Kriminaalasi nr 1-08-7468 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- juulil 2009.a. Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-08-7468 Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungi sekretär Margit Veike Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokurör Ruti Kilg Kriminaalasi Süüdimõistetu A.S tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine Süüdimõistetu A.S, ik xxx, asukoht: Tartu Vangla, elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kaitsja: vandeadvokaat Karl Saavo RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 426 lg.1, § 432 lg.3, maakohus m ä ä r a s : Mitte vabastada A.S*a temale Pärnu Maakohtu
- veebruari 2009.a. otsusega kriminaalasjas nr 1-08-16519 mõistetud karistuse 3 (kolm) aastat 11 kuud päeva vangistust kandmisest tingimisi enne tähtaega. 27 Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK A.S on süüdi tunnistatud ja karistatud Pärnu Maakohtu 05.02.2009.a. otsusega KarS § 209 lg.2 p.1 alusel vangistusega 6 kuud. See karistus loeti kaetuks Tartu Maakohtu 1
(4)20.06.2008.a. otsusega mõistetud karistusega 3 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust. Karistuse algust hakati lugema alates 23.01.2008.a. A.S on varem kriminaalkorras karistatud viiel korral (ja kokku kuuel korral), neist neljal viimasel korral KarS § 209 järgi kelmuste eest. Tartu Vangla iseloomustusest A.S kohta nähtub, et A.S on läbinud mitmeid sotsiaalprogramme ja on motiveeritud vabanema elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Osaleb sotsiaalprogrammis alkoholist vabanemiseks ja on motiveeritud edaspidi ka alkoholist loobuma. Lähivõrgustikuks abikaasa ja kaks alaealist last. Nende juurde asuks ka elama. Varasem püsiv tööharjumus puudub, ehkki on omandatud tööoskused ja elukutse. Elustiiliks oli „üks päev korraga“, olulisel kohal olid sõbrad ja alkoholi tarvitamine. See on viinud võlgadesse sattumisele, elati abikaasa emapalgast, aga ka juhutöödel teenitust. Vangla näeb A.S*a vabanemisel mitmeid tõsiseid ohtusid, eriti rahaliste vahendite puudumisega seonduvaid. Kriminaalhooldaja ettekandes ei toeta A.S*a ennetähtaegset vabastamist. Vabastamine oleks võimalik vaid elektroonilise järelevalve alla, kuid sotsiaalkorter xxxxi külas, kuhu A.S elama asuks ei taga elektroonilise valve aparaadi paigaldamiseks vajalikke tingimusi: aparaadi paigaldamiseks oleks vajalik pikendusjuhtme kasutamine, mis ei ole kahe väikese lapsega peres turvaline. EMT levi ei ole piisav pideva side kindlustamiseks. Elukohas töö leidmine (eriti arvestades elektroonilise järelevalve aega) ei ole praktiliselt võimalik. Seetõttu jääks vabaneja oma abikaasa ülalpeetavaks, mis raskendaks pere majanduslikku olukorda. Varem on A.S olnud alkoholi kuritarvitaja ja kasiinosõltlane. Need riskid on alles ka praegu. Kohtuistungil A.S andis seletuse, et ta läheb vabanemisel elama abikaasa ja laste juurde xxxxx külla, tööle asuks seal saekaatrisse. Varem on kandnud tingimuslikke karistusi. Tal on ehitaja eriala, varem tegi juhutöid. Kuritegude põhjuseks on olnud lihtsama vastupanu teed minek, et raha saada. Probleeme vabanemisel ei tea tekkivat. Alkoholi varem „võttis iga päev väikese pitsi“. Praegu enam kasiinos mängida ei taha. Järelevalveseadme juhtme saaks vaiba alla panna, ka leviga tegelikult probleeme ei ole. A.S leiab, et vanglas läbitud alkoholist vabanemise programmi tõttu ta nüüd enam ei joo, ka selliseid sõpru peab vältima. Kaplan teatas talle, et ta istungile ei tule ja A.S on sellega nõus. Taevastesse jõududesse hakkas uskuma Vanglas. Vallalt sotsiaaltoetusi ei ole küsinud. Kaitsja toetab A.S-i vabastamist. Iseloomustus on positiivne nii vangla kui kriminaalhooldaja poolt. Ta on läbinud sotsiaalprogramme, sidunud end kirikuga. Puuduvad kindlad andmed, et mobiililevi on puudulik ja ka elektrikontaktide asukohta saab lahendada. On tööleasumise võimalus. Positiivsed asjaolud kaaluvad üles negatiivsed. Prokurör ei toeta A.S-i ennetähtaegset vabastamist, ehkki formaaljuriidilised alused vabastamiseks on olemas. Puuduvad elektroonilise järelevalve kohaldamise tingimused, on ebaselge tema tegelik arusaam probleemidega toimetulekust. A.S tuleks osaleda sotsiaalprogrammis, mis aitaks teda resotsialiseerida, näiteks võlanõustamine. Kohtu seisukohad A.S on toime pannud ja süüdi tunnistatud teise astme kuriteos. KarS § 76 lg.1 p.1 kohaselt võib teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 6 kuud. Käesolevaks ajaks on A.S temale mõistetud karistusajast kandnud ära 2
(4)vähemalt 3, seisuga 20.07.
- 1 aasta 5 kuud 28 päeva, seega on täidetud seadusekohaselt nõutav vältimatu eeltingimus vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg.3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus on seisukohal, et A.S*a vabastamine karistuse kandmiselt enne tähtaega ei ole sisuliselt põhjendatud. A.S on karistatud aprillis 2006 kelmuste eest, mille ta pani toime aastal
- Karistus mõisteti siis A.S-ile tingimuslikult 3-aastase katseajaga. Ja juba alates 7.detsembrist 2006 hakkas A.S panema toime hulgaliselt uusi kelmusi (kokku üle 40 episoodi). Nende kuritegude eest mõisteti ta süüdi ja karistati Tartu Maakohtu otsusega 12.05.
- Karistuseks mõisteti reaalne vangistus 3 aastat 11 kuud 27 päeva kandmise algusega 23.01.
- Sellele järgnesid Tartu Maakohtu otsus 20.06.2008 ja Pärnu Maakohtu otsus 05.02.
- Nende otsustega mõistetud karistused loeti KarS § 65 lg.1 alusel kaetuks Tartu Maakohtu 12.05.2008 a. otsusega mõistetud karistusega. See tähendab, et pärast kelmuste eest tingimisi karistamist hakkas A.S lühikese aja jooksul panema toime uusi sama liigilisi kuritegusid, mille eest mõistetud karistust kannab praegu. Kuna tingimisi mõistetud karistusele järgnes uus kuritegude vool, siis tuleb sellest järeldada, et kriminaalhooldaja järelevalve alla määramine ja tingimuslik karistus ei omanud A.S-i suhtes tulemust ja tundus karistuseta jäämisena. Praeguseks on suure hulga kelmuste eest karistust ära kantud 1 aasta 5 kuud, mida kohus ei loe küllaldaseks isiku mõjutamiseks. Lisaks sellele on olukord, kus ennetähtaegsel vabanemisel suunduks A.S täpselt samasse olukorda nagu oli enne vangistuse algust- puudub teadaolev püsiv sissetulek ehk piisavad rahalised võimalused. Vangla iseloomustusest nähtub ja kinnitab A.S ka ise, et kuriteod on toime pandud kergemat elu otsides, elustiil oli“üks päev korraga“. Ehkki A.S ütleb, et tal on võimalus saada tööle elukohas saekaatrisse, ei pea kohus seda kindlaks teadmiseks ja reaalseks võimaluseks: kui oleks kindla tööandjaga kindel kokkulepe, oleks olnud võimalik seda ka kohtule tõendada. Väikeses maakohas on töö saamine probleemiks ja elektroonilise järelevalve all oleval isikul puudub võimalus tööd ka kaugemalt otsida. Kuna ka A.S-i abikaasa ei tööta, kujuneks pere elatamine tõsiseks probleemiks. Pere oleks vähemalt elektroonilise järelevalve ajaks määratud elama vaid lastetoetustest, mida kohus peab (laste suhtes) lubamatuks. Sellega oleks loodud olukord, kus elatusvahendite saamiseks õigustatakse kuritegude toimepanemist. A.S-i küsitlemisest ei nähtu ka praegu, et ta mõisteks oma probleemide tõsidust. Vähetähtis ei ole ka kriminaalhooldaja ettekandes märgitu, et A.S-i elukohas on tingimused elektroonilise järelevalve teostamiseks puudulikud. Neil põhjustel jätab kohus A.S*a vabastamata. Kohus peab vajalikuks, et A.S leiaks kinnipidamiskohas võimaluse osaleda sotsiaalprogrammis või nõustamises, mis tõstaks vastutusvõimet eriti oma rahaliste kohustustega toimetulemiseks. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3, § 75-st , §-st
- Kohtunik Ülle Raag 3
(4)4
(4)