Toimik nr 1-06-2704 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 02.aprillil 2009 Kohtla-Järve kohtumajas Kohtuasja number 1-06-2704 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Olga Štšeglova juuresolekul Prokurör Prokuröri abi Kristiina Erte Kohtuasi Viru Vangla materjalid K.I tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 02.aprillil 2009 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu K.I, isikukood: xxx, kannab karistust Viru Vanglas. RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta K.I vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 16.01.2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava K.I tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise järelvalvega. K.I on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 18.12.2006 kohtuotsusega KarS § 214 lg 2 p 1,4,5 järgi ning karistuseks mõisteti 6 aastat vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda tema vahistamise päev, s.o 18.01.2006. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusest ära kantuks eelvangistuses viibitud ajavahemik 18.01.2006-17.12.2006 s.o 10 kuud ja 29 päeva, kuulub ärakandmisele 5 aastat 1 kuu 1 päev vangistust kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o 18.12.2006. 1
(4)Karistuse kandmise algus 18.01.2006 ja lõpp 18.01.
- Elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 18.01.
- Kinnipidamisasutusest K.I kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et süüdistatavat on vangistuse ajal kolmel korral karistatud distsiplinaarkorras. Tegevused vangistuse ajal puuduvad, kuna isik asub tugevdatud järelevalve osakonnas.Vabanemisel soovib elama asuda õe elukaaslase korterisse aadressil xxxxx. Kinnipeetaval on omandatud keskharidus, kutset ei ole. Väidetavalt on vangistuses õppinud väikeettevõtluse korraldamise kursustel. Töökogemusi omab kodamasinate remontijana. Vanglas toetavad kinnipeetavat sõbrad. Kindlat sissetulekut ei ole. Päritoluperekonnast on suhted säilinud õega. Isikul on kaks last kellega suhtleb aeg-ajalt. Kuulub kuritegelikku ühendusse. Praeguses suhtlusringkonnas on erineva taustaga inimesi, ka neid, kes tema arvates võivad aidata ja toetada seaduskuulekas elus. Karistust kannab väljapressimise eest. Isik vajab abi eesmärkide püstitamisel pikemas perspektiivis. Alkoholi tarvitab väga harva, mistõttu alkoholiga seotud probleeme ei ole. Oma senist käitumist vabandab erinevate asjaoludega, kuid oma käitumist ei oska seletada. Ametnikega suhtleb korrektselt ja kriminaalhoolduses näeb toetavat süsteemi. Usub, et tema tulevikuplaanid on realistlikud ning suudab püstitatud eesmärgid ka täita. Kinnipeetav on toime pannud üheksa varavastast kuritegu ning kaks isikuvastast kuritegu. Vabanedes on ohus ennekõike teiste isikute vara. Oht seisneb võõra vara varastamises või väljapressimises. Ohu ilmnenise tõenäosus on alati suur, kuna kinnipeetav väidab, et ta ise ka ei tea, miks ta varastas, lihtsalt tuli selline tuju peale. Arvestades viimast kuritegu siis ohu tõenäosus on kõige suurem, kui kinnipeetavale on raha vaja või kui kinnipeetaval on vastav meeleoluseisund varastamiseks. Uue kuriteo toimepanemise oht on suur, kui kinnipeetav ei leia vabanemisel legaalset tööd ja jätkab suhtlemist kriminaalse taustaga isikutega. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt kriminaalhooldusametnik ei nõustu süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegse vabastamisega. Kriminaalhooldusametnik leiab, et K.I ei sobi kriminaalhooldusele elektroonilise valve kohaldamisega kuna temal puudub kindel ning sotsiaalne võrgustik (ei olnud võimalik saada kontakti õega ega hinnata elukoha sobilikkust elektroonilise valve kohaldamiseks). Arvestades tema elukäiku uue kuriteo toimepanemise risk on kõrge. K.I avaldas, et ta saab aru, et tema dokumendid elukoha kohta ei ole korras. Tegelikult aadressil xxxxx pidi elama õe elukaaslane Pxxxx Pxxxx. Ei tea, miks kriminaalhooldusdametnik ei leidnud nendega kontakti. Prokurör ei toeta isiku enne tähtaega vabastamist. Kõigepealt isikul peab olema kimel elukoht kuhu elektrooonilised seadmed paigaldada ja see elukoht peab olema eelnevalt kontrollitud. Nagu nähtub kriminaalhooldusaemtniku ettekandest, elukoha kontroll osutus võimatuks, sest isikud jätsid reageerimata ametniku kutsetele. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et K.I tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine elektroonilise valvega võimalik. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik K.I isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. 2
(4)Süüdimõistetu on 12 korral kohtulikult karistatud, nendest 8 korral vangistusega, 2 korral tingimisi ja 2 korral rahalise karistusega. Enamus süüdimõistetu poolt toime pandud kuritegusid on varavastased II astme kuriteod, kuid on varem toime pannud ka esimese astme kuriteo tahtliku tapmise katse. Jõgeva Maakohtu 17.06.2005 kohtuotsusega karistati K.I varguse toimepanemise eest vangistusega 4 kuud. K.I isiklikust toimikust on näha, et isik vabatahtlikult karistuse kandmisele ei ilmunud. Jõgeva Maakohtu 27.09.2005 kohtumäärusega oli K.I kuulutatud tagaotsitavaks ja kohtuotsuse täitmise tagamiseks kohaldati tema suhtes vahistamist (isiklik toimik I osa lk 6-7). Kinnipidamisprotokollist (isiklik toimik lk 1) on näha, et K.I peeti kinni 11.10.2005 s.o kohtuotsuse jõustumisest 21.06.2005 peaaegu 4 kuud hiljem. Viimase esimese astme kuriteo väljapressimise eest karistati teda Harju Maakohtu 18.12.2006 kohtuotsusega 6-aastase vangistusega. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 8-14) on näha, et K.I on 2005 aastal 4 korral karistatud väärteokorras Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse rikkumise eest rahatrahvidega 3900 krooni, 6000 krooni, 1800 krooni ja 6000 krooni. See kõik näitab, et K.I käitumine enne vangistust oli selge õigusevastase suunaga. Seega võib järeldada, et karistus ei ole K.I suhtes oma eesmärki täitnud. Vanglas viibides ei ole K.I üles näidanud paranemise teele asumist. Vangla esitatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on vangistuse ajal kolmel korral karistatud distsiplinaarkorras. 27.06.2007 karistati kartserisse paigutamisega 15 ööpäevaks, sest läbiotsimise käigus leiti talt mobiiltelefon. 05.10.2007 karistati kartserisse paigutamisega 10 ööpäevaks, sest läbiotsimise käigus leiti mobiiltelefoni SIM-kaart. 18.04.2008 karistati noomitusega, sest ta omas üleliigset vangla voodilina ja Nokia handsfreed. Vangla materjalidest nähtub, et kinnipeetav vanglas ei tööta ega ei osale sotisaalabiprogrammides. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Nimetatud asjaoludest võib järeldada, et kinnipeetava käitumine ei ole paremuse poole muutunud. Ta ei ole veel suuteline oma käitumist kontrolli all hoidma. K.I omab xxxxx passi kehtivusega 09.08.2015. K.I andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega ja teatas, et tema elukoht peale vabanemist on xxxxxx (isiklik toimik II osa lk 78). Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et isik soovib peale vabanemist minna elama õe elukaaslase korterisse aadressil xxxxxxxx. Kriminaalhooldusametnik kontakti kinnipeetava õega ei ole saanud, kuna viimane ei reageeri kutsetele ega võta ühendust ka telefoni teel. Vabanemisel puudub kinnipeetaval elukoht ja seega ei ole võimalust kohaldada elektroonilist järelevalvet. Kohus kontrollis rahvastikuregistri andmeid, millest on näha, et korter aadressil xxxxxx kuulub kõrvalisele isikule Pxxxxx Pxxxx. Justiitsministri 22.02.2007 määruse nr 15 „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord“ § 4 lg 1 sätestab, et kriminaalhooldusametnik on kohustatud arvamuse käigus kontrollima süüdimõistetu vabanemisjärgset elukohta, et selgitada välja, kas elukoht sobib elektroonilise valve kohaldamiseks. Sama määruse § 4 lg 2 p 2 sätestab, et süüdimõistetu elukohta elektroonilise valve seadmete paigaldamise eeltingimuseks on see, et süüdimõistetul peab olema seaduslik alus elukoha kasutamiseks või elukoha omaniku kirjalik nõusolek Peale seda ülalmainitud määruse § 4 lg 2 p 5 kohaselt süüdimõistetu elukohta elektroonilise valve seadmete paigaldamise eeltingimuseks on ka see, et süüdimõistetuga koos elavad täisealised isikud peavad olema nõus elektroonilise valve seadmete paigaldamisega oma elukohta ja andma selle kohta allkirja. Seega elektroonilise valvega vabastamine on välistatud, kuna on teostamata elukoha kontroll, et teada saada kas elukoht sobib elektroonilise valve kohaldamiseks ning samuti ei ole teada kas 3
(4)nimetatud elukohas elavad täisealised isikud on nõus elektroonilise valve seadmete paigaldamisega. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu K.I temale Harju Maakohtu 18.12.2006 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamata. Kohtunik Inna Kirsipuu 4
(4)