järgi Menetlusosalised ja nende esindajad süüdistatav: N.D (isikukood xxx elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); emakeel-eesti keel, keskeriharidus, töökoht- OÜ Edmonton, keevitaja, kriminaalkorras karistatud 2 korral : 1) 22.07.1996 Tartu Maakohtus KrK § 139 lg 1 järgi rahatrahv 660 krooni, 2) 25.07.2007 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas
järgi 3 k vabadusekaotust 1 a 6 k katseajaga, väärteokorras karistatud 5 korral: 1) 08.02.2001.a. HÕS § 150 lg1 järgi rahatrahv 530 EEK; 2) 09.08.2002.a. HÕS § 150 lg2 järgi rahatrahv 1020 EEK; 3) 13.08.2002.a. HÕS § 144 rahatrahv 600 EEK.; 4) 04.04.2003.a. LS § 74-19 järgi rahatrahv 12000 EEK, tasutud 21.03.2004.a.; 5) 24.04.2007.a. LS § 74-17 lg1, LS § 74-19 lg1 järgi rahatrahv 15000 EEK lisaks eriõiguse äravõtmine 5 kuuks (kuni 09.10.2007.a.) Tõkend: elukohast lahkumise keeld; Prokurör : Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Anneli Hinto Kaitsja : vandeadvokaadi vanemabi Ivo Kütt Kohtuistungi toimumise aeg 22. september 2008. ja 15.detsember 2008. a. 1 Juhindudes KrMS §311, § 313 lg.1, § 175 lg.1 p.4,§ 180 lg.1, maakohus o t s u s t a s: RESOLUTSIOON : Süüdi tunnistada N.D
järgi ja karistuseks mõista 4 ( neli) kuud vangistust.
otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa -2 kuud 27 päeva vangistust- võrra, mõistes N.D-le liitkaristuseks kahe kohtuotsuse järgi 6 (kuus) kuud 27 päeva vangistust.
lg.1 p.1 alusel võtta N.D-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 (kaheks) aastaks. Tõkend – elukohast lahkumise keeld N.D ilmumisel. suhtes jätta ära karistuse kandmisele KrMS § 414 lg.1 alusel saadab kohus N.D-le teatise selle kohta, mis ajaks ta peab ilmuma Tartu Vanglasse karistust kandma. Määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse N.D-le sundtoomist politsei abil. Kriminaalmenetluse kulud: Mõista välja N.D-lt sundraha 6525 krooni riigi tuludesse. Sundraha tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele nr . 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr . 221023778606 Swedbangas, viitenumber
Kohtuistungi rakendavas osas N.D ennast temale esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. Kohus uuris asja kohta kogutud kirjalikke tõendeid, millest nähtub, et 03.07.2008 on N.D andnud nõusoleku asjas kokkuleppemenetluse läbirääkimises osalemiseks (tl.3031 Ikd), 03.07.2008 on vormistatud kokkulepe (tl.32-33 Ikd), millega N.D ei ole nõustunud. Seega on kohtuistungi toimumise ajaks muutunud N.D kui süüdistatava positsioon temale esitatud süüdistuse suhtes. Kohus leiab, et kohtulike tõendite uurimise käigus uuritud tõendid tõendavad Peeter N.D-le esitatud süüdistust. N.D kui
järgi kvalifitseeritava kuriteo subjekt on erilise isikutunnuse kandja- ta on juba varem karistatud sellise teo eest. 25.juulil 2007 on N.D karistatud Harju Maakohtus
järgi 3-kuulise vangistusega, millest eelvangistuse ärakandmise järel jääb ärakantavaks karistuseks 2 kuud 27 päeva vangistust. Karistus on N.D-le mõistetud tingimisi 18-kuulise katseajaga. Lisakaristusena võetud ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks. N.D on süüdi tunnistatud ja karistatud selle eest, et ta juhtis 23.07.2007 Kose alevikus mootorsõidukit Opel Kadett, olles joobeseisundis ja olles eelnevalt 24.04.2007 karistatud Lõuna POlitseiprefektuuri poolt LS § 74-19 lg.1 alusel rahatrahviga 12000 krooni ja sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 5 kuuks mootosõiduki joobes juhtimise eest. (Kohtuotsus tl.18-20). Varasemat karistatust joobes juhtimise eest kinnitab ka N.D oma ütlustes kohtuistungil. Uuritud tõendid tõendavad, et 31.märtsil 2008 kella 17.50 ajal juhtis alkoholijoobes N.D Torma alevikus Tartu mnt. 12 maja juures sõiduautot Opel Kadett reg. nr.ga 204 TDD ja ta peatati selle tegevuse käigus. Kohtuliku uurimise käigus viidi läbi ütluste olustikuga seostamine kohapeal Torma alevikus. Eelnevalt oli süüdistatav N.D andnud kohtuistungil (tl.21-25 IIkd) ütlusi, et 31.märtsil tarvitas ta alkoholi tundmatu vene mehega Tormas vana sauna juures. Ta tuli Voorelt xxxxxxxjuurest, sai selle vene mehega kokku Torma poe juures. N.D tuli autoga Voorelt, kuid ei sõitnud Tormas päris poe juurde, vaid ühe teise maja juurde, selle maja aadress on toimikus kirjas. Jättis auto selle maja juurde, läks poodi. Poes tuli üks vanem mees juurde, tegi ettepaneku viina võtta, nad võtsid suure viina, läksid sauna juurde, võtsid ära viina ja mõned õlled. Siis läks N.D autosse magama. Siis tegi keegi autoukse lahti, koputas N.D-le õlale ja palus tal mõned meetrid edasi sõita. Nii kui N.D starterit pani, olid neli politseinikku kahelt poolt maja kohal. N.D ei jõudnud üldse autoga sõitma hakata. N.D on arvamusel, et see isik, kes teda äratas ja palus autoga sõitma hakata, oli erariides politseinik, N.D nägi teda pärast koos politseiga, 3 N.D provotseeriti autot liigutama ja kaks politseiautot passisid teine teisel pool maja ja tormasid korraga kahelt poolt maja kohale nii kui N.D auto käivitas. xxxxx tõmbas N.D autost välja, pani maha pikali ja pani käed raudu. Ütluste olustikuga seostamisel 15.detsembril sündmuskohal Torma alevikus fikseeris kohus N.D ütluste alusel tema liikumisteekonna Voore suuunast Torma alevikku, seejärel tema pööramise Torma- Saare maanteelt vasakule maja ette ja sealt liikumise teele puukuuri ees. N.D osutab kohale, kuhu ta auto seisma jättis. Kohus võrdles sündmuskohal toimikus olevate fotode (tl.4-5 Ikd) järgi N.D osutatud kohta, fotol nr. 1 on näha ees olev Torma- Saare maantee, teisel pool maanteed park ja kauplusehoone. Fotol nr. 4 on näha N.D auto kõrval puukuuri maantepoolne nurk. Kohus sedastas, et puukuuri vastas seisab kahekorruseline maja roosat värvi, sellel on silt “Tartu mnt. 12.” Menetlusosalised liikusid Kaare tänava sirget mööda kuni oli näha tänava kaardumine. Sündmuskohal annab N.D esmalt seletuse, et Voorelt tulles sõitis ta kõigepealt poe juurde, siis sõitis puukuuri ette. Küsimusele, miks N.D ei parkinud autot poe ees olevasse suurde parklasse, vaid eemale kitsale teele puukuuri ees, vastab N.D, et jättis just kuuri juurde, et las seisab seal. Seejärel kaitsja küsimusele vastates annab N.D seletuse, et ta jättis auto puukuuri ette juba enne poodi minekut. N.D annab seletuse, et ta tuli Tormasse oma tuttava juurde, käis poes, ostis viina ja läks tuttava poole, kuid teda polnud kodus. Siis läks N.D veel ühe tuttava juurde, kes elab kaugemal majas, N.D osutab majale Mustvee- Jõgeva maantee ääres. Siis läks viina jooma sauna juurde. N.D osutab, kus on saun: see on teisel pool parki, majadest mööda ja ei paistagi. Küsimusele, miks N.D räägib tuttavate juures käimisest alles nüüd esmakordselt ja pole varem rääkinud, vastab N.D, et ei pidanud seda tähtsaks. N.D-le tehti ettepanek näidata kohapeal, kust mõlemalt poolt maja politseiautod tema auto juurde tulid. N.D ei näita seda, ütleb, et politsei tuli maja juurest, ta ei tea, kummalt poolt. N.D kordab oma arvamust, et xxxxxxxx passis politseiautoga tee peal ja Väits kuskil mujal ja Väits oli ilmselt korraldanud, et keegi ajaks N.D üles, et N.D autoga sõidaks. Ütluste seostamisel olustikuga osalesid kohtuistungisekretär. N.D, tema kaitsja prokurör, kohtunik ja Tunnistaja xxxxxxxxxx ütlused kinitavad, et tema helistas politseile, kui oli näinud, et Voore poolt sõitis Torma tagaluugita Opel Kadett ja see auto vingerdas asfaldil, tunnistaja arvas, et juht on purjus, ta võib nii mõne inimese alla ajada. Sellepärast tunnistaja helistas politseile ja konstaabel Väits lubas vaatama tulla. Opel seisis sel ajal Kaare tänaval puukuuri juures keset teed ja tunnistaja koos kaaslasega jäi passima suure tee peale. xxxxxxjõudis kohale 20-25 minuti pärast. Ta ligines Opelile tagantpoolt Kaare tänavat mööda. Kui tunnistaja politseiautot nägi, hakkas Opel liikuma ja liikus kuuri ühest otsast teise otsa poole, võis olla 10 meetrit. Kui Opel hakkas liikuma, pandi politseiautol vilkurid põlema ja vilkuritega politseiauto sõitis Opelil ette ja nii peatas Opeli. Konstaabel Väits tuli politseiautost välja, siis tuli ka teine politseiauto, Voore poolt vist. Opeli juhil pandi käed raudu. Tunnistaja ei näinud, et Opeli juht oleks pikali pandud.Tunnistaja sõnul see Opel, mis vingerdades Voore poolt Torma sõitis, pööras Torma- Saare teelt vasakule roosa maja juurde. Siis läks tunnistaja sealsamas asuvasse 4 poodi ja umbes 10 minuti pärast kui poest välja tuli, oli see auto roosa maja kõrval Kaare tänaval keset teed autoninaga Voore tee poole.. Tunnistaja läks kaaslasega autost mööda, juht oli autos, üksi, iste oli alla lastud ja juht pikutas või magas. Tunnistaja läks umbes 100 meetrit edasi oma koju, võttis telefoni, tuli uuesti Kaare tänavale ja sealt oma kodu tee otsast helistas konstaablile. Sel ajal tunnistaja ja tema kaaslanexxxxxxxx jälgisid autot kuni politsei tulekuni, tunnistaja ei näinud, et juht oleks autost väljas käinud. Autost mööda läks üks inimene, xxxxx, läks puid saagima puukuuri taha. Tunnistaja ei näinud, et too oleks autojuhiga suhelnud. Tunnistaja xxxxxxs töötab Lõuna Politseiprefektuuris. xxxxxxxxxe helistas xxxxxxxx ja teatas joobes juhi sõitmisest Tormas, et auto on Kaare tänaval puukuuride juures. Autonumbrit xxxxxxxx ei näinud aga ütles, et autol pole tagaluuki. Tunnistaja xxxxx hakkas sõitma Mustveest, kohale jõudis 10-15 minutiga. Tunnistaja tuli läbi Torma aleviku Kesk ja Kaare tänavat mööda ja sirgele jõudes nägi enda ees liikumas tagaluugita sõidukit. Tunnistaja lülitas sisse vilkurid ja peatas politseiauto Opeli kõrval. Selleks ajaks oli Opel liikunud 10-15 meetrit. Automootor töötas, juht oli autos üksi. Juht oli silmnähtavalt joobes. Kui tunnistaja nõudis dokumente, hakkas juht ähvardusi ütlema. Siis tuli ka teine politseiauto, xxxxxxxx. Juhi andmeid kontrolliti andmebaasist ja selgus, et tal on ka varem joobes juhtimisi olnud. Oli vaja alustada menetlust
Tunnistaja xxxxxxxx annab ütlusi, et N.D tuli tuli tema juurde Voorele autot parandama, tagaluuk oli katki. Nad võtsid luugi tagant ära, see võttis aega ja siis nad hakkasid viina võtma. xxxxl oli õlut kaasas, nad jõid õlut ja viina segi. Tunnistaja ei tea, palju nad ära jõid, aga tunnistaja jäi purju ja arvab, et N.D jäi ka purju. Nad jäid sinnasamasse töötuppa magama. Järgmine päev ajas N.D xxxxxx üles, et hakkame autot tegema. Aga tunnistajal ei olnud hea olla, ta ütles, et magab veel ja ei tõusnud. Kui siis xxxxxx mingil ajal ärkas, see võis lõunaaeg olla, N.D enam ei olnud. Tunnistaja ei tea, kuhu N.D tema juurest läks. Samal päeval helistas tunnistajale tema tütar, kes elab Tormas ja ütles, et N.D võeti kinni. Tunnistaja teab N.D juba varasemast. Tunnistaja xxxxxxxxxx on Mustvee konstaablijaoskonna vanemkonstaabel. Ta oli väljakutsel ja tuli sealt tagasi Tõikvere kaudu. Oli teatatatud joobes juhist ja nad olid konstaabel Väitsaga ühenduses telefoni teel. Kui tunnistaja Torma jõudis, oli xxxxx juba kohal, politseiautol põlesid vilkurid. Auto oli peatunud ja juht hakkas xxxxxxxx vastu, sõimas. Dokumente kontrollides sai selgust, kes on juht. Juht keeldus politseiautosse tulemast ja alkomeetrisse puhumast. Juht oli silmnähtavalt joobes. Autol tagaluuki ei olnud. Tunnistaja tegi fotosid. Seega kinnitavad tunnistajate xxxxxxxxxxxxxxxxs ütlused, et tumedat värvi tagaluugita Opel Kadett peatati Tormas Kaare tänaval pärast seda kui ta oli liikunud puukuuri ühe otsa juurest umbes 10-15 meetrit edasi Torma – Saare maantee suunas. Kohus, olles ära kuulanud süüdistatava N.D, tunnistajad pärast ütluste olustikuga seostamist ja võtnud arvesse uuritud kirjalikke tõendeid, on veendumusel, et sündmus toimus sellisel viisil nagu seda kirjeldas tunnistaja xxxxxxxx. Tunnistaja xxxxxxxxxütlustega on osaliselt samataolised ka süüdistatava N.D enda ütlused, s.o. osas, mis puudutab sündmuse objektiivset olustikku: et ta sõitis Torma alevikku Voore poolt, pööras Torma- Saare teelt vasakule roosa maja juurde ja jättis auto puukuuri ette 5 teele seisma. Kohus on aga veendumusel, et N.D kirjeldus selle kohta, kuidas ta väljus autost, käis poes viina ostmas, külastas mitut tuttavat ja siis jõi viina ja õlut kellegi tundamatu meeskodanikuga sauna juures ja siis tuli uuesti tagasi autosse magama, ei ole tegelikult toimunu kirjeldus, vaid tema enda väljamõeldis põhjendamaks seda, et ta tarvitas alkoholi alles pärast autoga Voorelt Torma sõitmist. Sündmuse toimumise ajal 31.märtsil 2008 keeldus N.D kohapeal alkomeetrisse puhumast (tl.6 Ikd), väliste tunnuste ja reaktsioonivõime alusel (tl.6 pöördel) on tal fikseeritud alkoholijoove. Saadetuna Jõgeva Haiglasse (tl.9,10 Ikd) käitus N.D protestivalt- ei vastanud arsti küsimustele, eitas alkoholi tarvitamist, keeldus allkirja kirjutamast. Bioloogiliste vedelike uuringu tulemusena on N.D fikseeritud etüülalkoholi kontsentratsioon veres 3,22 promilli (tl.11-12 Ikd). Tunnistaja xxxxxxxx ütlused tõendavad, kus ja kellega tarvitas N.D eelnevalt alkoholi- Voorel alates eelmisest õhtust. Tunnistaja xxxxxxxxxx ütlused kinnitavad, et kui tagaluugita Opel Kadett sõitis vingerdades Voore poolt Tormasse, jäi ta puukuuri ette seisma ja juht enam autost ei väljunud kuni politsei tulekuni. Need tunnistajate ütlused koos kinnitavad seda, et Voorelt sõites oli Opeli juht N.D juba alkoholi tarvitanud ja Tormas enam poes ei käinud ega tundmatuga sauna juures viina ja õlut ei joonud. Kohus, olles seostanud kohapeal ütlusi olustikuga ja seejärel ära kuulanud tunnistajad xxxxxxxx ja xxxxxx, ei pea ei ajaliselt ega ka kohapeal vahemaade tõttu võimalikuks N.D versiooni selle kohta, et ta Torma jõudnuna külastas mitut tuttavat, käis poes, jõi tundmatuga sauna juures õlut ja viina ja siis läks autosse magama. N.D sellise tegevuse välistavad tunnistaja xxxxxxxx ütlused, kelle sõnul Opeli juht sõidukist ei lahkunud. Lisaks sellele ei ole selline tegevus ajaliselt võimalik, kuna xsaabus mitte hiljem kui 25 minutit pealexxxxxxxxxxx telefonikõne saamist. Kuna tunnistaja xxxxxxxx ütlused selle kohta, et Opel tuli Voore poolt ja keeras roosa maja juurde, on täpselt samad kui N.D enda ütlused, siis järelikult on xxxxxxxx ütlused selle kohta, et ta nägi auto tulemist, õiged. Kui tunnistaja nägi tagaluugita Opeli tulemist Torma, siis pidanuks ta nägema ka juhi lahkumist autost. Tunnistaja kinnitusel seda ei toimunud. Kohus loeb tunnistaja xxxxxxxxx aga ka xxxxxxxxxxxxxxxx ütlused asja kohta usaldusväärseteks. Tunnistaja xxxxxxxxxon toimunut juhuslikult näinud 16-aastane kooliõpilane, kes ei tunne N.D ja keda N.D ei tunne. (tema enda sõnul). Tunnistaja informeeris tema arvates joobnud juhist politseid. Kohtu hinnangul on selline käitumisviis iga kodaniku kohus ja puudub igasugune alus selliselt käitunud kodanikku kahtlustada osalemises mingis vandenõus autojuhi vastu või valeütluste andmises. Kohus sündmuskohal käinuna sai võimaluse kontrollida tunnistaja ütlusi sündmuskohal nähtu abil ja leiab, et need on tõepärased ja usaldusväärsed. Samas ei ole kohtu hinnangul tõepärased ja usaldusväärsed N.D ütlused selle kohta, et ta külastas Tormas tuttavaid, jõi viina ja õlut tundmatuga sauna juures. Versiooni alkoholi tarvitamisest sauna juures esitas N.D kohtuistungil 22.septembril, ehkki kohtueelsel uurimisel oli ta sama süüdistuse alusel valmis sõlmima kokkulepet, s.t. tal ei olnud vastuväiteid süüdistusele. Sel kohtuistungil ei rääkinud ta midagi tuttavate külastamisest. Ja 15.detsembril sündmuskohal rääkis lisaks ka tuttavate külastamisest. N.D, muutes korduvalt oma ütlusi, süvendab sellega kohtus veendumust, et tema ütlused ei ole usaldusväärsed. Tema enda versiooni, et politseinikud passisid teda maja 6 taga ja mootori käivitamisel liginesid kahelt poolt maja, ei oska N.D kohapeal ette näidates kinnitada. Kohus loeb tõepäraseks tunnistaja xxxxxx ütlusi selle kohta, et ta tuli sündmuskohale Mustveest xxxxxxxx helistamise peale ja sai helistamisest ka aru, kus tagaluugita auto asub. Et esimesena jõudis tagaluugita Opeli juurde konstaabel xxxxxa auto ja alles mõne hetke pärast konstaabel xxxxxxxx auto, kinnitavad tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxxxx ja sündmuskohal möönab seda ka N.D. N.D ütlusi selle kohta, et erariides politseinik provotseeris teda autot liigutama, ei kinnita ükski muu tõend. Tunnistaja xxxxxxxx ütlustest nähtub, et kohapeal liikus vaid üks inimene- kohalik mees läks kuuri juurde puid saagima. Süüdistatav N.D ei oska ka ise selgitada, miks pidanuks politseinikud teda passima ja provotseerima- ta neid politseinikke isiklikult ei tunne, vihavaenu ei tea neil tema vastu olevat. Sama kinnitavad politseikonstaablid xxxxx ja xxxxxxxx, kes eitavad N.D passimist või provotseerimist. Kohus on seisukohal, et uuritud tõendid ei kinnita N.D versiooni selle kohta, et politseinikud passisid teda ja olid vandenõus tema vastu. Kohus ei pea võimalikuks lugeda õigeteks N.D ütlusi selle kohta, et Kaare tänaval ta jõudis vaid auto käivitada ja ei jõudnud edasi liikuda, kuna need ütlused on vastuolus tunnistajate xxxxxxxja xxxxxxxx ütlustega. Kuna N.D on andnud omavahel vastuolulisi, ebausutavaid ja ka sündmuskoha olustikuga mittesobivaid ütlusi, arvestab kohus N.D ütlusi kui tõeseid vaid selles osas, milles need langevad kokku tunnistajate ütlustega. 31.03.2008 koostati N.D sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (tl.7) ja paigaldati sõiduk hoiukohta (tl.8). N.D paigutati kainenemisele (tl.13). Sündmus registreeriti politsei andmebaasis 31.03.2008 kell 18.06 (tl.5 IIkd), teate edastas andmebaasi xxxxxxs (tl.52,53 IIkd), kainenemisele toimetati patrullitalituse konstaablite xxxxxxxxxxxxxxxxxx poolt (tl.44, 45-48 IIkd). Kõigi uuritud tõendite põhjal loeb kohus tõendatuks, et N.D, olles tugevas alkoholijoobes (3,22 promilli alkoholi veres), juhtis sõidukit Opel Kadett reg. nr. 204 TDD Torma alevikus ja ta peeti kinni Kaare tänaval. N.D tahtlikult juhtis mootorsõidukit, olles ise alkoholijoobes ja olles teadlik tema varasemast karistatusest samaliigilise teo eest. Mootorsõiduki juhtimine on tahtlik tegevus, raske joove- 3,22 promilli veres, on selline, mis ei saa olla tunnetamatu isikule endale. N.D on kuriteo pannud toime tahtlikult. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. Sellega N.D, pannes toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest, pani toime
Tõendite hindamise asjus märgib kohus, et tunnistaja xxxxxxxxxpa ütlused kohtuistungil erinevad mõnes osas tema ütlustest kohtueelsel uurimisel (tl.3Ikd). Samas ei muuda need erinevused tema ütlusi ebausaldusväärseks selles osas, millises kohus neid tõendina kasutab. Kohus kuulas tunnistajad xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxära prokuröri taotlusel pärast seda kui süüdistatav esitas kohtuistungil seni esitamata versiooni selle kohta, et ta tarvitas alkoholi sauna juures ja et politseinikud varitsesid teda. KOhus pidas tunnistaja 7 Veskimäe küsitlemist eriti vajalikuks KrMS § 297 lg.1 alusel, kuna sündmuse fikseerimine sai alguse sellest tunnistajast. Karistuse kohaldamine
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlas edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vastutust kergendavaid (
järgi) või raskendavaid (
Harju Maakohtu poolt 25.07.2007 mõistetud karistus sama kvalifikatsiooniga teo eest, mis on sooritatud 23.07.
Kohtuotsuses on märgitud, et karistust ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 18-kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Mootorsõiduki juhtimisõigus on ära võetud 6 kuuks. Kohtuotsus jõustus 10.08.2007 (tl.18-20 Ikd). Sellest tuleneb, et juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks algas 11.08.2007 ja lõppes 10.02.
Ehkki
näeb ette ka rahalise karistuse, on sellise karistuse mõistmine ilmses vastuolus arvestades juba N.D joobeastet viimasel korral, aga ka seda, et varem mõistetud rahatrahv ei ole N.D positiivselt mõjutanud ja seda ei ole suutnud ka tingimisi mõistetud vangistus. Üldkasuliku töö mõistmist
alusel ei pea kohus võimalikuks, kuna Harju Maakohus on juba ühel korral karistanud N.D vangistusega, mida aga ei pööratud koheselt reaalsele täitmisele ja N.D-le jäeti võimalus oma paranenud käitumist näidata.
alusel lisakaristuse mõistmine on N.D puhul vältimatult vajalik ja keskmisest pikemaks ajaks, kuna lühiajalised juhtimisõiguse äravõtmised ei ole andnud mingit positiivset tulemust. Menetluskulud N.D-lt tuleb välja mõista sundraha riigi tuludesse KrMS § 179 lg.1 p.2 alusel, paljunduskulud KrMS § 175 lg.1 p.5 alusel ja tasu kaitsja õigusabi eest. Kohtunik Ü.Raag / allkiri/ Koopia õige. Kohtunik: 9 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.