu pädevuses on otsustada, kas ja millises ulatuses rahuldada tsiviilhagi. Tsiviilhagi lahendamisel tuleb kriminaalmenetluses juhinduda tsiviilkohtumenetluse korrast, kui see ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldiste põhimõtetega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 436 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Otsuse põhjendatus tähendab muu hulgas seda, et peab olema jälgitav, millistele õigusaktidele tuginedes on otsus tehtud. Seega peab kohus mis tahes nõude rahuldamisel otsuses ära näitama õigusnormid, mis moodustavad nõude rahuldamise materiaalõigusliku aluse. Antud juhul on maakohus esitatud tsiviilhagi rahuldamise osas oma põhjendused esitanud. On jälgitav millistele seadustele on maakohus oma järeldustes tuginenud, seega on järgitud ka tsiviilhagi rahuldamisel materiaalõigusliku aluse äranäitamise nõuet. Kannatanu on kohtuistungil esitanud õiendi uute prillide eest tema poolt tasutud summa osas. Fakti, et prillid purunesid süüdistatava poolt kannatanu löömise käigus pole vaidlustatud ja on maakohtu poolt kooskõlas kogutud ja kontrollitud tõenditega tuvastatud. Kohtukolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et asjaolu, et vanade prillide maksumus oli uutest väiksem ei anna alust kuriteoga tekitatud kahju, mida kannatanu oli sunnitud kandma ja mis on tõendatud, hüvitamata jätmiseks. Apellandi väited 3000.00 kroonise kohvri osas pole asjakohased kuna maakohus on leidnud, et sellises väärtuses kahju tekitamine süüdlase poolt pole tõendatud ning ongi välja mõistnud süüdlaselt 1000.00 krooni katkise tööriistakohvri eest. Seda summat pole apellatsioonis vaidlustatud, on märgitud, et 1000.00 kooni tööriistakohvri eest on kinnitanud tunnistaja ning see on ära toodud ka süüdistuses. 4
- Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1, 342 lg 3 p 1 jätab ringkonnakohus Pärnu Maakohtu 01 aprilli 2009 otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. IVI KESKÜLA MEELIKA AAVA MALLE PREIMER 5