← Eesti

1-09-4015/3

Obsah (13)§ 256§ 248§ 249§ 239§ 306§ 311§ 313§ 423§ 417§ 318§ 319§ 180§ 175

Kriminaalasi nr 1-09-4015 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 24.märts 2009.a Tartu Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-09-4015 kohtueelses menetl

§ 256

-4 lg 4,

§ 256

-5 lg 1 p 2,

§ 256

-5 lg 2,

§ 248

lg 1 p 5,

§ 249

,

§ 239

lg 4,

§ 306

,

§ 311

,

§ 313alusel kohus otsustas: Süüdi tunnistada A.M Kar

S § 424 järgi ja karistuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada 3 kuud vangistust A.M-ile 05.03.2008.a Tartu Maakohtu kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-08-2196 karistuseks mõistetud vangistuse ärakandmata osa, s.o 2 kuu vangistuse võrra ja liitkaristuseks A.M-ile mõista 5 (viis) kuud vangistust. KarS § 74 lg 5 ja KarS § 69 lg 1 alusel asendada A.M-ile karistuseks mõistetud 5 kuud vangistust 300 tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel tuleb 300 tundi üldkasulikku tööd ära teha 1 (ühe) aasta jooksul. 2 KarS § 69 lg 4 alusel on A.M üldkasuliku töö tegemisel kohustatud järgima KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid: • elama kohtu määratud alalises elukohas • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks, • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohtuotsuse koopia saata täitmiseks süüdistatava elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta A.M-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 8 (kaheksaks) kuuks. Kohtuotsuse koopia saata Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele liiklusregistrisse mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kohta kande tegemiseks. Välja mõista A.M-ilt riigituludesse menetluskuluna 3262 krooni 50 senti sundraha ja 1634 krooni 30 senti määratud kaitsjale makstud tasu. Menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja): - pangakonto nr 10220034800017 AS-s SEB Pank, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „A.M, 1-09-4015, menetluskulud“ või - pangakonto nr 221023778606 Swedbank AS, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „A.M, 1-09-4015, menetluskulud“. Kui menetluskulu ei ole tasutud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul, täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (

§ 423

,

§ 417) ja sellisel juhul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega kaasnevad kulud.

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Advokaadibüroo In Jure kasuks 147 krooni 50 senti advokaat Aivar Kello süüdistatav A.M-i kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. EDASIKAEBAMISE KORD

§ 318

lg 3 p 2 alusel ei saa prokuratuur apellatsiooni esitada kiirmenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale.

§ 318

lg 3 p 4 alusel on kohtuotsuse peale õigus esitada apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või

15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

§ 319

lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. 2 3

§ 319

lg 2 alusel esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. ASJAOLUD Süüdistus 23.03.2009.a sõlmitud kokkuleppes A.M-i süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on 05.03.2008 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega nr 1-08-2196 karistatud KarS § 424 järgi mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobe seisundis, juhtis alkoholijoobe seisundis 21.03.2009 kella 04.24 ajal Tartumaal Nõo vallas Voika teel mootorsõidukit BMW 530 riikliku registreerimismärgiga XXXXXX, millega pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. Karistus 23.03.2009.a sõlmitud kokkuleppes KarS §-s 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks kolm

(3)kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 järgi mõista liitkaristuseks viis
(5)kuud vangistust suurendades mõistetud karistust kolm kuud vangistust 05.03.2008 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega nr 1-08-219 mõistetud karistuse ärakandmata osa kaks kuud vangistust võrra. KarS § 74 lg 5 ja 69 alusel asendada A.M-ile mõistetud viiekuuline vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 300 (kolmsada) tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha ühe
(1)aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 50 lg 1 alusel nõuab prokurör kohtus süüdistatavale KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kaheksaks
(8)kuuks. Kohtu seisukoht Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel jäi süüdistatav kokkuleppe juurde. 3 4 Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav A.M tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kriminaalasjas tsiviilhagi ei ole.

§ 180

lõikes 1 sätestatu kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Käesolev kohtuotsus on A.M-i suhtes süüdimõistev.

§ 180

lg 1 alusel tuleb A.M hüvitada menetluskulud: - 1634 krooni 30 senti määratud kaitsjale makstud tasu (lk 10,27;

§ 175

lg 1 p 4; 991,2 + 495,6 + 147,5 = 1634,3); - süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 6525.- krooni (

§ 175

lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2), mille suurust peab kohus

§ 256-5 lg 2 alusel põhjendatuks vähendada poole võrra.

Kaitsjatasu Kohtumenetluses esitas advokaat Aivar Kello kohtule taotluse, välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Advokaadibüroo In Jure kasuks 147 krooni 50 senti süüdistatav A.M-i kaitsjana määratud korras osutatud õigusabi eest. Kaitsja taotlus on põhjendatud ja kooskõlas riigi õigusabi seaduses ja justiitsministri 26.01.2005.a määruses nr 2 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi lühendatult: Kord) sätestatud põhimõtetega. Korra § 8 lg 2 alusel määratud kaitsjale tasu kokkuleppemenetluseks ettevalmistamise eest ei maksta. Korra § 8 lg 4 alusel on kohtuistungil osalemise eest tasuks 125.- krooni iga poole tunni kohta. Korra § 2 alusel kohaldub üldkoefitsient 1,0, kuna kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu. Seega: (125 x 1,0 ) = 125. Korra § 1 lg 2 alusel lisandub 125.- kroonile käibemaks 18%, see on 125 + 22,5 = 147,5. Kohtumenetluses on määratud kaitsja tasu suuruseks riigi õigusabi osutamise korras 147 krooni 50 senti. Heli Sillaots kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.